Aine süstemaatiline/ Struktuurvalem Füüsikalised ja füsioloogilised Kasutamine ja rahvapärane omadused esinemine nimetus Suurem osa eteenist saadakse etaani Taimede kasvuhormoonina dehüdrogeenimisel. Värvuseta, kiirendab ta aed- ja puuviljade CH2=CH2 nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi valmimist. Üle poole eteenist uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja
Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. 14prootonit ja elektroni, ja 7 neutronit. Väliskihis 5 elektroni.Asub teises A rühmas teises perioodis.( ruutskeem : 1s2 2s2 5p3) Lämmastik on mittemetall. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas.Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad
tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem ebameeldiv lõhn saamine laboris tahkele sulfiidile või lahusele tugeva happe lisamisel SO2 terava lõhnaga värvusetu gaas saadakse laboris sulfitite reageerimisel tugeva happega tööstused väävli põletamisel või sulfiidsete maakide põletamisel SO3 kergesti lenduv vedelik väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju soojust saadakse divesiniksulfiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel pikkamööda
karbonüülrühm Hüdroksüülrühm Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti vesinikioonid eralduvad See põhjustab happelisi omadusi Omadused Madalamad karboksüülhapped Kõrgemad karboksüülhapped Füüsikalised omadused Võivad ühineda dimeerideks ahelad Temperatuur Tihedus Toksilisus Metaanhape ehk sipelghape Terav lõhn Värvuseta Ärritav mürgine vedelik Põhjustab põletusi Leidub: sipelgates mesilastes kõrvenõgestes kuuse- ja männiokastes Aldehüüdrühm tugev redutseerija: kasutatakse tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Mahlade ja puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena
kõrgel temperatuuril reageerimine vesinikuga: C + 2H_2 – CH_4: hõõguva söe reageerimine veega C + H_2O – CO + H_2 Aktiivsüsi: aktiivsüsi-Hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhkumisel. Kasutatakse: mürkaaside sidumiseks, seedehäirete ja toidumürgituse puhul. Metaan: lihtsam süsiniku ühend(4kovalentset sidet); maagaasi peamine koostisosa; süsinik on ühendis kõige redutseerunud olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co Süsinikdioksiid: Leidumine: õhus u. 0.03 mahuprotsent; tekib hingamisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. Omadused: värvuseta, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, lahustub vees, ei põle. Kasutamine: mitmetes eluvaldkondades nt. Külmutus seadetes.
halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab vesi. H2O2 värvuseta, Keemiliselt H2O2 siirupjas vedelik aktiivne, hea värvuseta, lahusti, kõrge siirupjas vedelik soojusmahtuvu s Kloor Rohekas- (Cl2) NaCl Veepuhastusp (Cl2) reageerib HCl värvuseta,
Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. Väävli tähtsamad ühendid: Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli. (lehtedele tulevad peale kollakas-pruunid laigud).Vääveldioksiid lahustub vees hästi SO2 + H2O = H2SO3 Vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega
Süsinik. Süsiniku ühendid. Ülesanded võrrandi alusel. Soovi korral vaata minu kodulehelt kordamisküsimusi ja tee läbi test Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit on kihilise ehitusega, pehme, hallikas ja läikiv. Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad
leidu: sipelgas ja nõgeses 8. põlevad CH3COOH+2O2=2CO2+2H2O Etaanhape- CH3COOH keeb 118 kraadi juures, läbipaistvate kristallidega tahke KH füüsikalised omadused- madalamad aine leidub: hapupiimas, juustus loom- ja kh on vedelad, terava lõhnaga, hapud, taimorganites kas: maitseainena ja veest raskemad, vees lahustuvad köögiviljade konserveerimiseks Kõrgemad on tahked, halvemini Piimhape- CH3-CH-COOH värvuseta, lahustuvad, veest kergemad sulab 18 kraadi juures, lah hästi vees kas: Rasvhapped- üksiksidemega tahked küpsetuspulbrite, ravimite tekstiilikiu kaksiksidemega on vedelad värvide valmistamiseks leidub: lihastes peale füüsilist pinget, hapupiimas ja Madalad karboksüülhapped sest hapendatud juur ja köögiviljades moodustavad vee molekulidega vesinik Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine,
Saavad moodustada ühendeid oksüdatsiooniastmeis II kuni VI. · Negatiivses oksüdatsiooniastmes ühendeid moodustavad metalliliste ja vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega. · Leidumine: levinuim element maakoores, moodustades peaaegu pool selle massist (~45%). Leidub looduses lihtainete ja ühenditena. Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente. · Isotoobid: · Füüsikalised omadused: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, vees suhteliselt vähelahustuv, keemistemperatuur -183°C. · Keemilised omadused: keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana (v.a fluori suhtes), moodustades enamasti ühendeid oksüdatsiooniastmes II. Molekulaarne hapnik pole väga aktiivne, kuid kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik (võib tekkida vahesaadustena reaktsioonides, kus eraldub hapnik) on palju tugevam oksüdeeruja kui dihapnik.
OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH 5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape? Annab hõbepeeglireaktsiooni sarnaselt aldehüüdidele 6) Etaanhape, äädikhape. CH3COOH. Värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik. Kasutatakse toiduainete tööstuses, parfümeeria, ravimid 7)Mis on jäääädikas? Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida.
erilisest ehitusest. Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad. Benseen on värvuseta mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 80C. Tolueen ehk Metüülbenseen on samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis keeb temperatuuril 110,6C. Teda kasutatakse nii lahustina kui magusaine sahhariini, lõhkeaine trotüüli ning paljude värvide lähteainena. Stüreen ehk vinüülbenseen ehk Etenüülbenseen on vajalik polümeeride tootmiseks.
Valkude tähtsamaks omaduseks on hüdrolüüs (reageerimine vee, vesinikku või hüdroksü-rühmaga, mille tulemusena tekivad peptiidid ja selle protsessi kordamisel aminohapped) ja denatureerimine(valgu ehituse pöördumatu muutumine) 16. Mis on orgaaniliste ühendite põlemissaadused? Vesi ja süsinikdioksiid (H2O ja CO2) 17. Orgaaniliste ühendite klasside üldvalemid. 18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine. Metanool: (puupiiritus) CH3OH · Värvuseta · Lõhnaga · Veega segunev · Vedelik a) Automootori kütus b) Hea lahusti värvidele ja lakkidele c) Lõhnained d) Värvained e) Mürkkemikaalid Etanool: (piiritus) CH3-CH2-OH · Värvuseta · Vedelik · Kõrvetava maitsega · Keemistemp. 70C · Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd)
omavahel seotud süsinik on nelja valentne 1 neli üksiksidet 2 kaks üksiksidet ja üks kaksikside 3 üksikside ja kolmikside või kaks kaksiksidet valents aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid halogeenühendid - orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega alkoholide üldvalem: R-OH funktsionaalne rühm on hüdroksüüdrühm -OH sõnalõpp on -ool ETANOOL: värvuseta, vedelik, kõrvetava maitsega, keemis temp 70C, lauhustab rasva, vaiku ja benseeni kasutamine: farmaatsiatooted, kosmeetika ja alkohoolsed joogid METANOOL : värvuseta, lõhnaga, veega segunev, vedelik kasutamine: keemiatööstuses, lahustite koostisosa ORGAANILISE JA ANORGAANILISE KEEMIA VÕRDLEMINE
Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahharoos ehk lauasuhkur leidub suhkruroos ja suhkrupeedis. Tärklis on valge, pulbriline ja kristalne, mis vees ei lahustu, soojendades omab paksu lahuse - kliister. 3. Rasvad jagunevad taimsed, näiteks oliiviõli, rapsiõli ja loomsed, näiteks searasv ja hülgerasv. 4. Rasvad on vettõrjuvad ja rääsuvad. Omadused Kasutusalad Rahvakeelne nim. Etanool Värvuseta, Alk joogid, Piiritus iselomuliku kütus, lõhnaga, lõhkeained, põletav, ravimid, hea tuleohtlik, lahusti, lõhnaõli lahustub veega Metanool Värvuseta, Lahusti, Puupiiritus nõrga mootorikütus, lõhnaga, väga ravimid,
Cl Cl Cl Isomeeria on nähtus kus ainetel on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sama molaarmass, erinev struktuur, erinevad omadused. Metaan CH4 - soogaas, maagaas,kaevandusgaas. Tekib 1) taim- ja loomjäänustest veekogu põhjas. 2)loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. On lõhnatu värvusetu gaas, vees ei lahustu, õhust kergem. M(õhk)=29g/mol Triklorometaan e kloroform imala lõhnaga, värvuseta vedelik. Kasutatakse vaikude lahustamiseks. Oksüdatsiooniastme leidmine (individuaalne ja keskmine) 1)iga keemiline side vesinikuga vähendab süsiniku o-ad ühe ühiku võrra. 2)iga keemiline side hapniku, lämmastiku või halogeeniga suurendab süsiniku o-ad ühe ühiku võrra. Kütteväärtus-oksüdatsioonil vabaneb alati suur hulk energiat. Mida madalam on süsiniku
tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI. Negatiivses oksüdatsiooniastmes on nad metalliliste ja endast vähemaktiivsemate mittemetalliliste elementidega. Väävli aatomi raadius on suurem kui hapnikul, seetõttu loovutab ta elektrone kergemini. Väävliühenditest on looduses kõige rohkem sulfiide ja sulfaate. Eraldub vulkaanipurskel, kivisüsi, põlevkivi põlemisel. Hapnik: · Lõhnata, maitseta, värvuseta · Vees vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 C Molekulaarne hapnik on suhteliselt väheaktiivne, sest aatomitevaheline side molekulis on suhteliselt tugev. Kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik on tugevam oksüdeerija kui dihapnik, võib liituda ha dihapnikuga, muutudes osooniks. Osoon on terava lõhnaga, sinaka värvusega gaas, mis laguneb kergesti ja on väga tugev oksüdeerija. Saamine: · Hapnikurikaste ainete kuumutamisel (KmnO, KNO, KClO)
Amfetamiinist tekib korduval kasutamisel väga tugev sõltuvus, kusjuures selle tagajärjel ilmevad unetus, tagakiusamisluulud, ärevus, isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 4) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad C6H6, värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni
tõstab ka vesiniku liikuvust, siis seetõttu saabki vesinik veelgi kergemini eralduda positiivselt laetud vesinikioonina kui alkoholides. Seepärast hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSKALISED JA FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad
Lämmastikhape Anett Roosa 9. a Kärdla Ühisgümnaasium Lämmastikhape Lämmastikhape (HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Värvuseta või pruun vedelik. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Kuulub mineraalhapete ja üheprootoniliste hapete hulka. Lämmastikhapet sisaldub ka happevihmades. Kolmemõõtmeline mudel Füüsikalised omadused Molekuli mass: 63,0 amü Sulamistemperatuur: 231,15 K (-42 °C) Keemistemperatuur: 356,15 K (83 °C) Tihedus: 1,522×10³ kg/m³ Lahustuvus: Segunev
Tartu MRG Hapniku leidumine looduses Vesiniku leidumine looduses Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana
Tartu MRG Hapniku leidumine looduses Vesiniku leidumine looduses Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana
*Saamine: ELKTROLÜÜS VEE ELEKTROLÜÜS 2H2O 2H2 + O2 LABORIS Zn + H2SO4 = H2 + ZnSO4 VEEGAASIST C + H2O = CO + H2 Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3
Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Etanool Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel; Puidutöötlemisjääkide töötlemisel; Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel.
Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks
Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt.
keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks mõnede kopsutuberkuloosi vormide puhul. Füüsikalised omadused: Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv. Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus (kg/m3) on 1,251. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik :
. 3) Fenoolide (aromaatsed alkoholid) reageerimine leelistega . 4) Aromaatsed nitroühendid regutseeruvad ja tekivad aromaatsed amiinid. 5) Eritingimustel võib benseen astuda liitumisreaktsioonidesse vesiniku ja halogeenidega Isomeerid: O 1,2-dimetüülbenseen e. ortodimetüülbenseen M 1,3-dimetüülbenseen e. metadimetüülbenseen P 1,4-dimetüülbenseen e. paradimetüülbenseen TÄHTSAMAD ÜHENDID: Benseen Värvuseta mürgine vedelik, keemis temp. 80 C. Toodetakse kivisöetõrvast ja naftst. Kasutatakse lahustina ning toormena teiste areenide saamiseks. Fenool Värvuseta kristallaine, omapärase lõhna ja madala sulamis temp. 41 C. Toormeks paljudele ravimitele, värvainetele, pestitsiidile, polümeeridele. Põlustüreen Valmistatakse jalanõusid, nööpe, mänguasju, kasutatakse isolatsioonimaterjalina jne. Stüreen Meeldiva lõhnaga vedelik, toore polümeeride tootmiseks.
KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O · Reageerib redutseerijana metallioksiididega CuO
*mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks - allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis; -molekulide paigutuse poolest kristallvõres -aatomite paigutuse poolest kristallvõres VESINIK Iseloomulikud omadused : *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *kõige kergem(väike tihedus) gaas *vees väga vähe lahustuv *keemistemperatuur -253 Keemilised omadused: *väheaktiivne *enamiku redutseerija *elektroni täielikul loovutamisel tekib H ioon *mol vesinik on tavatingimustes keemiliselt üsna väheaktiivne. Atomaarne aga üsna aktiivne *vesiniku segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik *aktiivsete metallidega oksüdeerija.Tekivad hüdriidid,milles vesinik on oks astmes -1.Nt LiH,NaH,CaH HALOGEENID
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades
Lämmastikhape Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti
etanoolile. Juhtub tihti toimel oksüdeerub metanooli mürgistusi, see aja jooksul taas mis kahjustavad süsihappegaasiks ja nägemisnärvi; tagajärjeks veeks. võib olla pimedaks jäämine. Värvuseta, vees hästi Saamine: Teda Propaan- lahustuv, saadakse 1,2,3-triool magusamaitseline, veest kõrvalsaadusena ehk raskem, siirupitaoline, rasvade glütserool mittemürgine, kuid lagunemisel, seebi ehk glütseriin lahtistavalt mõjuv vedelik. keetmisel. Kasut: Sulamistemp ja Toidutööstus: keemistemp. On veest niisuti, lahusti ja
aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, maal püsivad, atmosfääri ülemistes kihtides tekitavad osooniauke, ei ole mürgised. Toodetakse HF, emailide, glasuuride koostises, SnF2-hambapastad. Kloor:kollakas-rohelise värvusega, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees osaliselt lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid. NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses
Halogeenimine: CH≡CH + Cl2 → CHCl=CHCl → CHCl2–CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CH≡CH + HCl → CH2=CHCl → CH3–CHCl2 Hüdraatimine: CH≡CH + H2O → CH2=CHOH → CH3–CH(OH)2 Põlemine: CH≡CH + 3O2 → 2H2O + 2CO2 + 2C Polümerisatsioon:nCH2=CH2→(-CH2-CH2-)n Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 ..Etüün– C2H2Täielikult puhas etüün on lõhnata, värvuseta, vees lahustumatu, õhust veidi kergem, väga plahvatusohtlik ja narkootilise toimega gaas.Eteen – C2H4, Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas.Homoloogiline rida: 1. met2. et, 3. prop4. but5. pent 6. heks, 7. hept8. okt9. non 10. de.Valemid: V = n * Vm, n = m/M, ρ = m/V, M – molaarmass, Vm – molaarruumala (22,4), m – mass, n – moolide arv, ρ – tihedus,
Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH. Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaanbuteenifraktsioonist.
tunduvalt suurendada. Eriti suurendavad karboksüülhapete happelisi omadusi need halogeeniaatomid, mis asuvad karboksüülhapetes teise süsiniku juures. Näiteks kloroetaanhape CH2ClCOOH on umbes 100 korda äädikhappest tugevam ja võrreldav juba vesinikfluoriidhappega. KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSKALISED JA FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). 2 Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid
ks. Seda kasutatakse keldrite, ladude jt. hoidlate desinfitseerimiseks (ta hävitab mikroorganisme. Happeline oksiid, lahustub hästi moodustades väävlishappe H2SO3. Väävlishape on keskmise tugevusega, ebapüsiv , laguneb kergesti veeks ja SO2. Astmeline Dissotsiatsioon. Saadakse sool+hape, samuti särdamisel, kasutatakse palju väävelhappe tootmiseks, samuti pleegitamisel (tekstiili-paberitööstuses) ja fotograafias. Väävelhape H2SO4 on värvuseta, lõhnata, veest ligi 2x raskem vedelik. Seguneb veega igas vahekorras, eraldades palju soojust. Hapet tuleb valada vette. Kontsentreeritud väävelhape on väga hüdrogeenne (seob tugevasti vett), seepärast õhu kätte seisma pandud konst. hape lahjeneb. Kasutatakse kuivatamiseks ja keemiatehastes üks kõige tähtsamaid happeid. Väga tugev oksüdeerija. Vääveltrioksiid SO3 tekib SO2 oksüdeerumisel õhuhapniku toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape
2. Ühine Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni). Füüsikalised omadused üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel vedelad või tahked), lahustuvad hästi vees, kuid süsinikahela pikenedes, lahustuvus kiiresti väheneb. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused - side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed. 4. Aminorühm on aluseliste omaduste kandja see tähendab prootoni aktseptor
Kuigi grafiit on mittemetall juhib ta hästi elektrit. Argielust tunneme süsinikku söe või tahma kujul. Lisaks teemandile ja grafiidile on süsinikul veel mitmesuguseid teisi lihtaineid, näiteks karbüün ja fullereen. Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku põlemisel tekib põhisaadusena süsinikdioksiid CO ja eraldub palju soojust.Hapniku vähesuse korral tekib süsinikoksiid ehk vingugaas CO. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas on värvuseta, õhust raskem gaas, mis tekib süsiniku ja enamiku orgaaniliste ühendite täielikul põlemisel. Süsihappegaas tekib ka hingamisel ja organismide jäänuste põlemisel. Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes
maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4
Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H propaan-1,2,3-triool ehk glütserool (glütseriin) Struktuurvalem: HOCH2CHOHCH2OH seguneb hästi veega; värvuseta; magusamaitseline, siirupitaoline; veest raskem (=1,261 kg/m³) ; hügroskoopne (imamisvõimeline) ; mittemürgine; lahtistavalt mõjuv vedelik; sulab 19 ºC juures ja keeb 290 ºC juures. Omadused Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne* vedelik
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn.
kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest 2) Molekuli kujust 3) Hüdroksüülrühmade arvust. 5. Etanool - ehk piiritus ehk etüülalkohol. Valem: CH3CH2OH. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Saamine: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Veevabaks saamine: nimetatakse absoluutseks alkoholiks
· Nimetuse lõpp -aan · Homoloogiline rida 6) C6H14 - heksaan 1) CH4 - metaan 7) C7H16 - heptaan 2) C2H6 - etaan 8) C8H18 - oktaan 9) C9H20 - nonaan 10) C10H22 - dekaan · Füüsikalised omadused: esimesed 4 liiget on gaasid, liikmed 5-16 on vedelikud ja ülejäänud alkaanid tahked. Kõik alkaanid on värvuseta, veest kergemad, vees ei lahustu. Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhnata, vedelatel on bensiini lõhn. · Keemilised omadused: 1) põlevad, saadusteks alati süsihappegaas ja vesi, erandjuhul tahm (süsinik) 2) reageerivad halogeenidega Metaan · Füüsikalised omadused: värvuseta ja lõhnata gaas, vees ei lahustu, segus õhuga plahvatab. · Keemilised omadused: 1) põleb CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O 2) kõrgel temperatuuril laguneb 3) reageerib halogeenidega
annaabi.ee 
