Viini klassikud (3)

VIINI KLASSIKUD
Sissejuhatus
Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat — Haydn , Mozart ja Beethoven
Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid
Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks
FRANZ JOSEPH HAYDN ( 1732 -1809)
* Sündis 31.märtsil 1732 Alam- Austrias Rohrau külas
* See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi
* Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi
* Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja.
* Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina
* Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem kasu sai muusika kuulamisest
* Toomkoolis oli ligi 10 aastat, lahkus sealt ilmselt 1749 häälemurde tõttu
* Vanemad soovisid, et Haydn õpiks vaimulikuks
* Kuna see amet Haydnit aga ei huvitanud, lõppes ka vanemate rahaline toetus
* Tema elu järgnevat kümmet aastat on aga kujutatud põhjendamatult romantiliselt: väikeses kütteta pööningukambris, aukliku katuse all, halbade sõprade seltskonnas jne
* Selle perioodi loomingust on säilinud vähe
* 1761 kutsuti kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all
* See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp
* Haydnile loodi ideaalsed töötingimused, ise on ta kirjutanud, et võis täiesti segamatult eksperimenteerida ja riskeerida
* Haydni kohustuste hulka kuulus muusika kirjutamine nii meelelahutuseks kui 2x nädalas toimuvateks kontsertideks
* Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu — 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks
* Tõepoolest katsetas Haydn mitmete tolle ajastu kontekstis ootamatute vormi- ja harmooniavõtetega
* Ka on tema selle perioodi loomingus hämmastavalt palju minoorseid teoseid, esineb maneerlikkust ja dramaatilisust
* Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis- moll “Lahkumissümfoonia”
Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana . Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks .
Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.
Kuulsaimad ooperid :
"Bastien ja Bastienne" (1768)
"Mithridates" (1770)
" Lucio Silla" (1772)
"La finita giardiniera" (1775)
"Idomeneo" (1781)
"Haaremirööv" (1782)
" Figaro pulm" ( 1786 )
"Teatridirektor" (1786)
"Don Giovanni " (1787)
"Così fan tutte " (1790)
" Titus " (1791)
"Võluflööt" (1791)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791)



Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast.
Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused . 19-aastaselt sai temast perekonnapea.
Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid.
"Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" – Schumann
Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis , Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale.
Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud : saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest.
Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam – mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidest näiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es- duur klaverikontserdi.
Looming
* 9 sümfooniat
o 1, sümfoonia C-Duur, op. 21, 1800
o 2. sümfoonia D-Duur, op. 36, 1802
o 3. sümfoonia Es-Duur, op. 55 "Eroica", 1803 /04
o 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806
o 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 Helifail Kuula 1. osa Allegro con brio (abi·info)
o 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808
o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12
o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812
o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823
* 5 klaverikontseti
o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801
o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801
o 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803
o 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807
o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809
* Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806
* Kontsert klaverile, viiulile ja tšellole C-Duur op. 56, 1804-1805
* Koorifantaasia c-moll op. 80 („Kleine Neunte“), 1808-1809
* Ooper " Fidelio " (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814
* Muusika näidendile „ Egmont “ op. 84, 1809-1810
* Balletid
o " Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791
o "Die Geschöpfe des Prometheus ", op. 43, 1800-1801
* Laulumängud
o "Die Ruinen von Athen " op. 113, 1811
o "König Stephan " op. 117, 1811
* Avamäng " Coriolanus " c-moll op. 62, 1807
* Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804
* Missad
o Missa C-Dur op. 86, 1807
o Missa solemnis D-duur op. 123, 1819–1823
* Klaverimuusika
o 32 klaverisonaati, sealhulgas
+ Nr. 8 "Pateetiline sonaat " c-moll op. 13, 1797-1798
+ Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801
+ Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804
+ Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805
+ Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810
+ Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818