· Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi. Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning tenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1784 Pariisist tellimus kuuele sümfooniale
· Peale häälemurret vallandati- töötas Viinis tänavamuusikuna, andis tunde, oli klaverisaatja ja teener · Haydn alustas heliloominguga 30. eluaasta paiku- küpse isiksus, originaalse käekirjaga · Tegutsesid Mozartiga samaaegselt, kuid polnud konkurendid vaid austasid üksteist · 1761-1790 kapellmeister Eszterhazy õukonnas · Eszterhaza asus Viini lähedal, kapell koosnes 20 tippmängijas, lisaks lauljad, hiljem suviti ka ooperitrupp · Haydni ülesanne oli kirjutada instrumentaal muusikat õukondlikus meelelahutuseks ja kontsertideks · Elu viimane periood (1791-1809) elas ja töötas Londonis ja Viinis · Haydn oli väga kuulus ja tunnustatud juba oma eluajal LOOMING · Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti rajaja. · Kokku 104 sümfooniat (4-osaline kontsertteos) · Töötas välja sümfooniavormi alused · Sümfooniaid 93-104 nim. Londoni sümfooniateks
ja pärimustest See määras ära ka teoste müütilise-muinasjutulise, teisepoolt traagilise atmosfääri Peategelased olid siis traagilise saatusega õilsad kangelased Teosed Ulatuslikem teos on Saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus´´ ,,Lendav Hollandlane´´ https://www.youtube.com/watch?v=7AlEvy0fJto Vene ooper Vene ooper Peterburg oli muusikakeskuseks Suured Itaalia mõjutused: a) Katariina II valitsemiseajal õukonna juures tegutsenud Itaalia ooperitrupp b) Vene esimesed kutselised heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all Esimene Vene ooperiteater oli 1780. a avatud Petrovka teater Moskvas Samal aastal alustas tegevust ka moskva Suur Teater Esimene suur ooperimaja valmis 1860. aastal Peterburis maria Teater. Tunti huvi oma folkloori vastu ning seda hakati ka loomingus kasutama Mihhail Glinka (1804-1857) Kasvas üles Novospasskojes Juba noorena puutus kokku vene rahvamuusikaga
muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast sealse kalvinistliku katedraali organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et
* Kuna see amet Haydnit aga ei huvitanud, lõppes ka vanemate rahaline toetus * Tema elu järgnevat kümmet aastat on aga kujutatud põhjendamatult romantiliselt: väikeses kütteta pööningukambris, aukliku katuse all, halbade sõprade seltskonnas jne * Selle perioodi loomingust on säilinud vähe * 1761 kutsuti kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all * See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp * Haydnile loodi ideaalsed töötingimused, ise on ta kirjutanud, et võis täiesti segamatult eksperimenteerida ja riskeerida * Haydni kohustuste hulka kuulus muusika kirjutamine nii meelelahutuseks kui 2x nädalas toimuvateks kontsertideks * Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu -- 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks
Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast aga sealse kalvinistliku katedraali organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana. Peagi sai Händelist teatri dirigent, mis tol ajal tähendas muuhulgas, et ta pidi mängima etenduste ajal klavessiini. Aastal 1705 ehk kaks aastat pärast Hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Händel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem
Kutse kapellmeistriks Esterházy õukonda 1761. aastal sai tähtsamaiks pöördepunktiks Haydni karjääris. Esterházyd kuulusid mõjukamate Ungari aadliperekondade hulka. Nende talveresident asus Eisenstadtis (Viini lähedal), suveresidentsiks ehitati aga Esterházasse Versailles` eeskujul uhks loss, mille juurde kuulus ka 400 kohaga ooperimaja. Kapell koosnes umbes kahekümnest tippmängijast, lisaks neile olid ka lauljad ning alates 1770. astatest palgati suviseks hooajaks suurem ooperitrupp. Haydni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat nii tavaliseks õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kaks korda nädalas toimuvateks kontsertideks. Sellega seletubki tohutu sümfooniate arv (104) Haydni loomingus. Pidevalt (aga vähem), sündis ka vaimulikke vokaalteoseid. 1776. aastast toimusid Esterháza lossis ka regulaarsed ooperietendused: Haydni juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit, neist kuue autor oli tai se. Oma
esinema külalismuusikud ja rändnäitetrupid - suur osa neist oli läbisõidul Riiast Peterburgi. Eestisse ulatus ka Peterburis (1737) ja Riias (1772) asutatud ooperiteatrite mõju. Nii linnades kui mõisates levis ka teatriharrastus. Esimese alalise asjaarmastajate teatri rajas 1784. aastal Tallinnas menukas saksa näitekirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Teatris, mis tegutses üle kümne aasta, näidati ka muusikalavastusi. 1795. aastal jõudis Lüübekist Tallinna madameTilly ooperitrupp ja koos nendega hulk moodsaid oopereid, nende hulgas ka Mozarti"Don Giovanni" ja "Võluflööt". Edaspidi püüti Tallinnas alalist teatritruppi pidevalt koos hoida. Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal
Porpora juures , viimasel õppis ta väga palju ja tänu temale pääses ka Viini parematesse muusikasalongidesse. Eszterhazy õukond (1761 -1790)- kutse kappellmeistriks 1761 aastal sai pöördepunktiks tema elus sestnad kuulusid mõjukamate Ungari aadliperekondade hulka neile kuulus suur loss millesoli ka ooperimaja 400 kohaga. Kappell koosnes tippmängijatest lisaks neile oli kalauljad ja 1770 aastast ka ooperitrupp suvel.Hydeni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat. Sellega seletubki tohutu sünfooniate arv(104). Kuulsamad olid 12 ,,Londoni sünfooniat", 6" Pariisi sünfooniat" Hydeni loomingus.Samas sündis ka vaimulikke vokaalteoseid.1776 aastast toimusid seal regulaarsed ooperietendused, tema juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit , neist kuue autor oli ta ise. Kuid 1779 aastast tohtis Hayden täita teiste tellimusi ning kirjastada teoseid müügiks. See tõi kaasa suure
korral rõdul kummardamas käinud. Ajalehed andsid kell üks öösel välja "Falstaffile" pühendatud lendlehti ja bülletääne. Ka Itaalia valitsus otsustas Verdi teeneid vääriliselt tähistada, andes temale, lihtsale talupojale, Busseto markii tiitli! Vanaduspäevini veendunud demokraadiks jäänud Verdile polnud aga kuninglik armulikkus põrmugi meeltmööda. Ta palus teha kõik selleks, et ebasoovitav tituleerimine tühistataks. Sama aasta kevadsuvel andis "La Scala" ooperitrupp Austrias ja Saksamaal rea "Falstaffi" etendusi, 1894. a. mängiti ooperit Peterburis ja Pariisis. Algas Verdi viimase kangelase lõbusa kiidukuke ja peenelt tögava Falstaffi pikk rännutee. "Falstaffi" lõi Boito kahe Shakespeare'i teose põhiliselt "Windson lõbusad naised" ja osalt "Henry IV" alusel. Ooperispetsiifikast lähtudes tegi libretist tegelaste osas mõningaid muudatusi, jättis välja üksikud stseenid, lihtsustas ja kiirendas tegevustiku kulgu ning pani
annaabi.ee 
