Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega. Seejärel tiitrida seda soolhappelahusega, ...
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures se...
Töö eesmärk: Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na - kationiitfiltriga Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3)tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na - kationiitfilter Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitri...
Töö eesmärk - µ µ µµ µ µµ µ µ - Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained: 0,025 , 0,025 0,005 - , ( 4 + 3 2), µ (µ) µz (µ) µµ -00, 10% 2 ; 0,5 µ µ. Töövahendid: µ (500...750 µ) µ, (250 µ) µ, (100 µ), (25 µ), µ (25 µ), , , , µ, -, , µ 4 2- µµ. Töö käik: : - () µµ 1. 100 µ 2...3 . . 100 µ , 3...4 µ µ. 2. - µ 0,025 . 3. 0,025 , . µ µ z . µ ( ) , µ µ µ. µ µ 0,05 µ. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. 100 µ , 5 µ (µ 25 µ- µ) (0,1 ) -00. . 2. 0,025 -...
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained:0.1M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpse...
1.Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud Kasutatud ained: 0.1 M soolhape; 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; mõõteseadmed, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); indikaatorid metüülpunane või töövahendid ja metüüloranž; kromogeenmust ET-00. kemikaalid Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik Karbonaatse kareduse määramine: Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Bürett täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm³) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm³) tiitrimiseks, pipett (100 cm³), büretid (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm³), Na-kationiitfilter. 3.Töö käik A – Loputada bürett ning pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³. HCO−3 + H+ → H2O + CO2 B - Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm...
YKI3030 Protokollide vormistamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning...
Bach Händel Sündis.1685 aastal. Eisenachis Sündis. 1685 Halles, kaotas isa, Noorelt oli orb, teda kasvatas vanem vend, Muusikaline koolitus, Põhiharidus Eisen achis(vaimulik kool) Kiriklikus vaimus, Esimene pill oli orel, Esimene pill orel Ametid: weimaris õukonna viiuldaja, Saksamaa tähtsaimas Hamburgi oopertiteatris Arnstadt-organist viiuldaja, Weimaris-õukonna organist ja Itaalias helilooja, kammermuusik Hannaveris kapellmeister Köher-kapellmeister Inglise ooperilavastaja Vokaalmuusika: Vokaalmuusika: Kandaat(300) -20 ilmaliku teost Ooperid: Passioon:(3) Oratoorium ,,messias" Johannese ja Matteuse Kaar"Halleluia" Instrument...
Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning hoiavad need korras. I...
Laval on Timm ja võõrasema.) VÕÕRASEMA:Tagant uksest! Kolm korda koputada! Ütle. Et on väga tähtis!... (Pagari emanda juures.) TIMM: Kuus meerulli! Ja ainult kõige paremat sorti! PROUA BEBBER: Enne tuleb vana arve tasuda, kui ma jälle võlgu annan! Seda võid kodus ütelda! Kelle rahakott ei luba, ärgu kooke ostku! Nii just ütlegi! 26 marga eest kooke! Tahaks küll teada, kes need kõik kinni pistab! Nii palju kooke ei osta isegi veevärgi direktori pere! Ja need juba peavad kookidest lugu, seda võin ma sulle omavahel öelda, mu poiss! TIMM: (mõttes) 26 marga eest kooke- see on ju terve koogi magi! Kas võõrasema sõi salaja kooke? Või oli Ervin see agar koogikunde? TIMM: Kas mu vend on arve peale kooke võtnud? PROUA BEBBER: Sellel on oma osa arves. Aga peamiselt on need koogid läinud hommikukohvi juurde su emale. Või õigemini su võõrasemale. Sa muidugi ei teadnudki sellest midagi, ega ju? TIMM: Siiski! Siiski
Miks peab autotehnik ja plekksepp oskama teadma lukksepa oskusi ja töövõtteid(AP12) Gabriel Pruks Lukksepa tööülesannete osad on vajalikud Autotehnikutele ja autoplekkseppadele kuna neid on neil erialadel vaja:nt paigaldamine,hooldus,reguleerimine,demonteerimine,ühenduste ja armatuuri lõikamine,ühendamine,vindilõikamine,painutamine,monteerimine,isoleerimimine. Keskkonnatehnika lukksepp töötab mitmesugustel objektidel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid teatud torustiku- ja drenaazitööd tehakse välistingimustes. Töö nõuab füüsilist osavust ja sitkust, vahel tuleb olla ka ebamugavas asendis. Teatud torude paigaldamiseks tuleb lõhkuda seinu, põrandaid või lagesid. Keskkonnatehnika lukksepad töötavad sageli kahekaupa tõstavad koos raskeid torusid, ulatavad paarilisele kätte vajalikud tööriistad jms. Kasutatakse mitmesuguseid tööriistu torutangidest, torupainutajast ja keevitusseadmest keerulisemate mõõteriistadeni, millega kontr...
Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l,
Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk: Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga 2. Kasutatud töövahendid Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid tiitrimiseks, büretid, mõõtesilinder, Na-kationiitfilter, 0,1 M soolhape, 0, 025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus, indikaatorid metüülpunane ja metüüloranz ja kramogeenmust 3. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine · Lõputada pipett uuritava veega. Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada...
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaa...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodust...
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3⋅H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õh...
Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi.Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Samas on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame- veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Vee pehmendamise tööpõhimõte ● Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega. Sama protsessi käigus eemaldatakse veest ka lahustunud raud. Seadmed töötavad täisautomaatselt. Kasutaja ainus töö on jälgida, et soolalahuse paagis oleks piisav soola tagavara. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus http://ee.aquaphor.com/userfiles/images/katalkivi.jpg http://juhendaja
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 28.09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100...
maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks? a) majanduslikud lahendused: ökonoomsem sisestruktuur, otstarbekas transpordikorraldus b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? 2+2p. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised
Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katl...
oma riigi pealinnaks. Petra muutus kiiresti karavaniteede sõlmpunktiks ja hakkas kontrollima üpris suurt ala enda ümber. Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin, mis lõhkus linna hästitoiminud veevärgi ja peale mida linna tähtsus langes kuni ta lõpuks unustusehõlma langes. Petra taasavastati maailma jaoks alles 1812. a. Šveitsi ränduri Johann Ludwig Burckhardti poolt. El-Khazneh’i tempel figureerib muuhulgas 1989. a. loodud kuulsas filmis "Indiana Jones ja viimane ristiretk" (Indiana Jones and the Last Crusade). al-Deir (araabia keelse nime järgi kui Klooster, jääb El-Khazneh’ist linnulennul ca 2 km kaugusele loodesse).
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kared...
Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat ...
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatud kemikaalid, töövahendid ja mõõteseadmed. · 0.1 M soolhape; · 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; · puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); · indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz(mo); · kromogeenmust ET-00; · suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks; · koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks; · pipett (100 cm3); · büretid (25 cm3); · mõõtsilinder (25 cm3); · Na-kationiitfilter. Töö käik. A Karbonaatse kareduse määramine. · Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse...
1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid 1.võtsid kasutusele kaared ja võlvimise roomlased kasutusele? 2.hakkasid tegema kupleid 3.võtsid kasutusele mördi 4.võtsid kasutusele aktiivselt veevärgi 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja kirjelda selle juurde kuuluvat! ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid. Foorum- turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. see oli Roomas esindusväljak
Magamisrajoonid ühes kohas, töökohad teises ääres, äri- ja büroohooned keskel. Praeguses ühiskonnas uued nihked, töökohad hajuvad, palju inimesi töötab kodust jne. 7. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Arenenud riikides kontrollitakse planeerimist seadustega, inimsõbralik ja demokraatlik (al. 1970 aastast). Linnaruumi kasutatakse ehitustegevuseks majanduslikult põhjendatult, otstarbekas transpordikorraldus, koolide jms kasulike asutuste paigutus, tehnilised ettevalmistused veevärgi, elektrivõrgu jne rajamiseks, hoolitsetakse keskkonna puhtuse eest, kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks. Linnaplaneerimisest sõltub linna konkurentsivõime, määrab seda, kui hästi meelitab ligi investeeringuid. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur. Linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu, linnarahva osatähtsuse kasv
1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja int...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega Katlakivi moodustumise uurimine Kareduse kõrvaldamine Na-kationiidfiltriga Vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl +NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin...
3. Mitu jäädet väljub päeva jooksul kasutusest? · Munakoored, kohvipakk, jäätisekarp, sigaretipakk, saiakile, WC-paberi rull, kartulikoored · Sorteeritud on klaas-, plast- ja plekktaara ning lisaks on eraldi pappkarp kuhu kogunevad nö kuivad jäätmed ehk pakendid mis on puhtad ja haisema ei lähe ning ka vanapaber. Vesi 1. Kust ja millisest veekihist tuleb meie joogivesi? · Vesi tuleb kasutusse torude kaudu Tartu Veevärgi vahendusel 25-35 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett neljast erinevast veekihist laias laastus 20-420 meetri sügavustes. · 1m³ vett maksab Tartu linnas 0,696 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine. Kui kallis on reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu? · Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama, mida haldab Tartu Veevärk
maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks? a) majanduslikud lahendused: ökonoomsem sisestruktuur, otstarbekas transpordikorraldus b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? MUDELID:1)Ühe keskusega ringmudel- linnakeskus on keskel ja erinevates sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 ...
Mass (kg) 33 Õhukanalite ühendus (mm) 125 Möödavoolu kanal jah 22 4. HOONE VEEVARUSTUSE LAHENDAMINE 4.1 HOONE SOOJA JA KÜLMA TARBEVEE VARUSTUSE KIRJELDUS Vett saadakse veevärgi ühistrassist. Veevärgi ühistrassi toru veetakse majasse tehnikaruumi Ø 32 mm pemm toruga. Tehnikaruumi on ette nähtud ja projekteeritud maja vee sõlm, kus on veel veearvesti, tagasivoolu klapp ning muud tehnoseadmed. Vee torud veetakse vajalikesse kohtadesse põranda alt soojustus kihis ennem põranda valamist. (vt. Graafiline osa joonis 2) Tabel 19 Hoone tarbevee torustiku dimensioneerimine. [10] Qn V1 Diam
Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja
Rauasisaldus oli üsna väike kõigis võetud vetes. Kõige suurem oli see AS Eraküte puurkaevu vees, kus see oli 0,3 mg/dm3, tarbe- ja joogivees on aga lubatud piirnormiks 0,2 mg/dm 3. AS Eraküttele kuuluv torustik on üsna vana ja amortiseerinud ja suurem rauasisaldus võibki olla sellest põhjustatud. OÜ Merineitsi ning Jõgeva Põhikooli veest võetud vee rauasisaldus oli 0,1 mg/dm3. See näitab seda, et linna veevärgi vesi on puhas ning halvemas olukorras pole ka erapuurkaevu vesi, kus küll pidevaid vee kvaliteedi kontrolle ei teostata. Uurimistöö tulemusena selgus, et vee rauasisaldus ei ole otseses sõltuvuses sellest, kas vesi pärineb erapuurkaevust või veevärgi puurkaevust. Küll aga mõjutavad vee rauasisaldust vees torustike seisukord ja nende vanadus. 10 KOKKUVÕTE
1 50. Venemaa Moskva 51. Kosovo Pristina MÕISTED GIS geoinfosüsteemid ehk süsteemid mis sisaldavad kohateavet. Seal on salvestatud objektide asukoha info (geo) ning nende objektide atribuutinfo (info). GIS'i saab kasutada maamõõtmises, topograafias, kartograafias, kaugseire tulemuste kasutamine meteoroloogias (digitaalne ilmakaart), navigatsioonisüsteemides, linnaplaneerimisel (nt veevärgi, kaablite, kanalisatsooni info), ka loodusvarade kasutamisel, kus tuleb arvesse võtta ökoloogilisi seoseid jne... GPS Global Positioning System on üleilmne asukoha määramise süsteem, mida kasutatakse näiteks panganduses, mobiilide OPsüsteemides, teaduslikes töödes, põllumajanduses, geoloogias jne... MAA SFÄÄRID (elusloodus) (mullakiht
Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. · Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest
Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus Samal tasemel: ajalookirjutus, kõnekunst Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad
Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud. Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused. Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik
Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud. Colosseum – suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused. Circus Maximus – hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima – kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik
loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911. aastal veevärgi ja kanalisatsiooni vana veetorn kui linna üks sümbolitest on kasutusel täna vaatetornina. 1930-ndail aastail hakati pöörama suurt tähelepanu linna heakorrale ja Viljandi kui suvituslinna arendamisele. Suure panuse linna arengusse andis legendaarne August Maramaa, kes oli esimese Eesti iseseisvusajal linnapea ametis ligi 16 aastat. Nõukogude ajal paiknes Viljandis dessantvägede eriüksus. Tasub märkida, et nõukogude ajal oli
) Kodanliku õhukaitse ülesanded olid: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset; 4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele; 5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töö käik: A: HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputa...
Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak.
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ pa...
Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole säilinud. Ammustel aegadel tõid linna vett ka veevedajad. 14.sajandil oli vaja rajada kraav, mis juhiks vett
1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
