Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu (0)

Põhikool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

I Periood
ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika )

Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed
Laul – rütmiseeritud kõne – Pigem hüüe või sõna
- Meloodiat polnud, tekkis hiljem
- Rütm oli tähtis – teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) – puutükkide kokku löömine
Esimesed pillid
- Löökpillid (prinitiivsed)
- Puhkpillid – õõnsad puud, looma sarv
  - Kiviaja flööt – vanim pill, luust, 5 sõrme auku , sümboliseeris müstikat
- Sarved
- Pambus viled
- Trompeti eellased
Tants
- Arenes välja näitekunst – esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline)
Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude
Religiooni teke – seletada loodusjõude võeti appi kõrgemad jõud
Kunst on seotud uskumustega
Mütoloogia ja religioon andsin inimesele moonutatud maailma vaate .

II Periood
VANADE KÕRGKULTUURIDE MUUSIKA

4. ja 3. aastatuhande vahetusel tekkisid esimesed orjanduslikud riigid (veekogude läheduses)
Egiptus , Mesopotaamia ( sumerid ), Vana – Kreeka, Vana – Rooma
Ühised omadused
- Vanade kultuurrahvaste muusika kujutas endast maailma korraldust ehk. KOSMOLOOGIAT
- Tihedalt seotud matemaatikaga ja astronoomiaga
- Sagedased 5 ja 7 astmelised helilaadid ehk SAKRAALARVUD (muusika loomise alus), lähtuvalt sellest tehti keelpillid 5 või 7 keelega
- Tähtis inimese kasvatamise ja religioosse kohastumise vahend
- Muusika arenemine: sakraalmuusika ilmalikmuusika
- Muusika oli ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust – HETEROFOONIA
- Suuline traditsioon (võis olla noodi kiri)
  - Kreeklastel oli noodi kiri – pillil ja vokaalik erinevad

EGIPTUS – Niiluse jõgi

Kultuur kõrgel järjel
Religioon tähtis
Tähtis pill – HARF – väljendas elu rõõmu, nikedatud püha lille – lootose kujuliseks
Olulised olid templi laulikud
- Umbes 1500 eKr olid naised templi muusikud
Muusika oli alguses meeleline, pidulik, väärikas
- Teiste rahvaste mõjul ( aasia ) muutub muusika elavamaks ja rütmilisemaks
- Mitmed seni kasutuses olnud pillid visati Aasia mõjul (reformiga) templist välja. Alles jäi vaid SISTRUM –viljakus jumala Isise auks (kõristi)
Kasutati veel FLÖÖTI, VILEPILLE, HARF
- Pillid olid jumalate ülistamiseks, neid ülistati lauluga ning muusika saatel tantsiti
Templi koolis õpetati laulu, pillimängu
- Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT
Palju lauldi kodus – oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades
Flööt
Keelpillid
- Lauto – armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti
- Lüüra – muusikute sümbol
Instrumentaalmuusika oli oluline nii ilmalikus kui ka vaimulikus muusikas
Trompetilaade puhkpill
AULOS ehk šALMEI (topeltaulosed)
- Mängisid naised
- Tekkis 2700 eKr
- Parema käega meloodiat, vasakuga põrisevat saadet
- Sellest arenes välja OBOE
Trummid – 155 eKr
- Mängisid naised
- Meenutas tamburiini
Esines palju kultusliku iseloomuga müra- ja löökpille
Kasutati nii 5 kui ka 7 astmelist helilaadi (rohkem 7 astmelist)
- 7 – astmeline helilaad jaotati veerand tooonideks – teoreetiliselt 24-ks, praktiliselt 17 veerandtooniks
HIRONOOMIA – meloodia kaare näitamine käe abil
Muusika teooria oli preestrite salateadus

Mesopotaamia

Sumerite pool asustatud alad, semiidi rahvad
- Savikultuur
- Puit oli kallis, veeti välismaalt sisse
- Babüloonia – väga uhke linn – rippaiad
Selles ajast muusikat säilinud pole
- Armastati instrumentaalmuusikat – erinevad pillikoosseisud
- Aktiivne kodune muusikaelu (vaimulik, ilmalik) ja ka väljaspool kodu
- Tunti intervalle
- Mängiti samu pille, mis Egiptuses (keel-, löök-, puhkpillid)
- Aluseks pentatooniline helilaad (5-astmeline)

HIINA

Kinnine kultuur
Keisrid olid tähtsad
Keisrikoja muusika oli tseremoniaalmuusika (kindlatele reeglitele allutatud)
Aluseks 5 – astmeline helilaad – pentatoonika
Tähtsad olid maa, vesi, tuli, õhk, tuul
Keiser valis algus noodi
- Keisri noodi kuritarvitamine oli karistatav
  - I noot – keiser – FA
  - II noot – minister – SOL
  - III noot – truualamline rahvas – LA
  - IV noot – riigi olukord – DO
  - V noot – riigi asjaajamine – RE
Muusika ühehäälne
- Juhuslikud intervallid kõlavad harva
BORDOON – meloodiaga pideval kaasa helisev ühetooniline heli (nt. pill või vokaal )
2500 eKr tunti Hiinas kammertooni
- Helihark – 440Hz, LA nooti annab
  - Häälestatakse pille
  - Bach pani aluse tänapäevasele pillide häälestamisele
  - Hiinlaste kammertoon – pambustoru, mille sees oli 100 identset hirsitera
MUUSIKA HIINAS
- Hariv väärtus
- Filosoofiline
- Kosmoloogiline
- Looduses oma koht (orgaaniliselt integreeritud loodusega)
Tähtsaim filosoof – Kong Fuzi
- Hiljem sai pühakuks
- Hindas kõrgelt eetilisi probleeme
- Filosoofiline õpetus, kuidas õigesti käituda
  - Austus keisrisse, vanematesse
  - Põlvkonnad elasid koos ühes hoones
  - Paari pandi seisuste järgi
  - Konkubiinid - vabaabielu elav naine
- Kong Fuzi on kirjutanud lauluraamatu
Vanimad noodid pärinevad 4. Saj eKr
Muusikat peeti kõikide teaduste allikaks ja on tihedalt seotud ning arenenud koos paljude kunstidega ( tantsimine , näitlemine jne.)
Tants
- Keisrikojas klassikaline
- Muu rahvas folkloorset tantsu
  - Liigutustel oli oluline roll
Teatri maailm on seotu karakterite ja värvidega
- Must – ausameelsus
- Valge – petis , suli
- Punane – ustavus
- Kollane – kavalus
- Tegelaste karakteriseerumisel roll löökpillidel
  - Tähtis inimene – suur kong
  - Tähtsusetu inimene – väike kong
- Keel ja puhkpillid olid laulu saateks või vahemängudeks
- Lauldi kõrge nosaalse (läbi nina) häälega
- Igal tüüp karakteril oli erinev hääle kõrgus
- Terve elu mängib näitleja üht rolli
  - Täpsus, korrektsus , viimistletus
- Laulma hakati, kui oli jõutud emotsionaalse seisundi haripunkti (lõppes samamoodi)
  - Siis hakati laulu saatma
Õukonnas musitseerisid MUNGAD
Kasutati siidist pille
Mitmeosalised muusikavormid
- 1. Sissejuhatus
- 2. Üleminek
- 3. Sisu
- 4. Lõpetus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #1

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #2

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #3

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #4

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #5

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #6

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mukkel Õppematerjali autor

Hiina, India, Mesopotaamia jne.

vanad kultuurrahvad

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika

Muusika

doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon.

Muusikaajalugu

doc

Kordamine vanamuusika tööks

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja

Muusika

doc

Vanamuusika töö

Muusikaajalugu

pdf

Vanaaja muusika kontrolltöö kordamisküsimused konspekt

Vanamuusika

docx

Muusika ajaloo konspekt I kt

Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid"

Muusikaajalugu

docx

Vana Kreeka pillid

pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast, aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Istarit seismas altari ees, mis näeb välja ümberpööratud liivakell-trummina. Trummi kasutamine altarina on kandunud edasi

Muusika

doc

Mustlasmuusika

LISA 4 (CD).................................................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena. Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse-tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat.

Muusika

Rohkem sarnaseid