Keemia UUDISED Mõlemad Sefström ja del Rio nägid vanaadiumi ainult ühendi kujul, vanaadiumperoksiid (V 2 O 5). Väga Vanaadium V keeruline on eraldada puhast vanaadiumi sellest metalliühendst. Alles 1887 õnnetus puhas vanaadiumi metallist isoleerida. Inglise keemik Sir Henry Enfield Roscoe (1833-1915) leiutas viisi eraldada puhas
Terase legeerivad elemendid – kroom, koobalt ja vanaadium ning nende omadused ja kasutusalad Terase sulameile lisatakse erinevaid elemente ehk terasega legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt
Kooli nimiGruppNimi Erinevad metallid Berüllium Magneesium Alumiinium Skandium Titaan Vanaadium Kroom Mangaan Raud Koobalt Nikkel Vask Tsink Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed
Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel.
Seetõttu lisatakse koobaltit kiirlõiketerastesse, millega tagatakse soojuskindlus. Veel kasutatakse koobaltit ja selle ühendeid keemilistes reaktsioonides katalüsaatorina ning nii klaasi kui ka portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse ka värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Samuti võib koobalt leida kasutust elektri tootmisel. Igapäevaelus leidub koobaltit vitamiinis B12, samuti kärbsepaberites ja mõningates väetistes. Vanaadium (V) Vanaadium on hõbehall siirdemetall, mis omadustelt on kõva, tugev ja plastne. Legeerimisel tõstab vanaadium terase tõmbetugevust ning seda kasutatakse ka tera peenendajana. Sarnaselt volframile ja mitmetele teistele legeerivatele elementidele on vanaadiumil karbiidide moodustamise võime. Enamik vanaadiumist leiabki kasutust just terastes, aga seda kasutatakse ka titaanisulamites ja mujal. Tänu oma omadustele kasutatakse vanaadiumit näiteks reaktiivmootorites, aga ka lõiketerade ja
vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad
omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne. Varieerides sulamite koostist, on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Rauasulamid Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik.
saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust. Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust, ta on samaväärne va- naadiumi ja volframi asendaja. Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur
-raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid.Tehnikas kasutatavad vähima tihedusega konstruktsioonisulameid on aga magneesiumsulamid .Kergsulavad sulamid on leidnud eelkõige kasutamist joodiste ja laagrimaterjalina. Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena.
tardlahust. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Miks kasutatakse sulameid? Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega Odavamad Kõvemad Tugevamad Madalama sulamistemperatuuriga Kuumakindlamad Vastupidavamad Korrosioonikindlamad Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik Igapäevaelus kasutame palju erinevatest metallidest tarbeesemeid, ehteid, tööriistu jne, metallid ümbritsevad meid kõikjal. u k t
Head omadused avalduvad kiirlõiketerastes siiski alles peale termilist töötlemist (karastamine jne). (Üldlevinud tähis lõikeriista markeeringus on HSS (high speed steel), P18, P6M5 (P tähele järgnev number tähistab volframisisaldust protsentides)). Tabel Mõningate tööriistateraste koosseis Lõikeriista Rän Kroo Molübee Süsinik Mangaan Volfram Vanaadium Nikkel Koobalt tüüp i m n Lintsaed s< 0,72 0,24 0,75 - - - - - - 1,1 mm Lintsaed s> 0,75 0,20 0,35 - - - - 2,0 - 1,1mm Raamsaed 0,75 0,20 0,35 - - - - 2,0 -
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5
Kuld Au 79 Magneesium Mg 12 Mangaan Mn 25 Molübdeen Mo 42 Nikkel Ni 28 Plaatina Pt 78 Plii Pb 82 Raud Fe 26 Tina Sn 50 Titaan Ti 22 Tsink Zn 30 Vanaadium V 23 Vask Cu 29 Volfram W 74 Metall (vedel) Elavhõbe Hg 80 Poolmetallid Antimon Sb 51 Arseen As 53 Mittemetallid (tahked) Boor B 5 Fosfor P 15 Räni Si 14 Süsinik C 6 Väävel S 10 Mittemetallid (gaasid) Argoon Ar 18
metall+mittemetall --> iooniline side mittemetall+mittemetall --> kovalentne polaarne side mittemetall lihtainena --> kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena --> metalliline side 6. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste sõltuvus sellest, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete eristamine. 7. Millisese rühma ja millisesse perioodi kuulub element elektronvalemiga 1s 2s22p63s23p64s23d3, mis element, mille põhjal otsustasid. 2 Vanaadium; B-rühma metall; 4. periood; elektronkihtide ning elektronide arvu põhjal
kärgede kinnitamiseks · Taruvaik on kollase, tumerohelise või punakaspruuni värvusega ja meeldiva terava lõhnaga, kibeda maitsega · Mesilased korjavad puude ning põõsaste lehtedest, pungadest, võrsetest ja koorest väljavoolavat vaigulist eritist, lisavad hulka vaha ja muid aineid, nii saadaksegi taruvaik Taruvaigu koostisosad · Vaigu palsami segu 55% · Vaha 30% · Eeterlik õli 10% · Õietolm 5% · A-, B- ja C-grupi vitamiinid · Alumiinium, vanaadium, raud, kaltsium, mangaan, räni, strontsium Taruvaigu kasulikkus · Takistab mitmete haigusttekitavate pisikute arenemist · Parandab haavu ja paiseid · Leevendab valu · Allergia- ja põletikuvastase toimega Kasutus · Kasutatakse piirituslahusena, salvidena või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt
l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No 23 Vanaadium V 63 Euroopium Eu 103 Lavrentsium Er 24Kroom Cr 64 Gadolinium Gd 104 Rutherfordium Rf 25 Mangaan Mn 65 Terbium Tb 105 Dubnium Db 26Raud Fe 66 Düsproosium Dy 106 Seabor2ium Sg 27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit
1 10 = 10 pH 1 2 10 = 100 pH 2 3 10 = 1000 pH 3 SOOLAD. Püsiva oksüdatsiooniastmega soolad ( IA- IIA + Zn ) K2SO3 - kaaliumsulfit GaBr3 galliumbromiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metalsed soolad + 2- Ag2S hõbe(I)sulfiid 3+ 2- Fe2(CO3) raud(III)karbonaat 2+ 2- Mo2(SO4)2 molübiidium(II)sulfaat 3+ - Alumiiniumnitraat AlNO3 +4 2- Vanaadium(IV)sulfaat V2(SO4)4 2 +2 2- Nikkel(II)karbonaat Ni2(CO3)2 +3 2- Koobalt(III)fosfaat CO2(PO4)3 VESINIKSOOLAD. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat K2HPO4 - kaaliumfosfaat
Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid Autoaku e pliiaku-saab laadida Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaksioonil Vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid
Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legeerteraste keevitamine
Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140 Tina 7290 Raud 7870 Nioobium 8600 Nikkel 8880 Vask 8930
Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng,
Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Korduv sulatamisel lisatakse legeeritavaid komponente, et saada spetsiaalse eriomadustega terase marke. Legeerivateks komponentideks on kroom, nikkel, vanaadium ja volfram jt. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: raua polümorfse muutuse temperatuure A3 ja A4; ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust ja karbiidse faasi moodustumist. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse
Uuringud", kirjutab Põhjarannik. Selle nimel laekusid tänavu 13. märtsil Keskkonnaministeeriumile kaks geoloogilise uurimistöö taotlust, mis hõlmavad kokku ligemale 20 000 hektari suurust maaala Vaivara, Toila ja Illuka vallas. Uurimistöö lähteülesandeks on metalsete maavarade tootmisväärsete koguste ja kontsentratsioonide perspektiivsuse hindamine. Otsitavate metallide loetelus on raud, molübdeen, vask, plii, tsink, nikkel, uraan, vanaadium, kuld, hõbe ja plaatina. ... Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktori Alvar Soesoo sõnul on Monaro Mining NL välisfirmadest esimesena tegemas Eesti maapõuevarade uuringutes kõige konkreetsemaid samme. "Ukse taga on moodustumas pikk järjekord, seal on firmasid nii Kanadast, USAst kui Rootsist. Eeskätt huvitab neid meie diktüoneemakildas sisalduv uraan, aga ka sellega kaasnevad muud elemendid,
· Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroom roostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium autovedrud). · Amalgaamid elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega). · Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
· Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroom roostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium autovedrud). · Amalgaamid elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega). · Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
Enam kui 90 % kõikidest terastest, mis on toodetud, on süsinikterase liigid. Süsinikteras sisaldab süsinikku väheste mangaani, räni ja vase lisanditega. Süsinikterast kasutatakse paljude esemete, sealhulgas vedrude, autokerede ja konstruktsioonide kandetalade valmistamiseks. Legeeritud terased ja tööriistaterased sisaldavad suuremal hulgal mangaani, räni ja vaske kui süsinikterased. Nad sisaldavad ka selliseid elemente nagu metallid molübdeen, volfram ja vanaadium. Legeeritud teraseid kasutatakse seal, kus on vaja raskesti kuluvaid materjale nagu näiteks veoautode ülekanded ja tööpingid. Nad on neis sisalduvate lisandite kõrge hinna tõttu palju kallimad kui süsinikterased. Kõrgtugevad madalsulamterased inglise keels lühendiga HSLA, kujutavad endast uut klassi teraseid. Nad on tugevamad kui tavalised süsinikterased, kuid nende tootmine on palju ökonoomsem kui legeeritud terase tootmine. Seda seetõttu, et nad sisaldavad vähem selliseid
Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade
0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5%, legeerterastes 18...35%. Mõnes sulamis on niklit kuni 85%. Nikkel suurendab terase plastsust ja tugevust ning annab peeneteralise struktuuri, halvendamata keevitatavust. Molübdeen: terastes 0,15...0,8%. Mo suurendab teraste vastupidavust löökkoormustele ja kõrgele temperatuurile ning annab peeneteralise struktuuri. Mo soodustab pragude teket pealesulatatud metallis ja termomõju piirkonnas. Keevitamisel oksüdeerub Mo kergesti ja põleb välja. Vanaadium: eriterastes 0,2...0,8%, stantsiterastes 1..1,5%. Vanaadium soodustab teraste karastatavust, halvendades sellega keevitatavust. Keevitamisel oksüdeerub vanaadium intensiivselt ja põleb välja. Volfram: tööriista ja stantsterastes 0,8...18%. Kõrgetel temperatuuridel suurendab wolfram teraste küvadust ja tugevust(punapüsivust) hüppeliselt, kuid tugeva oksüdeerimise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja niobium: lisatakse roostevabadesse ja kuumtugevatesse terastesse 0,5..
Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140 Tina 7290 Raud 7870 Nioobium 8600 Nikkel 8880 Vask 8930
valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. • http://et.wikipedia.org/wiki/Raud • rauasulamid tuntuim ja enim kasutatud on sulamid räni, mangaani, kroomi ja nikli ja levinumaid sulamid on lisatud terasest on ferromanganese, ferrosiliitsium ja ferrokroomi. • O rauasulamid tekitab endiselt eriline sulamid, mis on aluseks nioobiumi, räni, magneesium, molübdeen, vanaadium, titaan või volfram jooksul kõige tuntum, Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt:
........................................................................11 5.2 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis..................................................................................11 5.3 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis.................................................................................. 11 5.4 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases.............................................................................11 5.5 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases............................................................................ 11 5.6 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases................................................................................. 11 5.7 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases........................................................... 12 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases.......................................................................
1) Täht X (C-sisaldus x 100 näitav number) 2) Legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjestuses 3) Legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid, Näiteks: X5CrNi18-10 (5-C%100, 18%Cr, 10%Ni) · Kiirlõiketerased 1) Tähis HS. Numbrid näitavad legeerivate elementide sisaldust järgmises järjestuses: 1.Volfram(W), 2. Molübdeen (Mo), 3. Vanaadium (V), 4. Koobalt ( Co). Näiteks: HS 2-9-1- 8( 2%W, 9%Mo, 1%V, 8%Co). Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb Saksa tunnusnumbrite süsteemil. Tunnusnumber on 7- positsiooniline. Terase gruppi iseloomustab kahekohaline numbriline tähis, millele järgneb kahekohaline järjekorranumber antud terase grupis. Lisanumbreid kasutatakse vajadusel ja nad iseloomustavad terase saamisviisi ja töötlust. 2. Teraste Vene tähistussüsteem
Kulda kasutatakse ka ravimite koostises. Kuldtsüaniid hävitab tuberkuloosipisikuid. Tänapäeval rakendatakse selleks Au-kompleksühendeid (solganol, ridaura). Au-tiosulfaadiga ravitakse nahahaigusi, Au-tiolaatide ja -tiomalaatidega ravitakse liigestehaigusi ja polüartriiti. Au-kompleksühendid, milles liganditeks on mittemetallide Cl-, N-, S- või P-aatomirühmad on tugeva vähivastase toimega, pidurdades DNA biosünteesi vähirakus. 4. vanaadium: peamised o.-a, peamised ühendid ja nende kasutusalad. Vanaadiumile on iseloomulik moodustada erinevatel oksüdatsiooniastmetel eri värvusega ühendeid: II violetne, III - roheline IV sinine, V - värvitu või kollakasoranz kuni punane. Vanaadiumühendite oküdatsiooniaste on vahemikus -III ... V. V2O5 - divanaadiumpentaoksiid, tahke ainena tavaliselt helepruun, oranzi varjundiga tahke aine, sadestamisel lahustest kollakasoranz kuni punane. Puhast V2O5 saadakse ammooniumvanadaadi
kes tegelesid aatomimudeli arendamisega. Ilma ei ole jäänud ka Alfred Nobel, kelle auks kannab element nr 102 nobeeliumi nimetust. Tuumas on vaid üks prooton vähem, nimelt tuumalaenguga +101, on Dmitri Mendelejevile pühendatud mendeleevium. Kuurium on nimetatud abielupaarist radioaktiivse uurijate Marie ja Pierre Curie’i auks. Teadlaste kõrval on piisavalt olulisteks ning elemente väärivateks peetud ka mütoloogilisi tegelasi. Vanaadium on nimetuse saanud skandinaavlaste armastusjumalanna Vanadiselt, toorium aga nende piksejumalalt Thorilt. Kreeka titaanidele (Gaia lastele) on kollektiivselt pühendatud titaan. Huvitava kõrvalepõikena maksab mainida ka suisa perekondlikku sugulust keemiliste elementide vahel: tantaal on nimetatud kreeklaste mütoloogilise kuninga Tantalose järgi, nioobium aga tema tütre Niobe järgi. Viimaks maksab eriliselt välja tuua ka mõningaid neid keemilisi elemente, mis on nime
Aastaid moodsaid masinaid katsetanud, leidis Verhoeven, et lahendus võib peituda metalli käsitsi, s.t. vasaraga töötlemises. Mehed kasutasid kõikvõimalikke nõiarohte - klaasitükke, rauda, merikarpe, taimelehti ja puusütt. Kulus terve aasta, enne kui nad suutsid välja mõelda, kuidas hoida süsinikku terases nii, et see grafiidiks ei muutuks."Ajad metalli hästi kuumaks ja taod väga-väga kõvasti," selgitab Verhoeven. Uurijatel oli varem kahe silma vahele jäänud ka vanaadium; raud, mida tiim kasutas, sisaldas seda 0,003%. Professor arvab, et damaskuse terase muster tekib ebaühtlastest vanaadiumikihtidest, mis tekivad metalli jahtudes ja tahenedes. Edasine kuumutamine toob vöödid hästi välja.Ekspertide sõnul annab selline kombinatsioon damaskuse mõõkadele eriti vastupidava tera ja muudab metalli kõvaks ja raskesti purunevaks. Tehnoloogiale loodetakse tulevikus rakendust leida eelkõige kergemate autode ja töökindlamate mootoriosade valmistamisel
omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Saame järeldada, et sulamite Kristjan Reiska 10b kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik. Siin paar tuntumat sulamit ja kus ning kuidas kasutatakse: Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. Pronks Pronks on vase ja tina sulam
Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Terast kasutatakse
3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn. plaatinametallid- roodium, pallaadium, plaatina jt. 2) mittevaarismetallid (non-noble metals) 3. Metallide aatomehitus. Metalli aatomi ehitus. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Aatomi ehitus (atomic structure) (1) Molekul- aine vaikseim osake, mille puhul sailivad aine omadused ja mis koosneb
Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. 2 Terase keevitamine 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest suurem. Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis Kroomi on süsinikvaestes terastes kuni 0,3%,konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% ja kroomnikkelterastes 9...35%. Keevitamisel moodustuv kroomkarbiid vähendab terase korrosioonikindlust ja suurendab keevitatavust halvendavate rasksulavate oksiidide teket. 2.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis Niklit on süsinikuvaestes terastes 0,2.
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat.
· Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge). 5 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus Minu lõunasöök koosneb kolmest käigust. 1. Esimeseks käiguks on värske porgandi-kapsasalat. Salat sisaldab A (porgand) ja K (kapsas) vitamiine. A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks,
koostisesse, on mitmete ensüümide kofaktoriks. 70 kg kaaluva inimese organismis on 15-20 mg joodi. 70 80% joodist esineb kilpnäärmes hormoonidena. On vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks, millest sõltub väikelaste normaalne kasv ja vaimne areng, ainevahetuse kiirus; juuste, küünte, naha seisund; inimese ainevahetuse normaalne tempo ja püsiva kehasoojuse tagamine. MOLÜBDEEN, VANAADIUM, NIKKEL, FLUOR 70 kg kaaluva inimese organismis on 3-11 mg molübdeeni. Leidub peamiselt luudes , neerudes, maksas On mitmete ensüümide kofaktor, vajalik luukoe tekkes ja arengus, vereloomes, maksas olevate rauavarude kasutamise soodustamiseks. 70 kg kaaluvas inimeses 0.5 1.6 mg vanaadiumit. Leidub peamiselt luudes, kõhredes, maksas Vanaadium tagab luude, kõhrede, hammaste arengu, soodustab erütrotsüütide teket. 70 kg kaaluva inimese organismis on 0.9-9 mg niklit.
aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt, hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium, naatrium , vesi, tahked osised) sisaldus, koksisisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja kütuseisesüttimise omadused. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID Kütusesüsteem on seadmetest ja agregaatidest koosnev süsteem, mille esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem. - Kõrgsurve kütusesüsteemideks.
Paljude metallide sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Üks tuntumaid selliseid sulameid on jootetina (sulamistemperatuur umbes 180ºC). Madala sulamistemperatuuri tõttu saab jootetinaga kergesti ühendada elektrijuhtmeid või teha teisi jootmistöid. Mõnel juhul võib isegi väike kogus lisanmetalli oluliselt muuta põhimetalli omadusi. Näiteks paranevad terase omadused, kui lisada sellele väikeses koguses haruldasemaid siirdemetalle (näiteks vanaadium, molübdeen jt). Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel, mis annavad kuldkollast valgust; temaga redutseeritakse maakidest tantaali, titaani ja tsirkooniumi. Naatriumiühendite kasutamine on laialdasem - igapäevane söögisool, sooda, kõik seebi baasil toodetud pesuvahendid, meditsiinis on isegi füsioloogiline lahus söögisoola lahus jne. Liitiumi kasutatakse soojuskandjana tuumareaktorites, teda peetakse perspektiivseks tuumkütuseks
d. Lisandid i. Süsinik 0.65-0.80%, ii. Kroom 3.75-4.0%, iii. Wolfram 17.25-18.75%, iv. Mangaan 0.1-0.4%, v. Räni 0.2-0.4%. e. Omadused i. Kõvadus 810-850 HV ii. Tihedus 8 -9 g/cm3 iii. Survetugevus 3000-4000N/mm2 iv. Kuumataluvus 550 ⁰C v. Elastsusmoodul 260-300 kN/mm2 f. HSSV-Vanaadium Kiirlõiketeras M9V i. Suur kulumiskindlus, kõvadus ning head töötlemisomadused. Kõvadus 830- 870 HV ii. Hea kasutada keermeinstrumentidel. g. HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head
Neist peamine on alumiinium mis sisaldub peaaegu kõkides titaanisulamites. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne passiveeriv titaanoksiidi kiht, mistõttu nii titaan kui selle sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid legeerivate elementidena titaanisulamites. Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kuld on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldab sepistada väga erineva kujuga esemeid. Lõhenevus ja
· Cl leidub luudes, soolhappe koostises · Cl tähtsus: osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, membraanitransport · Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad · S tähtsus: luukude, kasvuhormoon, immuunsüsteem, nahk, juuksed, küüned, kollageen · S saamine: sinepipulber, maapähklid, tursk, keedusin, kalkun, peekon, suitsuheerigas, muna, lõhe, mandlid Räni, vanaadium, boor, nikkel, arseen, tina, germaanium · mikroelemendid · organismile vajalikud · Si tähtsus: Ca imendumine, luude kasv, lihased, siseorganid · arseen ja germaanium ohtlikud ühendite koosseisu Alumiinium, kaadmium, elvahõbe, plii · mikroelemendid · ohtlikud · Al reageerib väga kergesti teiste ainetega, kasutatakse paljude nõude valmistamiseks · kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi
volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag Haruldased metallid- Li,Be,Co Leelismetallid- Li,Na,K 1 3) Aatomi ehitus.Tüüpilise metalli aatom. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Tahkete materjalide siseehitus ehk
Kammid on erineva pikkuse ja suurusega. Iga juuksur valib kammi vastavalt oma käe suurusele. Hästi hõre lai kamm - juuste lahti kammimiseks. Juukselõikuskäärid Tänapäevased professionaalsed juukselõikuskäärid on väga erinevad. Kääre valmistatakse terasest - legeeritud või süsinikurikkast terasest. Süsinikurikas teras on raua ja süsiniku sulam.Legeeritud teras on rikastatud mitmesuguste lisanditega. Näiteks kroom ja nikkel annavad täiendava kaitse roostetamise vastu, vanaadium ja molübdeen tugevuse ja kulumiskindluse, volfram ja vanaadium lisavad vastupidavust. Lisaks eelttoodule mõjutab terase tugevust ka terase töötlemine. Karastatud teras on paremate omadustega kui karastamata. Kääridel peab veel olema kas kaitsekiht - kas kroom või titaan. Tänu nende metallide omadustele on tööriist kulumiskindlam ja hüpoallergilisem ning kaitstud roostetamise vastu. Loomulikult ei ole kvaliteetne materjal ainus asi, millele tähelepanu pöörata
Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Kuidas kunagi rauda saadi : KASUTATUD KIRJANDUS : *www.wikipedia.org *www.google.ee *www.neti.ee *Raamat ''ENEKE'' *www.miksike.ee
annaabi.ee 
