Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE (0)

1 Hindamata
Punktid

 
Johannes Tann 
II KODUTÖÖ: LEGEERIVATE 
ELEMENTIDE MÕJU 
TERASE OMADUSTELE 
REFERAAT 
Õppeaines: TEHNOMATERJALID 
Mehaanikateaduskond  
Õpperühm: KMI 11 
Õppejõud: Annika Koitmäe 
 
 
 
Tallinn 2014 
TERASE LISANDID 
 
Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati 
teisi  lisandeid,  mis  on  jäänud  sulameisse  nende  saamise  käigus.  Need  on  tavalisandid, 
juhulisandid  ja spetsiaalselt lisatud  legeerivad  elemendid
   Tavalisandid on  Räni(Si), Mangaan (Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja  Fosfor (P). 
   Juhulisandid on  Lämmastik(N), Hapnik(O) ja  Vesinik (H). 
   Legeerivad elemendid on  Kroom (Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si),  Nikkel (Ni), 
Nioobium(Nb), Tantaal (Ta), Titaan (Ti), Vanaadium (V), Vask(Cu) ja  Volfram (W). 
 
Vanaadium 
Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall , mille: 
  tihedus on 6120kg/m³ 
   sulamistemperatuur on 1887 ºC 
   keemistemperatuur on 3309 ºC 
Vanaadium  suurendab  terase  kõvadust,  tugevust  ning  kuumus-  ja  kulumiskindlust.   Vanaadiumi
sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti 
palju kasutatakse kroomi  ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel. 
 

 
KROOM 
Kroom on keemiline  element ,  mille  sümbol  on Cr.  Kroom  on  metaljas-hall, läikiv , kõva ja 
rabe metall mille: 
  tihedus on 7190kg/ m³ 
  sulamistemperatuur on 1907 ° C 
  keemistemperatuur on 2671 ° C  
Tõstab terase tugevust, kõvadust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstrukt-
siooniterastes 
1…2%, 
tööriistaterastes 
ca 
12%. 
Kroomisulameist 
valmistatakse 
korrodeerivas keskkonnas  töötavate  seadmete,  näiteks  allveelaeva   kere   ja keemiaaparaatide  osi, 
takistusahjude  kütteelemente  jt.  Kroomi  ühendeid kasutatakse  parkainetena,  oksüdeerijatena  ja  ka 
pigmentidena  ning  muuks otstarbeks.  Teda  kasutatakse  konstruktsiooni-,  tööriistade  ja  muu 
sellise legeerimiseks  ehk  suurendamaks  terase  kõvadust,  kulumis-  ja  korrosiooni kindlust. 
Korrosioonikindlaks  teeb  terase  13%-line  kroomi  sisaldus.  Peale selle  kasutatakse  kroomi  veel 
kroomimiseks ning sulamite nagu nikroomi ja kromelli valmistamiseks. 
 
 

 
 
Nikkel 
Nikkel  on keemiline element mille sümbol  on Ni . Nikkel  on hõbevalge läikiv metall kerge  kuldse  
varjundiga mille:  
   tihedus on 8908kg/ m³ 
  sulamistemperatuur on 1455 °C 
  keemistemperatuur on 2913 °C 
 
Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konst -
ruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10%. Rõhuv enamus nikli  toodangust 
kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka 
teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. 
Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida 
rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (margariini tootmisel vedelrasvades nende 
katalüütilisel hüdrogeenimisel). 
 
 

 
LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE #1 LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE #2 LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE #3 LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Skolnik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat Legeerivatest elementidest-legeerterastest elementidest
14
docx

Referaat Legeerivatest elementidest, legeerterastest elementidest

Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid.

Tehnomaterjalid
Kroom
5
doc

Kroom

Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr ­ chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom

Keemia
Kroom
8
pptx

Kroom

teistes riikides. Kasutamine Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavate seadmete, näiteks allveelaeva kere ja keemiaaparaatide osi, takistusahjude kütteelemente jt. Teda kasutatakse konstruktsiooni, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis ja korrosiooni kindlust. Korrosioonikindlaks teeb terase 13%line kroomi sisaldus. Peale selle kasutatakse kroomi veel kroomimiseks ning sulamite nagu nikroomi ja kromelli valmistamiseks, klaasi ja keraamikatööstuses, sest kroom annab klaasile smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises.

Keemia
Terase legeerivad elemendid
1
pdf

Terase legeerivad elemendid

Terase legeerivad elemendid 1. Mangaan Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54

Materjaliteaduse üldalused
Materjalide aatomstruktuur-Metallid-- Kontrolltöö kordamisküsimused
8
docx

Materjalide aatomstruktuur. Metallid - Kontrolltöö kordamisküsimused

üheaegselt. Sulamid, mis kristalliseerub (sulab) ühel kindlal temperatuuril. 4. Erinevate olekudiagrammi osade ja kõverate olemus ja nimetused? 5. Süsteemi raud – tsementiit olekudiagrammi olemus, struktuuriosad ja nende definitsioonid? Süsteem selgita raua-süsinikusulamite (teraste ja malmide) kristalliseerumisprotsessi ja faasilisi muutusi. Alates puhtast rauast kuni tsementiidini. (6,67% C) Alla 2,14%C on teras ja üle on malm. 6. Milline tähtsus on raud-tsementiit olekudiagrammil, milleks seda kasutatakse? Olekudiagrammil on näidatud raua-süsinikusulamite faasiline koostis ja struktuuriosad alates puhtast rauast kuni tsementiidini. 7. Millised on raua-süsinikusulamite struktuuriosad. Nimetada ja seletada lahti. Peamised on Raud ja süsinik. Ferriit (F) on süsiniku sisestustüüpi tahke lahus α-rauas Austeniit (A) on süsiniku sisestustüüpi tahke lahus γ-rauas

Materjaliõpetus
Kroom
5
docx

Kroom

The most prominent example of toxic chromium is (Cr(VI)). Kõige silmapaistvam näide mürgisest kroomist on kuuevalentne kroomi. (Cr (VI)). Abandoned chromium production sites often require . Hüljatud kroomi tootmiskohtades on tihti vaja keskkonda puhastada. Kroomi kasutamine Kroomi ühendeid kasutatakse parkainetena, oksüdeerijatena ja ka pigmentidena ning muuks otstarbeks. Teda kasutatakse konstruktsiooni-, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis- ja korrosiooni kindlust. Korrosioonikindlaks teeb terase 13%-line kroomi sisaldus. Peale selle kasutatakse kroomi veel kroomimiseks ning sulamite nagu nikroomi ja kromelli valmistamiseks, klaasi- ja keraamikatööstuses (näiteks valmistatakse elektripliitide ja triikraudade küttespiraale), sest kroom annab klaasile smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises

Keemia
Legeerivate elementide mõju terase omadustele
6
pdf

Legeerivate elementide mõju terase omadustele

TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) .............................................................................................................

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun