Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Jumalad

Zeus - peajumal , taeva ja tuulte jumal

Hera - abielunaiste kaitsja

Poseidon – vetevalitseja

Hades – allilma jumal, surnute valitseja

Demeter – maa-ja viljakusejumalanna

Apollon – kunstide-ja muusade kaitsja

Artemis – jahijumalanna

Athena – tarkuse jumalanna

Aphrotite – ilu-ja armastuse jumalanna

Eros – armastuse jumal

Ares – sõjajumal

Hephaistos – seppade kaitsja

Hermes – kaupmeeste-ja varaste jumal

Dionysos – veini-ja viljakusjumal

Nike – võidujumalanna

Helios – päikesejumal

Selene – kuujumalanna

Eos – koidujumalanna

Paan – maarahva -ja karjuste jumal

Hestia – kodukolde jumalanna

Herakles – Kreeka kangelane
HOMEROS
„ Ilias “

Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast
Sõda on kestnud üle 9 aasta
Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt
Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega , mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma.
Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus , kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt.
Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus .
Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris . Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt , sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks.
Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi
Vahepeal sõlmitakse vaherahu , mille rikub Pandaros kui haavab kogemata oma noolega Menelaost.
Algab mehine võitlus. Troojalaste poole asub võitlusesse kuninga poeg Hektor . Aamemnon pakub lepitust Archilleusega. Esialgu viimane küll keeldub. Tema sõjarüüd hakkab kandma sõber ja nõuandja Patoklos.
Vaenlane taganeb Archilleuse hirmus teadmata, et kangelast pole. Kahevõitluses Hektoriga saab Patrokolos surma. See vihastab Archilleust, ta sööstab lahingusse, lepib Agamemnoniga.
Võitlusesse sekkuvad jumalad. Apollon segab Archilleust. Troojalased saavad taanduda linnamüüri taha.
Algab Archilleuse ja Hektori kahevõitlus. Hektor langeb, tema põrm veetakse sõjavankri järel lohistades kreeklaste laagrise. Kuningas Priamos palub oma poja Hektori põrmu, et see austusega maha matta. Archilleus lubab seda.

„Odüsseia“
Jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju, Ithaka saarele . Odysseus on olnud teel juba 10 aastat. Nendest 9 veetnud nümf Kalypso saarel, kes soovis meest endale kaasaks. Jumalate otsus on kangelane vabastada. Odysseus on saanud käskjalg Hermese kaudu jumalate päästva sõnumi. Ehitab parve, suundub merele , merejumal Poseidon takistab, sest ta tahab oma poja Klükobi tapmise eest kangelast karistada. Parv puruneb ja kangelane jõuab faiaakide maale. Teda aitab sealne kuninga tütar Nausikaa , kellele mees jutustab oma loo. Ta on viibinud lootosesööjate maal Klükobi meelevallas. Poseidoni viha leevendab tuultejumal Aiolos , kes annab meestele nahkkotikese, kuhu on vangistatud vastassuunalised tuuled. Laevamehed ei kuula keeldu ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meeli14 Õppematerjali autor

Jumalad( Zeus, Hera, Poseidon jne kes nad olid), \\\"Ilias\\\" ja \\\"Odüsseia\\\" kokkuvõtted (väga põhjalikud ja head), luule mõisted ja tähtsamad luuletajad ning nende luule iseloomustused, Kreeka ja Rooma teater (iseloomustus, erinevused). See on tõesti väga hea kokkuvõte ! Te ei kahetse, kui laete selle alla ;)

odysseus agamemnon menelaos armastus trooja archilleuse päikesejumal poseidon hadese athena tuultejumal kirke

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr 6 saj pKr) · Antiikne (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist

Kirjandus

doc

Trooja sõda

TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja vi

Ajalugu

doc

Trooja Sõda

5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul) tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid viimase nõuandel, et tunnustavad ja kaitsevad seda, kelle Helena neist valib; Helena abiellus Menelaosega, kellest seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus

Ajalugu

doc

Antiikkirjandus

Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailm

Kirjandus

docx

Antiikkirjanduse kokkuvõte, kirjanikud ja põhimõisted.

Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Posei

Kirjandus

doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest

Kirjandus

docx

kirjandus 2020 talv

tuntakse jalal oleva armi järgi ära. Penelope peab langetama valiku, kellele ta mehele läheb. Mehed peavad katseks laskma noole läbi kirvesilmade. Maskeeritud Ody saab sellega hakkama ja kõik ülejäänud kosilased tapetakse. 20. Aenease seiklused Troojast Itaaliasse, laskumine allilma, sõda Itaalias Troojast Itaaliasse: Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, sest Romulus ja Remus sündisid Aenease poja rajatud linnas Alba Longas. Koos Aeneasega läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati Aeneasele, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud

Kategoriseerimata

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)

Kirjandus

Rohkem sarnaseid