5 Matemaatika 5 5 6 Loodusõpetus 5 4 7 Ajalugu 5 5 8 Inimeseõpetus 5 5 9 Muusika 5 5 10 Kunst 5 5 11 Tööõpetus 4 5 12 Kehaline kasvatus 5 5 13 Informaatika 4 5 Arvuta välja õpilase aritmeetilise keskmise I-s ja II-s veerandis eraldi ja võrlde, mille võrra on ta muutunud, juhul kui on teada, et õpeaineid on kokku 13. Arvutuskäik: 1. 4+5+5+5+5+5+5+5+5+5+4+5+4=62 62:13=4,769
tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma. Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast. Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle. Laulmine jäi aga tööõpetus ei . ( Priedenthal-Manavald 2003: 127-132 ) Koolis hakati korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Puudumiste eest pidi maksma rahatrahve. Asutati ka õpilaskomitee kuhu kuulusid J. Kalev , V. Kalmus ja Ü. Strandberg. Bioloogia ja keemia õpetaja Linda Kase eestvedamisel loodi ka Noorte Naturalistide ring
Kalamaja Põhikool Koosataja:Ranet Kaljola Hööveldamine ja höövel Referaat Juhendaja : Kaido Härma Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Referaat 3. Pildid 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Puidu Hööveldamine Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll , mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Metal...
· järjekindlus ja täpsus; · hea analüüsioskus; · oskus töötada hästi meeskonnas. · Lisaks vajab elektrik head füüsilist vormi. Elektrikuna töötamiseks on vaja vähemalt põhiharidust ning erialast ettevalmistust. Elektritööde ettevalmistust saab kutsekoolis, erialakursustel või töökohal. Üldhariduskoolis tasub elektrikutööst huvitunul tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale. Kasuks tulevad ka keelte õppimine, informaatika ning tööõpetus. Üldiselt on elektriku tööväljavaated head. Elekter on muutunud oluliseks igas eluvaldkonnas, mistõttu on elektrikut alati tarvis. Vajadust uute elektrikute järele kasvatab elektrienergia tarbimise suurenemine ning vajadus elektritööde järele. Samuti võib vajadust uute elektrikute järele kasvatada vanemate töötajate pensionile jäämine. Elektrik saab enamasti põhipalka, mille suurus oleneb tööülesannetest ja ka -kohast.
● Algebra Matemaatika ● Psühholoogia ● Geomeetria ● Trigiomeetria ● Loogika ● .............. keel ● Joonistamine ja joonestamine ● Laulmine ● Kehaline Kasvatus ● Kirjate hnika ● Kirjatehnika ● Tööõp ● Tööõpetus etus Loodan, et sulle jäi midagi meelde. Õpetaja loeb nüüd 1-2 juttu ja teie kuulate. Kui on teil kõk osad võetud on viktoriin. Aitäh, et kuulasid mind! 2014 Viktoriin ● Kuidas nimetati koolikotti vanal ajal? ● Mis värvi oli aabits? ● Mitu sorti oli õpetajajd? ● Milline oli koolivorm? ● Missuguseid mänge mängiti tunni ajal? ● Miks kulusid portfellerid kiiresti ära?
kõlakasti. 7. Kas puutööd võib nimetada meeldivaks tegevuseks? Jh võib kuna see rahustab närve ja saad oma viha sinna tööse panna 8. Kas Sinimäe koolis on ka varem selliseid töid tehtud? Õpilastest olen ma vist esimene kes tegi aga muidu on Õp. Alo teinud neid ennem ka. 9. Kas kooli tööõpetuse kabinet (kuidas selle tööruumi ja tunni õige nimetus on) on piisavalt hästi varustatud sellisteks töödeks? Tehnoloogia klass ja tööõpetus. Koguaeg ei ole neid materjale koolis aga kui õpetajale teada anda siis ta toob need materjalid kooli, et tööd saaks teha 10. Mis saab kanneldest? Hetkel jääb koju teistele vaatamiseks siis läheb kooli tagasi kus proovin selgeks saada mõne kergema loo, et teistele esitada ja peale seda arvan, et võtan töö koju tagasi. 11. Kas ise mängida oskate? Ei oska aga proovin ära õppida 12. Kas mingit muusikariista oskad mängida? Kahjuks ei oska 13
Ta oli füüsika õpetaja Tiiu Poopuu. Tema tunde ei jätnud ma kunagi õppimata. Miks ta mu lemmik oli, ma ei tea, aga tunne tema vastu oli väga eriline. Koolipingid ja lauad olid ühes tükis ning sinna vahele pidi ronima, tõstes lauaklapi üles. Tunnis kirjutati esimeses klassis hariliku pliiatsiga, siis täitesulepeaga ning hiljem võisid kirjutada alles pastapliiatsiga. Millised olid Sinu kooliaja lemmik tunnid ? Miks just need ? Mulle algul meeldis joonistamine ja tööõpetus. Keskkoolis oli mu lemmikuks matemaatika, mis mulle põhikoolis raskusi valmistas, kuid põhi pandi nii tugev seal alla, et keskkoolis oli see minu jaoks väga lihtne ja huvitab. Koolivorme oli ema kooliajal kokku kolm : 1-4.klass sinine pihiseelik ja sinine pluus, 5-7. klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel
iga varda alguses kaks silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust, 2 silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele. Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983). Sokisuuruste tabel.
NB! Tee joondiagramm, kus andmed on diagrammil näha ja pealkirjaks on "Vee tarbimine" ning diagram külm vesi soe vesi jaanuar 0,4 0,7 Vee tarbimine veebruar 1,8 1,9 märts 0,6 0,9 külm vesi soe vesi aprill 0,6 1,1 mai 0,4 1 2 juuni 0 0,5 1,5 juuli 0 0,7 1 august 1 0,2 september 0,8 1,8 0,5 oktoober 0,6 1,1 0 november 0,4 0,7 jaanuar märts mai juuli septemb detsember 0,5 0,7 ee tarbimine" ning diagrammi legend on üleval ee tarbimine külm vesi soe vesi mai ...
Tapa Gümnaasium Tööõpetus Kirill Gorskov Autod Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Autode ajalugu 3. Automargid 4. Autode ajalugu Eestis 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Räägin teile täpsemalt ,millal leiutati autot ja ka autoed ajaloost. Kuidas
TAPA GÜMNAASIUM Märt Kuiva 9b klass TELEFON Referaat Tööõpetus Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TELEFONI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Tänapäev...............................................................................................................
Tööõpetus PUIT IGAPÄEVA ELUS Referaat Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme- Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõ...
silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele. Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983). Sokisuuruste tabel. Tabeli aluseks on tabel internetiaadressilt: http://barkasfarm.com/images/patterns/sockchart.gif http://kasitood.trsm.pri.ee/index.php?id=60&keel=ee http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.html Kasutatud interneti aadressid: http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.htm 30.12.2008. kl.11.01. http://knitty.com/ISSUEsummer06/PATTbaudelaire.html 30.12.2008. kl.11.15 http://www.ullaneule
käima marksistlikus- leninlikus vaimus. Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse. 1944 hakati taastama korda, mis 1940aastatel Eestisse oli toodud. Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest. Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest. 1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks hakati asutama koolide vahelisi õppetootmiskombinaate. 1984 avaldas NLKP Keskkomitee oma teesid üldharidus ja kutsekooli reformi kohta, mille alusel asuti põhjalikult uuendama keskhariduse sisu ja korraldust. Kvalitsifeeritud tööliste ettevalmistuseks töötasid 1960 aastate alguses eraldi maa.ja linnakutsekoolid. 1968 hakati neid kujundama kutsekeskkoolideks mis 8 klassi hariduse baasil andsid 3 aastalist kutseharidust mõnel konkreetsel erialal koos üldise keskharidusega
Õnneks ei ole tal suuremaid õnnetusi juhtunud. Vaimsete võimete poolet on Juhan keskmine. Õppetööga saab hakkama kui tal poleks nii palju negativismi. Juhanile antud ülesande vastus alati on, et ei oska, ei saa aru, ei viitsi teha. Ta jalutab lihtsalt tunnist minema või siis häirib õpetajat seni kuni ta visatakse välja. Klassikursust Juhan kordama jäänud ei ole. Õppeaastad on lõpetanud positiivsete tulemustega. Kõige rohkem meeldib talle kunst, tööõpetus ja midagi oma kätega valmistada. Kolmandas klassis osales tema tehtud klaasimaali joonistus näitusel ning ta sai auhinna ja diplomi. Juhani jaoks oli see väga oluline ning kõige tähtsam oli see, et ema seda näeks. Tagasisidet saades oli ema tõesti teda kiitnud ning kooli tulles oli seda ka tema käitumises tunda. Joonistustes on temal peamiseks värviks must. Kui küsida, miks ta mustaks värvib, siis ütleb et talle meeldib. Juhanil on enesekontroll nõrk ja vahel puudub see üldse
õppekeelega koolis)15. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16. Matemaatika: matemaatika17. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia18. 11 Ibid. 12 Ibid. 13 Ibid. 14 15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19. Kunstiained: muusika, kunst20. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus21. Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus22. Valikõppeainud riiklikus õppekavas on: Usundiõpetus23. Informaatika24. Karjääriõpetus25. Ettevõtlusõpetus26. 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
eelarvetest. Waldorfkoolid saavad seetõttu 20-50% vähem majanduslikku toetust kui munitsipaalkoolid. 2.1 Olulised eripärad Põhiaineid õpetatakse nn põhitunnis perioodõppe vormis nt emakeel, matemaatika, loodusteadused, ajalugu. Igahommikune põhitund kestab vähemalt kaks akadeemilist tundi. Olulisel kohal on kunstilised ja praktilised õppeained: muusika, eurütmia, draama, maalimine, joonistamine, voolimine, käsitöö, tööõpetus, põllumajandusprojektid, aiandus. Võõrkeelte õpetamine toimub alates esimesest klassist. Õpilaste õppetegevuse tulemuslikkus esitatakse iseloomustustena. Numbriliselt üldjuhul ei hinnata. 5 3 Mis on waldorfpedagoogika? Waldorfpedagoogika on ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele, kaks võõrkeelt alates esimesest
Toad pidid alati korras olema ja selle eest pandi ka hindeid. Öörahu algas kell üksteist, siis pidid kõik oma tubades olema ja magama minema. 5.Koolikord. Koolis olid samad õppeained nagu präegugi.Kaasa pidid kõik töötama. Kes tunnis kaasa ei viitsinud teha pandi klassi ette seisma ja pidi ikka kaasa töötama. Nii et kaasa pidid igal juhul tegema. Kõige rohkem meeldisid emale sellised kerged tunnid nagu tööõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, laulmine ja ka sellised ained mida õpetaja sai ja oskas huvitavaks teha. Näiteks geograafia, keemia, füüsika ja ühiskonnaõpetus. Vahetundides ei tohtinud joosta. Pidi jalutama kahekaupa käest kinni ja ringi ratast. Kes nii ei teinud pandi ringi keskele seisma. Seda nimetati häbipostiks. Koolis ja kooli territooriumil pidid korralikult käituma. Loomulikult pidi igal pool
grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn. põhitunnid, sest oskusi on vaja lihvida ning kordamistega on lihtsam meelde jätta. Need toimuvad iganädalaselt. Põhitundideks on: võõrkeeled, mida koolis hakatakse juba esimesest klassist õpetama eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö muusika, maalimine ja joonistamine ( Gustavson 2004). 5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest. Eesti Waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid
POOL SAAGIST, VARANDUSEST, MILLE TALUPOEG PIDI ANDAM ANDMA VALITSEJALE 2) VIDEO VAATAMINE : Kui on rohkem aega, siis tasub vaadata videot, mis aitab luua aimdust Vana-Egiptuse elust, olust ja kommetest. Video asub aadressil : http://www.youtube.com/watch?v=R5_vtQOKtKo Lõiming : Kunstiõpetus, tööõpetus : Töövihiku harjutuse põhjal valmistada ise papüürust. TV lk 31 on olemas kõik vajaminevad töövahendid ja õpetus, kuidas teha ise papüürust. Kodune ülesanne : Koostada ristsõna kasutades uusi mõisteid, mida kohtasid uues peatükis – Vana- Egiptus. Kasutatud materjal : http://forte.delfi.ee/news/militaaria/egiptuse-hierogluufid-kuidas-neid-lopuks-lugema-opiti.d? id=67428462 Artikkel: Egiptuse hireoglüüfid- kuidas neid lõpuks lugema õpiti ? http://www.miksike
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
magustoitu või morssi. Kõik lapsed sõid lõunat. Koolis oli kohustuslik kanda koolivormi. Poisid kandsid viigipükse, nööppluusi ja pintsakut. Tüdrukud kandsid seelikut ja pluusi. Vahetusjalatsiteks olid sandaalid või kingad. Tennised olid keelatud, sest need higistasid. Õpikuid kanti ranitsates või portfellides. Õpikud ümbritseti jõupaberiga. Kirjutati sulepeaga vihikutesse. Istuti kahekohaliste klapplaudade taga. Minu isale meeldisid muusika, tööõpetus ja ajalugu, sest need olid kerged ained. Ta laulis ka kooli kooris. Seevastu ei meeldinud isale reaalained, sest nende selgeks saamiseks pidi rohkem vaeva nägema. Selle asemel oleks isa meelsamini teiste poistega väljas palli tagunud. Vahetunnid kestsid kümme minutit. Selle aja sees mängiti palli ja jalutati ringis. Suitsetamine oli keelatud ja sellest keelust keegi üle ei astunud. Koolis peeti palju erinevaid üritusi. Suured päevad olid jõulupeod, kevadpeod ja spordipäevad.
1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1); 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2); 3) matemaatika: matemaatika (lisa 3); 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7); 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8). (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus; 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; 6) kunstiained: muusika, kunst; 7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus. (4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid.
(Haljala Gümnaasium) Selgus, et Haljala kooli õpilasi motiveerivad koolis käima: Sõbrad (7) Tahe tulevikus midagi edasi teha (4) Vanemad (3) Võhma kooli õpilasi motiveerivad koolis käima: Tahe tulevikus midagi edasi teha (14) Sõbrad (3) Vanemad (4) Haljala kooli õpilastele meeldivad järgmised tunnid : Kehaline kasvatus (9) Ajalugu (9) Muusika (7) Tööõpetus (6) Eesti keel (5) 28 Võhma kooli õpilastele meeldivad järgmised tunnid: Muusika (5) Inglise keel (5) Vene keel (4) Kunst (4) Arvutiõpetus (3) Vastuste põhjal selgust, et Haljala kooli õpilastel takistavad õppimast: Internet (9) Lärmakad klassikaaslased (7) Ajapuudus (6) Väsimus (4)
koolimajast teise. Väga suured klassid ja õpilased olid rahutumad. Esialgu oli harjumatu ühte teemat mitu korda käsitleda, kuid hiljem harjus sellega ära. 7A klassis oli 35 õpilast: 18 tüdrukut ja 17 poissi. Õpilaste õppeedukus oli rahuldav. Käitumine korras. Sel ajal oli 7. klass põhikooli lõpuklass. Lõpupidu oli peolauaga ja kestis hommikuni (Lisa 3 punkt 2). 1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...
Laila Illak, Regina Ester , Kaidi Langei , Marjana Pors, Kristi Eelmäe, Jekaterina Jermolajeva, Kaire Kott- Igho, Kristiin Kapral, Anneli Minn, Liis Torim, Tiina Nellis-Randi, Liivi Orav, Maria Trjapitskina, , Jaanika Jõgi, Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets, Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T., Tööõpetus Õmblemine 5-8 kl. Tallinn. Valgus 1990. Mälksoo.L., Kangakudumine. Tallinn. Valgus 1976. Tervonen. A., Kangad. Argokirjastus 2006. EE l8 lk. 386 ;EE 6 lk. 131 ;EE 9 lk. 156 Pink A. Õmblemine. Kogeman A. Vestlusi kodukeemiast -999 nõuannet. Tallinn. 1989. Kelpman M. Kangakudumine. Tallinn. 1998. Soosaar E., Suurkaski M. Siidimaali õpik. Tallinn. 1999. www.kanut.ee/loengud/loeng01.pdf http://www.wisegeek.com http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1943&forum=13 http://www.sisustusweb
Tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst, kus võeti läbi ainemetoodika põhiküsimused, hospiteeriti koolitunde, anti proovitunde ja viidi läbi nende arutelu. Üleminek uuele koolisüsteemile nõudis õpetajatelt täiendavaid teadmisi, aga ka õpetajate arvu suurenemist. Vana kolmetalveline koolikohustus asendati kuueklassilise algkooliga. Tulid uued õppeained: joonistamine, võimlemine, tööõpetus ja kodulugu. Täiesti uut moodi pidi õpetama maateadust, ajalugu, loodusteadust. Lapsed alustasid nüüd kooliteed 8 aastaselt. Lugemine tuli selgeks õpetada 1. klassis. Tulevane õpetaja pidi olema igakülgselt haritud, võimeline õpetama kõiki aineid, tundma hästi emakeelt, valdama võõrkeeli, omandama teadmisi ning andeid kunstis ja muusikas, samuti võimlsemises ja käsitöös. Nõuti esinemis- ja kõneosavust, organiseerimisvõimet, koori, orkestri
Kuulsad persoonid ajaloos Uurimus kuulsatest isiksustest ajaloos. Kurikuulsatest persoonidest võib loovtööna esitada näiteks näitliku kohtuprotsessi mõne tuntud kurikuulsa ajaloolise isiku üle. Loovtöö esitatakse grupina, kus on kehastunud süüdistatav, prokurör, advokaat, kroonik, tunnistajad jne. Iga tegelane kehastab vastavalt oma rolli. Loovtöö aitab kinnistada õpitud teemat, soodustab analüüsivõimet ja aitab kaasa väitluskunsti arendamisele. Kaasatud: kunst, tööõpetus, näitekunst, keeled. Sugupuu Uurimust, projekti võib teha esivanematest, suguvõsast laiemalt ning uurida muu hulgas, millised sugulussidemed põimuvad oma kooli- ja klassikaaslastega. (Uurimus sobib koolidele, kus on pikaaegsed traditsioonid). Uurimusest võib esitluse teha IT vahendeid kasutades, posteril vm. vahendeid kasutades. Eesmärgiks enese identiteedi, kultuurilise tausta, esivanemate uurimine, eneseteadvustamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
