Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Maris Kuurberg
Tõhusad õiguskaitsevahendid 
ebamõistlikult pika menetluse 
heastamiseks Eestis
Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid
Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse 
peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 
tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre -
jev vs. Eesti
*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad 
õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav 
menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhi vabaduste 
kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi-
mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alust pöörduda EIK-sse.
Artiklis selgitatakse esmalt riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise ehk subsidiaarsus -
põhimõtte tähendust ja eesmärki. Seejärel antakse EIK kohtupraktika ja riigisisese arengu alusel ülevaade 
Eestis olemasolevatest menetluse pikkuse heastamise õiguskaitsevahenditest kriminaal -, tsiviil- ja haldus-
kohtumenetluses . Lõpetuseks tuuakse välja, mida tuleb veel arvesse võtta juhul, kui isik siiski soovib pärast 
riigisiseste meetmete läbimist EIK-sse pöörduda.
1. Subsidiaarsuspõhimõte
Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele-
valvemehhanismi subsidiaarsus – s.t valitsuste, kohtute ja parlamentide põhiroll inimõiguste tagamisel ja 
kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki-
delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali-
sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted 
tuleb läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks sõnaselgelt sätestada ka konventsiooni preambulis.*6
Ka  Velleste  ja  Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda-
mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 

Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste 
Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739.

EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Velleste vs. Eesti, 67623/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/
sites /default/fi les/Velleste_ET.pdf.
3  EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012,  Andrejev vs. Eesti, 64016/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www .
vm.ee/sites/default/fi les/Andrejevi%20otsus_ET.pdf.
4  RT II, 2010, 14, 54.
5  Interlakeni deklaratsiooni preambuli p 6, deklaratsiooni p 2. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/
fi les/Interlakeni_deklaratsioon%20_EST.pdf; Izmiri deklaratsiooni p 4. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/
sites/default/fi les/Izmir%20deklaratsioon%20_est_.pdf; Brightoni deklaratsiooni p 3, 7 ja 11, p 12 alap a ja b ning p 29 
alap b. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/fi les/Brightoni_%20deklaratsioon_ET_2_.pdf .
6  Brightoni deklaratsiooni p 12 alap b. Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteel paluti võtta vajalikud muutmisdokumendid 
vastu 2013. a lõpuks.
JURIDICA IX/2012
677
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
Maris Kuurberg
 väidetavad rikkumised enne selliste väidete esitamist inimõiguste kohtule. EIK rõhutas, et riigid on seni, 
kuni neil on olnud võimalus heastada rikkumised oma õigussüsteemis, vabastatud vastutusest nende 
tegude eest rahvusvahelise organi ees. Seda muidugi vaid konventsiooni artiklis 13 sätestatud eeldusel
et tõhus õiguskaitsevahend väidetava rikkumise vastu on riigi enda õigussüsteemis olemas. Nii peab kae-
bus, mida hiljem soovitakse esitada EIK-sse, olema esmalt esitatud, vähemalt põhimõtteliselt, asjakohasele 
riigi sisesele kohtule ning riigisiseses õiguses ette nähtud formaalseid nõudeid ja tähtaegu arvestades.*7
Menetluse ebamõistlik pikkus on üks kõige levinumaid kaebusi, millega EIK-sse pöördutakse. See 
ohustab vahetult EIK tegevuse tõhusust ja konventsiooniga tagatud inimõiguste kaitse süsteemi, mistõttu 
on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võtnud vastu eraldi soovituse, et riigid pööraksid selles valdkon-
nas eriti suurt tähelepanu subsidiaarsuspõhimõtte järgimisele.*8 Lisaks EIK töökoormuse vähendamisele 
kaasaaitamisele on menetluse pikkusega seotud asjade riigisisene lahendamine oluline ka kaebajate jaoks. 
Nimelt arutab EIK talle esitatud kaebusi, lähtudes 9. novembril 2010 avalikustatud prioriteetidest*9, mille 
kohaselt jagatakse kaebused seitsmesse kategooriasse. Konventsiooni artikli 6*10 alusel esitatud menetluse 
pikkust puudutavad kaebused kuuluvad kas potentsiaalselt põhjendatud muude kaebuste alla, s.t alles 
neljandasse kategooriasse, või korduvkaebuste kategooriasse ja lahendatakse viienda järgu kaebustena. 
Seega on nii kaebajate, vastustajariikide kui ka EIK huvides, et menetluse pikkuse küsimused lahendataks 
 kiiremini ja tõhusamalt riigisiseses menetluses.
2. Velleste ja Andrejevi poolt ammendamata tõhusad 
riigisisesed õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses
Velleste  ja  Andrejevi  asjades tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsused on subsidiaarsuspõhimõtte 
järgimise kohustuse sisustamisel eriti olulised, sest EIK on nendes sõnaselgelt öelnud , millised Eesti riigi-
sisesed õiguskaitsevahendid tuleb kriminaalmenetluse pikkuse vaidlustamisel esmalt läbida.
EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet-
luse pikkusega seotud kaebuse korral peaks suutma kas kiirendada pooleliolevat menetlust või pakkuda 
menetlusosalisele piisavat hüvitust juba toimunud viivituse eest. Kriminaalmenetluses võivad EIK sõnul 
võimalikud hüvitusvahendid olla ka karistuse vähendamine, menetluse lõpetamine või hüvitise määra-
mine.*11
Eesti riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale viidates leidis EIK, et kaebajad olid jätnud olemasole-
vad tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kasutamata.*12 EIK toetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse 
järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrusele asjas 3-4-1-12-08*13, milles on väljendatud, et 
kriminaal asjas saab menetluse pikkust puudutava kaebuse esitada asja arutavale kohtule ning viimane, 
leides, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, võib kriminaalmenetluse ots-
tarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või võtta menetluse pikkust arvesse kaebajale 
karistuse mõistmisel. Kuna Eesti kriminaalkohtute
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #1 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #2 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #3 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #4 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #5 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #6 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Maris Kuurberg
  • Tõhusad õiguskaitsevahendid
  • Velleste
  • Kärberg vs. Eesti
  • Eesti
  • Holzinger vs. Austria (nr 1)
  • Raudsepp vs. Eesti
  • Autorist

Teemad

  • Urmas Velleste vs. Eesti
  • Juri Andre
  • jev vs. Eesti
  • Andrejevi
  • Velleste vs. Eesti
  • Andrejev vs. Eesti
  • Andrejevi
  • Andrejev
  • Andrejevi
  • Glük
  • mann vs. Eesti
  • Malkov vs. Eesti
  • Andrejev
  • Missenjov vs. Eesti
  • Osmjorkini
  • Brusilovi
  • Treial vs. Eesti
  • Shchiglitsov vs
  • Saarekallas OÜ vs. Eesti
  • Missenjovi
  • Missenjovi
  • Raudsepa
  • Raudsepa
  • Pervushin jt vs. Eesti
  • Treial vs. Eesti (2)
  • Õmblus vs. Eesti
  • Shchiglitsov vs. Eesti
  • Saarekallas OÜ
  • Missenjovi
  • ski vs. Poola
  • Michalak vs. Poola
  • Raudsepp
  • Kiousi
  • Gagliano Giorgi vs. Itaalia
  • Havelka vs. Tšehhi Vabariik
  • Kiousi vs. Kreeka
  • Kiousi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
28
pdf
Õiguskantsler
194
pdf
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
1072
pdf
Logistika õpik
20
pdf
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
161
pdf
Juhtimise alused
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
26
pdf
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !