Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis (0)

Maris Kuurberg
Tõhusad õiguskaitsevahendid 
ebamõistlikult pika menetluse 
heastamiseks Eestis
Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid
Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse 
peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 
tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre -
jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad 
õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav 
menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhi vabaduste 
kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi-
mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alust pöörduda EIK-sse.
Artiklis selgitatakse esmalt riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise ehk subsidiaarsus -
põhimõtte tähendust ja eesmärki. Seejärel antakse EIK kohtupraktika ja riigisisese arengu alusel ülevaade 
Eestis olemasolevatest menetluse pikkuse heastamise õiguskaitsevahenditest kriminaal -, tsiviil- ja haldus-
kohtumenetluses . Lõpetuseks tuuakse välja, mida tuleb veel arvesse võtta juhul, kui isik siiski soovib pärast 
riigisiseste meetmete läbimist EIK-sse pöörduda.
1. Subsidiaarsuspõhimõte
Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele-
valvemehhanismi subsidiaarsus – s.t valitsuste, kohtute ja parlamentide põhiroll inimõiguste tagamisel ja 
kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki-
delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali-
sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted 
tuleb läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks sõnaselgelt sätestada ka konventsiooni preambulis.*6
Ka  Velleste  ja  Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda-
mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 
1 
Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste 
Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739.
2 
EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Velleste vs. Eesti, 67623/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/
sites /default/fi les/Velleste_ET.pdf.
3  EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012,  Andrejev vs. Eesti, 64016/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www .
vm.ee/sites/default/fi les/Andrejevi%20otsus_ET.pdf.
4  RT II, 2010, 14, 54.
5  Interlakeni deklaratsiooni preambuli p 6, deklaratsiooni p 2. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/
fi les/Interlakeni_deklaratsioon%20_EST.pdf; Izmiri deklaratsiooni p 4. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/
sites/default/fi les/Izmir%20deklaratsioon%20_est_.pdf; Brightoni deklaratsiooni p 3, 7 ja 11, p 12 alap a ja b ning p 29 
alap b. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/fi les/Brightoni_%20deklaratsioon_ET_2_.pdf .
6  Brightoni deklaratsiooni p 12 alap b. Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteel paluti võtta vajalikud muutmisdokumendid