......................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID..........................................................6 10.1 HARILIKU SIRELI SORDID.......................................................6 10.2 HÜBRIIDSETE SIRELILIIKIDE SORDID.........................................6 11. SIRELITE KASVUNÕUDED...........................................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või
Kasvukoht päikesepaisteline kuni poolvarjuline, kuiv kuni parasniiske. Noored võrsed võivad saada kannatada karmidel talvedel. Kolkvitsia (Kolkwitzia) Kuni 1,5 m Püstiste dekoratiivsete kaarjate okstega põõsas. Õied roosad, suuremad ja eredamad, kui põhiliigil. Õitseb rikkalikult juunis eelmise aasta võrsetel. Sobib viljakas parasniiske aiamuld. Meeldib täispäike kuni poolvarjuline kasvukoht Istutada üksikult ja väiksemate rühmadena murusse, püsikutele taustaks Ungari sirel (Syringa) Kõrgus kuni 4m, võrdlemisi suure võraga. Õisik suhteliselt kitsas, püstine. Õied on tumelillad lõhnavad. Võrsed on lillakaspruunid, vanemad pruunikashallid Õitseb harilikust sirelist paar nädalat hiljem. Noorendamiseks lõigata põõsas peale õitsemist tagasi Kiirekasvuline, külma- ja põuakindel. Talub linnatingimusi. H. sirel (Syringa) Vähenõudlik taim, kuid ei talu kõrget põhjavee seisu. Halvasti kasvab ka liivastel pinnastel. Kuna juurestik on tihe ja
Column B Enimi Nimi pikkus (m) kaal (kg) sünniaeg Sünnikoht Elukoht Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Kati Mänd 1.36 54 23/06/1960 Viljandi Viljandi Marge Kask 1.25 56 11/11/1911 Tartu Tartu Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn Villem Toome 1.68 65 31/01/1954 Haapsalu Haapsalu Susi Lepp 1.75 85 16/10/1984 Kuressaare Kuressaare Ants Toominga 1.96 45 02/02/1985 Tallinn Haapsalu Tea Vaher 1
12.1993 mees 23.05.1973 47212110218 Maie Vahtrapuu 1.03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967 36402010217 Heiki Käbi 2.08.1994 mees 1.02.1964 37207070216 Tiit Sirel 7.04.1999 mees 7.07.1972 47507030127 Aino Pappel 5.08.1995 naine 3.07.1975 36701190312 Leo Mänd 2.02.2006 mees 19.01.1967 37701180218 Toomas Männik 12.11.1993 mees 18.01.1977 37207050219 Ain Õunapuu 11.10.2005 mees 5.07.1972 46206050217 Kersti Männisalu 1.01.1988 naine 5.06.1962
konflikti istik on kõige vastupidavam ja pikaealisem Miinused omadus ajada juurevõrseid, (need tuleks regulaarselt ära lõigata, muidu on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel) Ungari sirelile pookimine · Plussid Suur kasvujõud, kasvab kiiresti, on tugev , kasvab hästi kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist. Ei aja juurevõsusid Sireli hooldamine on lihtne. Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine katmikalal
46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika a...
62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis
62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis
9. ´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas
mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm
Raagritsikas Liik: carausius morosus Toitmine: Pesta talvel ostetud poti taim nt: Lehtkapsas, Hernevõrsed, Tammesalat Kevadel puulehti: Sirel, Kask, Tamme eriti ei söö, Vaarika lehed, (Meliss mitte poest) NB:PESTA HOOLIKALT Eluiga: u1 aasta või rohkem Pojad tulevad munadest ja kooruvad umbes 3-5kuud või rohkem vähem. Puur: panna Wcpaperit siis koristamine lihtsam mõned oksad ,et hea ronida Hooldamine: Anda süüa ja korja ära pruuniks läinud lehed pritsida puhtast pudelist NB: mitte ära upputada.
63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75
2008 nr 2-8/ Pärnu mnt 8 12353 PÄRNU Ruumide tellimine Austatud härra direktor Seoses koolituspäeva läbiviimisega 15.-17. juunil 2008. aastal soovime üürida koosolekuruume. Soovime infot tingimuste ja hinna kohta hiljemalt 12. juuniks 2008. aastal. Lugupidamisega Mati Mänd Direktor Tiiu Sirel Juhatuse liige Lisa: koolituse päevakava 2 lehel 3 eks Tiina Tihane 56 743 626 E-post: [email protected] ___________________________________________________________________________________________________________________
elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. Kogutud luuletused 1962-1997 Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas
· Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti kõrgete plankude ja müüride asemel. · Sobivad liigid · kuusk · pärn · elupuu · Taimede vahekaugus 60...80cm. Topiaarhekk · Taimede virtuooslikku pügamiskunsti nimetatakse topiaarkunstiks ja sellest tuleb ka heki nimi.
JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL Valga 20.09.2012 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Aiki Järv Protokollis Agathe Äri Osa võtsid juhatuse liikmed: Ahti Okaspuu, Mihkel Murakas, Liina Sirel Kutsutud pearaamatupidaja Tiina Nõu PÄEVAKORD 1. 2012 EELARVE KINNITAMINE 2. Sponsorluse taotlused 1. KUULATI: Ahti Okaspuu tutvustas 2012. aasta eelarvet ja tõi esile tulude liigse kasvu eelmise aastaga võrreldes ja andis lahendusi, kuidas seda muuta OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks ning esitada 2012. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks 2. KUULATI: Mihkel Murakas tutvustas laekunud sponsorlusi ja nende kasutamisvõimalusi. OTSUSTATI: Mitte vastu võtta taotlusi.
noort ja plaanis on erinevad orienteerimis-ja laskmismängud. Lisades veel, et jätkuvalt on keelatud laagrisse kaasa võtta ja tarvitada alkoholi ja suitsu. Noorte Kotkaste organisatsiooni eesmärk on tõuke andmine noortele iseseisvalt elus erinevates situatsioonides ja teineteisest erinevate ülesannetega hakkama saamisel. Organisatsioon alustas tegevust 1991. aastal 19 Tapa Keskkooli poisiga ja tänaseks on Viru malevas 20 rühma 316 erinevas vanuses noorkotkast. Toomas Sirel Viru maleva Noorte Kotkaste instruktor tel.(+372)5248 5963 [email protected] www.nooredkotkad.ee
AATRIUM Caroli Sirel 105 MRA ● Aatrium oli Vana- Rooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Konstruktsioon ja liigid ● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. ...
KOOLIEELSETE LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS Referaat-essee Ajad ja kombed on muutunud. Koos nendega on muutunud ka inimeste liikumisharjumused. Järjest vähemaks jääb füüsilist pingutust nõudvaid töid ja tegemisi. Tänapäeva lastest on kujunemas tubased inimesed ja ka tulevased „tugitoolisportlased“. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid hoovid täis mängivaid lapsi ning talviti kihasid kõik vähegi kelgutamiseks kõlbavad mäed kelgutajatest, siis praegu valitseb neis kohtades enamasti vaikus – lapsed on toas ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib o...
sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 34103030178 Kana Kalju Tori 9
Martin Sirel Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao, mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese...
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased el...
kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan RAVIMTAIMED: HARILIK PUNE
46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458
............................... 8 Soojuskiirgus, Tartu Ülikool, https://sisu.ut.ee/soojus/soojuskiirgus välja otsitud 07.05.2014............................................................................................................. 8 2 Soojuskiirguse ja plahvatuse mõju inimestele ja ehitistele [Effecten van brand op personen, Deel 1A] Tõlge eesti keelde: Arvo Sirel Kirjastaja: Sisekaitseakadeemia 2008....................................................................................................................... 8 3 SISSEJUHATUS Soojuskiirgus mõjutab inimesi väga mitmekülgselt. Soojust kiirgavad kõik kehad mille temperatuur on üle 0K. Kiirgus võib kaasa tuua ka väga palju halbu tagajärgi, mis võivad lõppeda surmaga
Piisang, 2010, lk 51) Paremusjärjestuse selgitamine käib ringsüsteemis läbi punktide. Kui võistlustel ei ole aktsepteeritud viigiga, antakse võidu eest ühe punti ja kaotuse eest null punkti. Kui viik on lubatud, antakse võidu eest 2 punkti, viigi eest ühe punkti ning kaotamise eest 0 punkti. Kui kahel võistkonnal on sama palju punkte, saab määravaks nende omavahelise mängu tulemus – võitja saab kõrgema koha. ( Sirel, Piisang, 2010, lk 51). Näide ringsüsteemi tabeli kohta lisades (Lisa 2). Ka rahvastepallis kasutatakse ringsüsteemi ning selles viiki ei tunnistata, kuid erinevalt eelnevatest punktisüsteemidest saab võidu eest kaks punkti, kaotuse eest ühe ning loobumise eest null punkti. 1.1.2. Ringsüsteemi plussid ja miinused Üheks suureks plussiks on see, et ringsüsteem selgitab välja suhteliselt täpse paremusjärjestuse
motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. KOGUTUD LUULETUSED 19621997 · Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu · "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin
ö Pentagon), praegune Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. 1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale. Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi. 1980 - Fjodor Koltsin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja tagas sellega olümpiapääsme. Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult (Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel. XIII taliolümpiamängudel Lake Placidis pälvis Fjodor Koltsin kahevõistluses 15. koha. 1981 - Otepääl valmis rollerirada. Tartu maratoni võitsid Mati Albert, Tõnu Sirel ja Uno Leist ning kuulutati Eesti meistriteks suusamaratonis (aeg kõigil 2:30.10) 1982 - Arne Sirel teenis maailmakarikavõistluste etapil 15 km 19. koha eest kaks esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha.
· varajase kevade korral hilisem järsk temperatuuri langus ja lumi · maikuised tugevad öökülmad Eluea pikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmisteks rühmadeks: 1. väga pikaealised - puud >500 aasta (harilik jugapuu, harilik tamm, harilik ebatsuuga), põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2. pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50...100 aastat (harilik sirel, mägimänd) 3. keskmiseealised - puud 100...200 aastat (arukask, sanglepp, harilik saar), põõsad 25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on
Kuid kasvatama ei peaks ta sugugi mitte ninasarvikuid, vaid hoopis veiseid. Vastukaaluks lihtsatele pudulojustele peaks Sõnn end ümbritsema õrnade pastelltoonidega: roosa, kahvatusinine, õrnroheline. Ent talle pole sugugi vastukarva ka oranzikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element on maa, metallidest sobivad vask ja kuld. Inspiratsiooni võiks ta ammutada Sveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt, Caprilt ja Prantsusmaalt. Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel Kaksikud lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel, sirel. Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja orhidee, krüsanteem ja asalea. Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid, faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe
partnerina. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: · Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu · Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus · Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine · Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine Scoutspataljoni ülem on alates 2006. aastast major Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 - 2006 oli kolonelleitnant Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 - 2004 oli kolonelleitnant Artur Tiganik. Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteedid on eelkõige erialaste- ja lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. AJALUGU 1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti
2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus isend areneb väljasopistisest. hüdra Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn Vegetatiivne paljunemine 3. Taime osadega sibulatega Sibul ja sibullilled Vegetatiivne paljunemine 4. Taime osadega võsunditega Maasikad, hanijalg Vegetatiivne paljunemine 5. Taime osadega juurevõsudega Vaarikas, sirel, lepp Vegetatiivne paljunemine 6. Taime osadega mugulatega Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude
..............................................................9 Spiraea x cinerea ...................................................................................................................... 11 Tuhkurenelas.................................................................................................................... 11 Syringa josikaea ....................................................................................................................... 13 Ungari sirel ......................................................................................................................13 Syringa vulgaris........................................................................................................................ 13 Harilik sirel ...................................................................................................................13 Symphoricarpas albus ..........................................................................
Spiraea x cinerea Tuhkurenelas Spiraea Enelas Symphoricarpos albus Harilik lumimari Syringa josikaea Ungari sirel Syringa vulgaris Harilik sirel Viburnum opulus Harilik lodjapuu 2. LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega põõsas on pärit Põhja-Ameerikast
Kuressaare Vanalinna Kool Sirel Lember ,,Nullpunkt" Kokkuvõte noorsooromaanist Koostaja: Sirel Lember Kuressaare 2011 Sissejuhatus Teen töö raamatust ,,Nullpunkt", mis on aus, ilustamatta noorsooromaan. Selle on kirjutanud Margus Karu. Kirjutan töösse, millest raamat räägib ja kuidas see sõnum mind mõjutas. Põhiprobleemiks on raamatus suhted vanemate ning eakaaslastega. Suureks probleemiks on ka vaimne koolivägivald, ning samuti koduprobleemid.
PSÜHHOLOOGIA Kodutöö: Isiku X psühholoogiline profiil. VÕimalikult palju ja konkreetselt iseloomustad inimest. Ei tohiks olla inimene, keda juba tead. Selle põhjal peaks ta saama aru kas võtta inimene tööle või ei. Saata: [email protected] New Times- kiri 12- suurus 1,5- A4 lk Mis on psühholoogia? Algselt tähendas hinge alust. Välja kasvanud filosoofiast. Inimesed tundsid huvi, mis nendega toimub. Kui inimene suri, mis sai temast siis edasi? Kas hing sureb kehaga või jääb jäädavalt kestma? Psühholoogia on teadus käitumise ja psüühiliste protsesside uurimisest. Aitab leida inimesed enesetunnetuseni ja eneseteostuseni. Lõpeta lause: Mina... 1. Mina olen nõrga iseloomuga 2. Mina jään tihti oma muredes üksi 3. Mina oskan teisi aidata 4. Mina räägin vähe 5. Mina olen arg 6. Mina olen julm 7. Mina pean tihti kiirustama 8. Mina ei suuda endasse piisavalt uskuda 9. Mina ei oska end õigesti väljendada...
08.2008 nr 62 Kalda 4a-12, Meie 18.08.2008 nr 62 61301 Tartumaa Järelepärimine detailplaneeringu kehtestamise kohta Austatud härra Pärna Vastuseks Teie järelpärimisele teatame, et Pihlaka vallavolikogu arutas Kalda 2 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamist 14. augusti 2008. a istungil. Järgmine istung peetakse 11. septembril kella 1517 vallamaja saalis. Lugupidamisega Taivo Sirel volikogu aseesimees Metsa 6 tel 123 4567 rg-kood 1233455465 Pihlaka vald faks 123 5436 ak 12354365476546 61301 Tartumaa e-post [email protected] SEB Pank Arvude kirjutamine. Kontorisse toodi neli kasti raamatuid. ' Sealses talus on 12 lehma, 5 lammast ja 2 kitse. * Mäng lõppes seisuga 6 : 4. * 7500 osalejat * 25 000 osalejat * 12 000 osalejat * 5000-7000 osalejat * 5000 - 10 000 osalejat * 4 + 4 = 8 * 50 m* 25 * 25% * 30° * Ta jooksis ajaga 2
· Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Harilik pukspuu Buxus sempervirens · Lehelaba kuju-ovaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-ümar · Lehelaba-lihtleht Harilik viirpuu Crataegus L. · Lehelaba kuju-jagune · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik sirel Syringa vulgaris · Lehelaba kuju-munajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Väike läätspuu Caragana frutex · Lehelaba kuju-neljatine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas
Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad Sort_ Liik_ 1 2 3 4 5 Sort_ kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620
Mullastiku suhtes nõudlik. külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, arenenud sammasjuurestik, väga väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL harilik saar harilik sirel Ungari sirel Ladinakeeln Fraxinus excelsior Syringa vulgaris Syringa josikaea e nimetus ja Kagu-Euroopa. Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia.
PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus kogelejarohi Kanakoole Harilik
epiteemiate korral. Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Maavägi Maavägi on kaitseväe peamine väeliik Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel Merevägi Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam Mereväe ülem: mereväekapten Igor Schvede. Õhuvägi Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine. õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis
puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V. grupp kõige vähem fütontsiide eritavad: punane leeder, türnpuu, harilik paakspuu Okaspuud eritavad fütontsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. 10 · Müra summutamine
pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. 4. Taasloomine ja paiknemiskohad Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. 5. Ülemad pärast taasiseseisvumist 25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans 09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel 20.08.1996—31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen 01.11.2004—30.07.2006 major Neeme Kaarna 31.07.2006—31.01.2010 major Urmet Reimann Viru 01.02.2010—30.05.2012 major Janno Märk 01.06.2013—19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen 20.06.2015– ... kolonelleitnant Arno Kruusmann 6. Keda valmistab ette ja spetsiifika Viru jalaväepataljoni eesmärk on viia ellu kaitsetegevusi talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni
lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda. Meile on tuntumad sirel, õlipuu, jasmiin jpt.Kokku on neid 400-900 liiki.Peamiselt põhjapoolkera mõõdukas ja subtroopilises kliimavöötmes levinud umbes 65 saareliigi hulgas on nii madalaid kui ka kõrgeid puid ning vähem on neid, kes kasvavad kõrge põõsana. Kõrgeima kasvuga ning jämedaima tüvega liik saare perekonnas on meie kodumaine harilik saar. Harilik saar kasvab kogu Euroopas ning peale selle veel Krimmis, Kaukaasias ja Väike- Aasias
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
