Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia (0)

Reproduktiivsüsteemi  farmakoloogia  
-          Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide) 
regulatsiooni  mehhanismid ( hüpotalamuse  ja hüpofüüsi hormoonide 
roll).  Teismelise  eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide 
hormoonide  sekretsioon . Vastutavad suguorganide arenemise eest ja 
kasvuspurdi eest, mil e lõpus sulguvad epifüüsi  plaadid  pikkade luude otstes . 
Suguhormoonid  võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist 
menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et 
hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folli kuli küpsemist. 
Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, 
androgeeni eel as molekulidest, mis on  tuletatud  tekaalrakkudest LH mõjul. 
Östrogeenid  on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. 
Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad  rakud  
tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH 
sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli 
muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni  tootma . Progesterooni on 
vaja, et muuta endomeetrium selliseks, et viljastatud  munarakk  saaks sellele 
kinnituda. Lisaks muutub endomeetriumi  limaskest  vähem vastuvõtlikumaks 
uutele spermidele. Negatiivse  tagasisidega   progesteroon pärsib LH 
sekretsiooni. Lisaks kehatemperatuur tõuseb 0,5 kraadi võrra ovulatsioonil. 
Kui implantatsiooni ei toimu, siis progesterooni tase peatub, mis kutsub esile 
menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib 
teiste hormoonide sekretsiooni, et ei saaks toimuda uus munarakkude 
küpsemine. Peale munaraku implanteerumist on oluline HCG (inimese koorini 
gonadotropiin ). Raseduse arenemisel hakkab  platsenta  tootma progesterooni 
ja teisi vajalikke hormoone.  
 
-          Gonadotropiini vabastav 
hormoon (gonadoreliin) ja selle analoogid (busereliin), nende 
toimemehhanism ja toimed pulssteraapia ja pideva manustamise 
korral, kasutamisnäidustused (naistel ja meeistel). 
GnRH sekretsioon on kontrollitud 
neuronaalsete  sisenditega  teistest aju 
osadest ja negatiivse tagasisidega 
suguhormoonidest. Gonadotropiini vabastav 
hormoon hüpotaalamusest kontrollib 
hüpofüüsi ja sealt hormoonide vabanemist. 
Hüpofüüsist vabaneb FSH, mis stimuleerib 
gametogeneesi ja LH, mis stimuleerib 
androgeenide sekretsiooni. Eksogeensed 
androgeenid , östrogeenid ja progesteroonid 
kõik inhibeerivad GnRH sekretsiooni, aga 
ainult progesteroon avaldavad seda mõju 
sellistes doosides, mis muidu hormonaalselt mõju ei avalda perifeersetele kudedele, sest sealsed progesterooni 
retseptorid  on väga hõredalt, v.a. juhul kui nende retseptorite arvu ei ole indutseeritud östrogeenide poolt.  
Gonadoreliin in  sünteetiline  GnRH. Buserelin on sünteetiline  agonist .  
GnRH hormooni agoniste manustatakse subkutaanse infusioonina pulseerivalt, et mimikeerida  füsioloogilisi  
GnRH sekretsiooni, stimuleerivad gonadotropiinide vabanemist ja indutseerivad ovulatsiooni. Nina kaudu 
manustades  imendub tervelt. Kui pikemat aega kasutada 
ninaspreid või depooravi, mis stimuleerib gonadotropiini 
vabanemist, aga siis hoopis paradoksaalselt inhibeerib 
vabanemist retseptorite sensitiivsuse vähenemise tõttu 
hüpofüüsis. Ravi kasutatakse, et gonadaalsel supressiooni 
põhjustada erinevates suguhormoonide põhjustatud 
seisundite  korral – nt  eesnäärme  ja rinnavähi korral, 
endometrioosi  ja  emakas  tekkinud suurte fibroidide korral. 
K. Vahenõmm  2018  
 
Pidev kasutamine, kus ei kasutata pulseerivat manustamist, inhibeerib spermatogeneesi ja ovulatsiooni. GnRH 
agoniste kasutatakse viljatuse  ravis , et supresseerida  hüpofüüs  enne FSH või HCG manustamist.  
Kõrvalmõjud: naistel kuumahood, vaginaalne kuivus, luu kadu – hüpoöstrogenism. Meestel, kellel on luude 
metastaasid eesnäärme kasvajast, siis neil võib ravi alguses suureneda valu. Selleks, et valu ei tekiks, tuleb 
eelnevalt manustada androgeeni retseptori antagoniste (nt flutamiid).  
-          Gonadotropiinid, nende toimemehhanism ja kasutamisnäidustused. Gonadotropiinid (FSH, LH ja HCG)  
on glükoprotei nid, mis produtseeritakse ja sekreteeritakse hüpofüüsis või koorini ja platsenta poolt (HCG). Uurinis 
esineb suurtes  kogustes  gonadotropiine neil naistel, kellel on menopaus  ära olnud ja neil naistel, kellel ei toimi enam 
tagasiside inhibitsioon hüpofüüsi, mis selle tulemusel sekreteerib suurtes kogustes FSH ja LH-d. Gonadotropiine 
leidub rohkelt ka rasedate uriinis.  
Gonadotropiine manustatakse injektsioonina. Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone 
(seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et vi a läbi in vitro  viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. 
Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul). 
Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et 
stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni.  
 
-          Östrogeenide ja gestageenide süntees ja  füsioloogiline  roll. 
Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta. Väikses koguses ka 
testised ja andrenaalkorteks. Sünteesitakse kolesteroolist.  Östrogeen  käitub 
kooskõlas progestrerooniga ja indutseerib progesterooni retseptorite teket 
emakas, vagiinas, eesmises hüpofüüsi sagaras ja hüpotaalamuses. 
Vastupidiselt vähendab progesteroon östrogeenide retseptorite ekspressiooni 
reproduktiivses traktis.  Prolaktiin  ka suurendab östrogeenide retseptorite arvu 
rinnanäärmes, aga ei mõjuta arvu emakas. Östrogeenidel on mitmeid metaboolseid rolle – MK (vee ja soola 
kinnipidamine) ja vähene  anaboolne  roll. Suureneb  plasma  HDL kontsenratsioon. Östrogeenid suurendavad 
vere hüübivust ja suurendavad tromboembolismi riski. See efekt on doosist sõltuv.  
 
-          Looduslikud (östradiool, östroon,  östriool ) ja sünteetilised steroidse struktuuriga 
(etünüülöstradiool) ning mittesteroidse struktuuriga östrogeensed hormoonid. Manustamisviisid ja 
võrdlev   farmakokineetika . Östrogeenide  farmakodünaamika ,  kõrvaltoimed  ja kasutamine, 
vastunäidustused. Östrogeenid  toimivad  tuumaretseptoritele ja mõjutavad 
geeni transkriptsiooni. Looduslikud ja sünteetilised östrogeenid imenduvad 
hästi seedetraktsist.  Maksas  metaboliseeritakse ki remini looduslike vorme kui 
sünteetilisi. Laia toimespektrilised AB-d võivad muuta mikrofloorat ja seega 
võivad muuta oraalsed kontraseptiivid mitte efektiivseks. Enamus östrogeenid 
imenduvad hästi läbi naha ja limaskesta.  Plasmas  looduslikud östrogeenid 
seonduvad albumiiniga ja  suguhormoone siduvale globuliinile. Looduslikud 
östrogeenid eritatakse uriini kaudu. Kõrvaltoimeteks on rindade valulikus, 
iiveldus ,  oksendamine ,  anoreksia , soola ja vee  peetus  ja  turse  tekkimine ja 
suurenenud tromoembolismi risk. Kui kasutada östrogeene postmenopausi 
kergendamiseks, siis võivad tekkida menstruatsiooni-laadseid veritsusi. Östrogeen põhjustab endomeetriumi 
hüperplaasiat, aga kui anda tsükliliselt koos progesterooniga, siis mitte. Meestel östrogeene  andes , muutuvad 
nad naiselikuks. Raseduse ajal manustatud östrogeenid võivad muuta loote  suguorganid  ebanormaalseks.  
 
-          Selektiivsed östrogeeniretseptorite modulaatorid (SERM) ja antagonistid (tamoksifeen, 
raloksifeen, klomifeen), nende antagonistlik ja agonistlik toime östrogeeniretseptoritesse 
(koespetsiifilisus). Östrogeeniretseptorite modulaatorite kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. 
Antiöstrogeenid võistlevad looduslike östrogeenidega retseptorile kinnitumise pärast.