Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India...
ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapools...
Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Inngery Karu & Egle Veinberg Kolmveerand Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Kliima kujunemise tähtsus on suur, sest enamik päikesekiirgusest langeb maailmamere pinnale ja soojendab vett. Vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui maismaal. Vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojus mere sügavustesse. Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojas...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamin...
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
Island Island · Suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas · Pindala 103 000 ruutkilomeetrit · Saareriik Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel · Riigile kuuluvad ka lähedal asuvad väikesaared · Pealinnaks Reykjavík Geoloogiline ehitus · Ookeani kohale kerkisid laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare · Saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost · Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks · Leidub ka kihtvulkaane Kliima · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei j...
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, n...
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühend...
Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline ni...
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: mere...
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised. Norra meri erineb teistest selle poolest, et seal on nafta puuraugud. Mere ra...
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhu...
Jäämäed Kuidas tekivad jäämäed Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa ...
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
1. Arenenud maades tarbitakse päevas 220 liitrit in kohta, arengumaades 3 liitrit in kohta. Millest selline vahe? Elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Vee puuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. 2. Too vähemalt üks näide inimtegevuse kahjulikust mõjust veekogudele. Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette. 3. Selgita, milline tähtsus on Läänemerel Eesti inimese jaoks ? Meri on olnud toidu allikaks ning kaubanduse vahendajaks. 4. Milline hoovus mõjutab Eesti kliimat ja kuidas ? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab Eesti kliimat ja tänu sellele mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem, samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. S...
Tallinna Reaalkool Vahemeri. Mere iseloomustus Alina Rostsinskaja 8.c klass Tallinn 2009 Mere asend. Vahemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemeri on lääne-idasuunaline. Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. P...
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhum...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ...
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub ma...
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmend...
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased...
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasi...
Temperatuurimuutuse paus Maal Planeedil Maa elab ligi seitse miljardit inimest, kes kõik iga päev toimetavad ja tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuho...
Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragud...
Eesti Kliima REFERAAT Tartu Katoliku Kool 9. klass TARTU 2009 ISELOOMUSTUS Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevad Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiritletava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri...
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni...
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE................................................................
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Saare pindala on 103 000 km2. Asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaaja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete t...
1.Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...
TUNDRA Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel süga...
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...
annaabi.ee 
