Proosa, luule, draama ja kassetiajastu (1)

1 Hindamata

Lõik failist

Kordamisküsimused

Luule, draama ja proosa ülevaade.

Luule – vabavärss , seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine, eneseleidmine , inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond . Jaan Kross , Ellen Niit , Uuno Laht, Ain Kaalep , Artur Alliksaar, Uku Masing .
Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine . Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E. Vetemaa , M.Unt, V. Vahing , Merle Karusoo
Proosa – Kirjandusvoolud : realism – küüditamine , sõda, põgenemisest läände, repressioonidest ; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid . Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M. Traat , M.Hunt, E. Vetemaa

Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel , Jaan Kaplinski , Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin .

Luuletajad

Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng , sümbolid.
Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna . VIIMNE RELIIKVIA laul „ Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid , mõtteluule.
Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik
Luik – On elanud Helsingis , Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule , vabavärss
Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood
Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule

Kirjanik + teos + seletus

M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi “ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu.
V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse , tulevikulootust kätkev karge kevadetunne.
P.E.Rummo „ Tuhkatriinumäng “ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu.
J. Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale.
E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad üksteist ning peavad nentima , et kurjus hävitab iseennast .
Karusoo „Ma olen 13-aastane“

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariiL Õppematerjali autor

kurjus järellugu rannaküla Proosa luule draama kassetiajastu

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga),

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada. Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui sellises, vaid selles, et luule mängib vormiga ja selles mängus võib hakata aimama kahemõttelisust. 50ndate lõpus hakkavad tegutsema Noorte Autorite Koondised(NAK) ja nendes domineerivad üsna selgelt lastekirjanikud (Raud, Niit, Rannap).  1962-68 luulekassetid – Need on pappkarbid, kuhu köidetakse kokku kirjanduslikke debüüte. Seal on ka väikseid põikeid proosasse. Sulaaeg!  1964 Nikita Hruštšov kaotab võimu - Sulaaeg taandub.

Eesti kirjanduse ajalugu

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Tuleb ka muid väljaandeid nt "Eesti Loodus". "Loomingu" sisu muutub vabameelsemaks ja huvitavamaks - 62.aastast hakkkavad ilmuma sarjana luulekassetid. Tegemist on papist karpidega, kuhu pannakse kokku etüüdraamatuid, peamiselt luuleraamatuid, aga ka proosat. ilmub 1962-68. Kassetivorm on iseloomulik ajale: teatav kollektiivse tulemise rõõmsameelsus. - Uued raamatud kirjastuselt "eesti raamat". kirjanduse kasv. 60ndate esimene pool tähelepanu luulele, proosa hakkab järele tulema. Kui on elevus, siis see tähendab tiraazide kasvu ja väga suurt kasvu. Pärast sõda püüti tiraaze kunstlikult tekitada, polnud mõtet, inimesed muretsesid rohkem toidu pärast, ega ostnud kirjandust. Raamatumüük 50ndate lõpust muutus väga järsult kasvavas suunas. 50ndate-60ndate vahetuses väidetavalt tüüpiline romaanitiraaz u 20 000. Praegu tüüpiline 1000. Suur kirjanduse ajastu on läbi saanud tänaseks

Eesti kirjanduse ajalugu II

doc

Maailmakirjandus

Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.

Kirjandus