Aastal 330 viidi Rooma pealinn üle Byzantioni, mis sai nimeks Konstantinoopol. Pealinna viis üle Rooma keiser nimega Constantinius Suur. Tema ajal sai Rooma riigiusuks kristlus. Constntinius I ausammas 2 Millest räägib ajajoon? Minu töö ajajoon räägib Bütsantsi ajaloo tähtsamatest sõdadest ja tähtsaimast valitsejast. Ajajoon läbib tervet Bütsantsi ajalugu, sealhulgas selle riigi järellugu (pärast riigi langemist) 3 Ajajoon 476 780 1180 1453 395 482565 1014 1204 14601461 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/40/Byzantine_Empire_animated.gif Bütsantsi animeeritud kaart läbi ajaloo.
soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17.sajandil, esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperi ,,isaks" peetakse heliloojat Claudio Monteverdit
V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad
dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest.
dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest.
Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis.
Nõnda kaotati tuhat meest. Seejärel hakkasid taganema jalaväelased. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid. Samuti puudus neil igasugune distsipliin ja võitlusmoraal. Järellugu. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Euroopas lakati pärast kaotust mõneks aastaks Vene sõjaväega arvestamast, Karl XII aga omandas suure väejuhi kuulsuse. Peeter I moderniseeris sellest kaotusest õppust võttes oma armee mõne aastaga ning võitis lõpuks sõja. Ka Narva vallutati juba 1704 (Narva lahing). Karl XII andis talle selleks
terase loo Jumala Restoranist vormistada humoreskina mõne lehe huumorilisasse, aga et terve raamat... Pidevalt joobes tegelaste tramburai ei suuda kohe kuidagi kaasa haarata. Ehk pole ka autor karsklane... Kui pehmelt öelda? Ehk selgitub suvaliselt paberile voolanud tekst autori teadvuse erilise seisundiga "loomehetkel"? Ikka õige, et Algernon selle teksti tagasi lükkas. Minu arvamus teose kohta ehk järellugu Arvan, et raamatu kirjutamise mõte tekkis Pajul lihtsalt eneseväljenduseks, näitamaks, et mees mõtleb tõsiselt palju ning fantaasia liigub igas võimalikus suunas. Raamatu üheltvõetav idee on arusaamatu. Peale kahetunnilist raamatu lugemist lõpetasin viimase lehekülje, lükkasin kaane kinni ja ohkasin. Minu lootus jäigi vaid lootuseks leida midagi mõistlikku ja konkreetset sellest teosest. Mõtlesin hetke, kuidas see raamat minumeelest oleks võinud lõppeda, kuid see
maailma. Raudseks eesriideks nimetatakse Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaitsta oma mõjuala igasuguste võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega. Suleti piirid ja takistati vaba teabevoog, toimus salapolitseiline kontroll ja kehtestati tsensuur. Idablokis elavad inimesed ei saanud infot välismaailma kohta ning neil ei olnud võimalust riigist lahkuda. Külma sõja saavutus, tuntumaks tähiseks Berliini müür, ennekõike aga NL piirid. 11. Suessi kriis 1956. (eel ja järellugu) Egiptuses oli 1952 kukutatud läänemeelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid eesotsas Gamal Abdel Nasser`iga, kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSV Liidule ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid seni Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt
segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud tõelise Tuihkatriinu või hoopis peretütre. See lugu on tõe otsimisest ja selle mõttetusest. Realismilaadsemas stiilis on Juhan Smuuli rahvatükk " Juhnu Jõnn ehk Metskapten" ja rumalust naeruvääristav ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi". Paguluskirjanduses ei juhtunud 1960. aastatel midagi kodueesti kiire elavnemisega
kommunisti Georg Kreuksi, Rudolf Pälsoni ja Vladimir Bogdanovi vahel. Alanud tulevahetuses ei suutnud politseinikud mässajaid alistuma sundida ja olid taaskord sunnitud abijõude kohale tooma. Peale ägedamat tulevahetust said Pälson ja Bodganov surmavalt haavata, mispeale Kreuks põgenes vihmaveetoru kaudu alla ronides, kuid tapeti valves olnud politseinike poolt. Korteriomanik Rakfeld, kartes vahistamist ja hukkamist, poos end üles. 1.4. Järellugu Ülestõus ebaõnnestus täielikult. Mässajate oskamatuse ja paljude vigade tõttu vallutati enamus punkte tagasi 2-3 tunniga. Kauem pidasid mässajad vastu lennuväljal, kuna 1924. aastal ei olnud Lasnamäel nii tihedat asustust kui tänapäeval, seal oligi peamiselt lennuväli, mis asus Tallinna kesklinnast, kus olid teised vallutatud objektid, kaugemal. Sunila andmeil pidasid mässujuhid hiljem Leningradis oma vigadeks peamiselt naiivsust
nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid
Esimeses salmis mainitakse ära jumala roll, teises kiidetakse peigmeest, kolmandas räägitakse pruudist veidi (rohkem juttu küll tema isast, kes on varakas), neljas salm viitab laste sigitamisele. 6. Käsu Hansu luuletuse ,,Oh! Ma vaene Tardo liin" teemad, poeetika ja sõnum Käsu Hans esindab talupoja/maaelu positsiooni. Ta oli esimene eesti rahvusest luuletaja. Teemad: Tartu linna kiitmine, venelased (koledad, hirmsad eepiliselt kujutatud vaenlased), Venalsed vallutavad Tartu. Linna järellugu (varemed, küüditamine jne). Poeetika: Tartu linna kirjeldus on üsna ideoloogiline, seevastu selle hävimine mõjub sel juhul suurema ja kurvema sündmusena. Tartu isiksustamine, lüüriline ohe korduse kaudu hoitakse ahastavaid emotsioone üleval. Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja, pastor. Sõnum: Hoiatus teistele linnadele. Selline lõpp tabab ka neid, kui neil on liiga palju patte ja elvad liialt ilmalikku elu. 7
vastane kui seda, mis ta algusest peale oli kui kunstitoodet. See kordamine sündis märtsis 1925, minu 60-aastase sünnipäeva puhul. Aeg oli politilist mõtlemist ja mõistmist kasvatanud, ta oli ka kunstilist arusaamist arendanud. Kriitikaline otsus tüki kohta kodanlikus ajakirjanduses oli erandlikult jaatav, eriti tunnustav aga konservatiivse saksa lehe oma. Ja Eesti Kirjanduse Selts, kes poja surma mõistnud, valis isa auliikmeks! Tempora mutantur, et nos mutamur in illis. E.V. See järellugu inspireeris Vildet kirjutama uut näidendit, seekord komöödiat. 1913. aastal ilmus kolmevaatuslik karakterkomöödia ,,Pisuhänd". Selles näidendis on vaatluse alla võetud äriringkondade suhted kultuuriga. Komöödia kompositsioon on laitmatu, dialoog tihe ja vaimukas. Esilavastus ,,Estonias" Paul Pinna ja Theodor Altermanniga peaosades saabutas hiilgava menu. Seda lavastatakse aina uuesti ja uuesti. LOE KATKENDIT!!!!!! ,,Mäeküla piimamees"
*märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad) - näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale: *õitseaeg lühike, kuid väga huvitav *sarnasus Euroopa absurditeatriga Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“ - Hermaküla lavastas selle, see on Eesti teatriuuenduse tähiseks - Tuhkatriinu loo järellugu 9 aastat hiljem (Prints tuleb perenaise majja, et saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu) 1970. aastad - käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid: *muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile *mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga - Mati Unt kasutas juba ka postmodernistlikke võtteid Enn Vetemaa (1936-...) Vetemaa ohudraamad - tema mitmetel näidenditel on hoiatav tähendus
Osad tapeti kohe, osad võeti vangi ning osad pooti üles. Valeria nuttis mitu päeva lugedes mitu korda Spartacuse viimast kirja. Kirjas oli, et Crassus pakkus Spartacusele elu ja vabadust reetmise hinnaga, armastusega Valeria ja nende tütre Postumia vastu, astus Spartacus Crassusele vastu. Viimane lause tema kirjas oli: ''Sinu poole lendab viimse suudlusega minu viimne mõte, viimne südametukse. Sinu Spartacus.'' · Epiloog (lk 438) järellugu. · Pitser (lk 438) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid.
Kolmanda näitleja kaasamine, koori osatähtsus vähenes Aias - kuidas kreeka kangelane Aias Trooja sõjas hulluks läks ja lambaid tappis Antigone - vennad valitsevad võrdselt Teebat, aga üks vend ei tahtnud võimu käest ära anda Trahhislannad -Heraklese naine mürgitab Heraklse ära Kuningas Oidipus [e.k] Elektra Philoktetes - kannatv kangelane pääseb inimtühjalt saarelt Oidipus Kolonoses - järellugu saatürdraama Jäljekütid (Apolloni karja varastamine Hermese poolt) Euripides (u 480406 eKr) Kirjutas 92 draamat, säilinud 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama nt Medeia, Elektra, Helene, Orestes, Hullunud Herakles 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. Teise näitleja kaasamine (seetõttu on peetud tragöödia ,,rajajaks") Pärslased: ainus säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline
kvalitatiivne kui midagi täidetakse erineva käitumisega - nt kiindumus; nutt, naer, füüsiline kontakt - mõlemad on olemas. Genotüüp ja keskkond toimivad koos aga on oluline, et iga asi toimuks õigel ajal ja sobiks meie situatsiooniga - pidevalt on ühte põimunud. Tugevused: etoloogia rõhutab loomulikke keskkondasid ja et uurimisi ei saa teha teises keskkonnas; ei saa võtta läbilõiget, vaid peame vaatama indiviidi eel-ja järellugu ; kui midagi uurida, tuleb uurida laiemas kontekstis kõike sellega seonduvat; ühiskonna ja kultuuriga harjumine - kohanemise isikute jaoks kergemaks tegemine; toetub evolutsiooniteooriale - peab tähele panema eelfaktoreid. Vanemad mõjutavad lapsi ja lapsed vanemaid, kuid ka sellel on eellugu, mida peaks uurima. Nõrkused: rohkem seletatakse kui kasutatakse teadust; oleks vaja empiirikat rohkem;
A. 1582 Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu Pihkvamaal (kestis kuni 1604) lõpetas 1561 alanud vaenu: - Poola sai endale lõunapoolse Vana-Liivimaa Pärnuni, Põltsamaani ja Tartuni B. 1583 Rootsi-Venemaa Pljussa vaherahu (kuni 1590): - kinnitati Rootsi vallutused Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa ning kontroll Ingerimaa ja Laadoga-Karjala üle - Venemaa oli välja tõrjutud Baltikumist Rootsi-Vene sõdade jätkumine (järellugu): · 25-aastane sõda (algus 1570) jätkus uuesti 1590: A. 1595 Täyssinä rahulepinguga kinnitati veelkord Põhja-Eesti kuulumine Rootsile (Narvajõe piir) B. Rootsi kaotas (ajutiselt) Ingerimaa ja Laadoga-Karjala Venemaale (kuni 1617) · Ivan suri 1584 ja Rjurikute dünastia likvideerus: - Venemaal vallandus segaduste aeg (1593-1613) ja nõrgenenud riik ei suutnud ennast kaua aega kehtestada Läänemere regioonis
1960. aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. 1969. aastast pärinevad filmi "Viimne reliikvia" laulutekstid. Kogus "Lumevalgus... lumepimedus" kasvas seni varjatult esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. Filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng" (1969) keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile. Näidend on muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud õige Tuhkatriinu või hoopis peretütre. Juhtmõtteks on tõe otsimine ja selle mõttetus. 1970. aastate algul tekkisid tal looming avaldamisel probleemid tsensuuriga, seega ta luuletusi avaldada ei saanud. 1972. a valmis modernistlik kogu "Saatja aadress", mis avaldati täielikult alles 1989. a. Vahepeal olid need luuletused levinud koopiatena. Tegemist on poliitilise ja argise luulega
Suur abstraktsiteooretik Olav Maran. Kuidas periodiseerida? Aluseks poliitiline ajalugu ja valida 1956-1964 või 1956-68 kui püüda kirjanduslikku pilti laiendada, siis lihtsam võimalus, et lööme keskelt pooleks: 1956-1965 1966-1972 Muutus pole järsult tajutav, aga on olemas. Kui 60ndad pooleks teeme, siis arusaam, et 60ndad on imelik kümnend, mis tundub olevat pikem kui teised. Peab olema eellugu ja järellugu. 56ndast algab eellugu, 56-65 on sulaaeg kirjanduslikus mõttes. Olukord teiseneb, 66-72 uus periood. Miks 72? 72 iseenesest pole nii kindlalt paigal, võib olla 73 v 74. Küsimus selles, et kui need pidurdusmehhanismid tööle hakkavad: sulaaeg lõpeb, väed Prahasse sisse, pidurdused tekivad pidurdusteekonnaga. See on pikk ja aastaks 68 esteetiliste muutuste hoog nii suur, et võiks öelda, et kiirenemine ja aeglustumine lõikuvad ja hakkavad teineteist mõjutama
annaabi.ee 
