Pedosfäär (3)

PEDOSFÄÄR
Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine
· intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine
· intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodustab osa bioloogilisest aineringest ning on elukohaks paljudele organismidele · mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele Mullatekketegurid
· Lähtekivim ­ mineraalne · Kliimast sõltub alus, määrab mehhaani- murenemise kiirus, kas lised, füüsikalised ja on ülekaalus füüsikaline mineraloogilised omadused või keemiline ning keemilise koostise murenemine, milline on · Reljeef mõjutab mulla vee- murenemise lõppsaadus. ja soojusreziimi, ainete Sademetest ja ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad temperatuurist sõltub soojenevad ja kuivavad mullal kasvav taimestik , kiiremini, põhja-poolsemad mis määrab omakorda aeglasemalt. Järskudelt aineringe, orgaanilise nõlvadelt kantakse mullakiht aine kogunemise ja nõlva jalamile mineraliseerumise vahekorra Mullatekketegurid
· Taimede lagunemisel tekib · Külmas ja niiskes kliimas, mulla orgaaniline osa ­ kus mullateke on aeglane, huumus , mis sisaldab on mullad tundlikud taimekasvuks vajalikke inimtegevusele. elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise , · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada ­ keemiline rohkem sõltuvad tema saastumine, erosioon , omadused lähtekivimist sooldumine , kõrbestu- mine, pinnase kivistumine Mullas toimuvad protsessid
· Leetumine ­ orgaanilise · Kamardumine ­ aine lagunemisel mullatekkeprotsess, mille tekkivate hapete mõjul käigus maapinna laguneb mulla lähedale tekib mineraalosa huumushorisont. Eriti lahustuvatest ühenditeks, intensiivne kamardumine mis mullas liikuvate vete toimub mõõdukas kliimas toimel mullast ära keemiliste elementide uhutakse ja mille läbi rikastel lähtekivimitel, kus mulla keemiline viljakus kasvab palju rohttaimi langeb Mullas toimuvad protsessid
· Soostumine ­ liigniiskes · Gleistumine ­ pidevalt keskkonnas looduslikult liigniiskes ja toimuv mullatekke- hapnikuvaeses mullas protsess, milles toimuv protsess, mille orgaanilist ainet sisalda- käigus raua ühendid vad horisondid orgaanilise aine turvastuvad ja mineraal - oksüdeerumisel sed horisondid redutseeruvad mulla gleistuvad. Peamiseks sügavamatesse põhjuseks: sademete kihtidesse hallikassinise hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid
· Sooldumine ­ lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad . Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid
· Tundra ­ enamiku aastast · Okasmets ­ jahe niiske valitseb madal temperatuur, kliima, sademed ületavad põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim . Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad. kliima tõttu, toimub vaid suvel Okkavaris laguneb ülessulavas osas. Külmu-nud aeglaselt ja mullapinnale mulla ülessulamisel toimub koguneb püsiv veega küllastunud igikeltsa ja mitmekihiline kõdu- mineraalsetes horisont . Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont Mullatekketingimused ja -protsessid
· Rohtla ­ kontinentaalne · Kõrb ­ kuivas kliimas kliima, sademed ja aura-mine levivad sooladerikkad tasakaalus. Tekivad tüseda mullad sademete huumushorisondi , kõrge poorsuse , suure vähesuse, kõrge toiteelementide sisaldusega temperatuuri tõttu. mustmullad . Rohttaimede Aktiivne mullateke lehevaris ja juurestik võimalik vaid kohtades, tekitavad soodsa keskkonna kus mullad saavad mulla-elustikule, mis tagab põhjaveest või jõgedest intensiivse mulla-segamise. niiskust juurde. Kõrge Huumus-horisont tekib suvel, soolasisaldus nõuab kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. taimedelt erilist kohastumist . Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav Mullatekketingimused ja -protsessid
· Vihmamets ­ kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani -line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub Mulla viljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavad tegurid · Erosioon ­ tuule ja vooluvete poolt põhjusta-tud kivimite, setete, mulla kulutus ja ärakanne. Orgaanilist ainet, peene-mad mineraalosasid sisaldavate kihtide ära-kandmisel mulla viljakus väheneb. Sõltub pindade kallakusest: mida suurem nõlvakalle, seda inten-siivsem on erosioon. Nt. metsastepi ja rohtla aladel, kus on palju üles- haritud maad. Kaitseks metsaribad, lageraie vältimine Mulla viljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavad tegurid · Kõrbestumine ­ muldade · Pidev niisutamine ­ viljaka pinnase hävimine kõrbete põhjustab sooldumist, kus laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike peale vee aurustumist protsesside tõttu. Kaitseks sadenevad mulda soolad taimede säilitamine, istutamine , · Liigne väetamine, ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat- sioon ) ­ raskmetallide sattumine esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda ­ põhjustavad dal, kus kahjulikud keemi-lised muldade hapestumist ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus · Mehhaaniline ­ teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted
· Murend ­ monoliitse kivimi · Mineraliseerumine ­ lagunemisel moodustunud orgaaniliste ainete lagunemine tükiline materjal, mis on väga lihtsateks mineraaliühenditeks erineva peensusastmega (CO2, H2O, NH3, oksii-did). Mineralisat-sioonil vabaneb · Mullatekketegurid ­ on jagatud energia, lagu -neva aine kaheks: passiivseteks struktuur lihtsustub ja mass (lähtekivim, reljeef ja aeg (mulla vanus) ja aktiivseteks (kliima, väheneb. organismid ja inimtegevus) · Huumus ­ maismaal toimuva · Mulla mineraalne osa ­ mulla orgaanilise aine lagunemise tahke eluta osa, tekib lähtekivimi saadus ­ maapinna lähedase mure-nemisel liivaks, kruusaks, kõdukihi alla moodus-tunud saviks, kivikesteks jne pruuni kuni musta värvusega moodustunud amorfne aine Mõisted
· Mullaprofiil ­ mulla- · Mullahorisont ­ mulla horisontide püstläbilõige vertikaalläbilõikes maapinnast kuni lähtekivimi (mullaprofiilis) silmaga ülemise osani. Mullaprofiil eristatav maapinnaga kujuneb järk-järgult, horisontaalne sõltudes klimaatilistest, erivärvusega (koostise), litoloogilis-test ja bioloogilistest tingimustest. läbimõõdu, tiheduse ja Mullaprofiili tüsedus kõigub struktuuriga mullakiht mõnekümnest cm-st mitme m-ni. Profiilil eristatakse 0-, A-, B-, C-, D- , E- , G- , T- ja AT- horisonti Mõisted
· Mulla veereziim ­ Auramise ülekaaluga läbiuhteline veereziim: veereziim: auramine sademed ületavad ületab sademed, auramise, sademetevesi mullavees lahustunud jõuab vähemalt kord soolad liiguvadaurumise aastas nõrguda läbi mulla suunasmaapinna ja lähtekivimi põhjaveeni. lähedale, võib järgneda Kaasneb mullaviljakuse soolade kuhjumine mulla langus. Tasakaalustatud ülemistes horisontides veereziim: sademed ja auramine tasakaalus, mulda imbuv sademetevesi ei ulatu põhjaveeni. Viljakus ei lange. Kasutatud allikad
· http://members.tripod.com/halbertri/images/bruce/GnarledRockTh.jp g · http://www.wunderground.com/data/wximagenew/o/orchid82/22.jpg · http://www.steveshamesphotos.com/images/black_rock_desert09.jp g · http://earthobservatory.nasa.gov/Library/Deforestation/Images/amaz on_soil.jpg · http://www.adrian.edu/chemistry/th/Somelinks/Spages/spalik/Image 35.gif