Põhiseadused, sotsialismi tunnused (1)

1920. a.
Ühine
1930. a.
*tööpuudus.
*palju talusi väikeste maadega.
*peamine oli põllimajandus.
* vabaturumajandus .
*margad ja pennid.
*ühistegevuslik liikumine maal.
* eksport ja import olid samad (osad riigid olid samad).
*eramajanduse riiklik kontrollmine.
*tööstuste arv suurenes.
*eesti muutumine tööstusriigiks.
*haritavate põllupindade suurenemine.
*tõuparandus ja sordiaretus .
*riigisekkumine
* kroonid ja margad.
1. põhiseadus
Mida võrdlen?
3. põhiseadus
*15. juuni 1920
*Asutav kogu
* riigivanem
*valitsus
*Riigikogu, ühekojaline seadusandlik
*20. aastat.
*aasta
*välja töötaja
*Riigi juht
*täidesaatev organ
*seadusandlik organ
*valimis vanus
*01. jaanuar 1938
*Rahvuskogu
* President (6.a.)
Valitsus
*Riigikogu, kahekojaline : alamkoda ja ülemkoda.
*22. aastat.
Sotsialismi tunnused
Majandus
Sisepoliitika
Kultuur
*natsionaliseerimine – omanikud saadeti ära.
*Maal tekkisid kolhoosid ja sovhoosid = Kollektiviseerimine , tekkisid ühis majandid.
* rahareform : kroonist sai rubla .
* plaanimajandus .
*talurahva vaesustamine
*uusmaasaajad.
*Eesti Kommunistlik Partei – ainu partei, K.Säre.
*Kõrgem seadusandlik organ ENSV Ülemnõukogu – J. Vares - Barbarus .
*Kõrgem seadusandlik organ – J.Laurits.
*valimistel 1 kandidaat.
*repressiiv poliitika ehk vägivalla poliitika (14. juuni 1941 – Esimene massi küüditamine.
*Uus põhiseadus – NSV seadused.
*tsensuur (ajakirjanduses)
*kooli programmi muutmine – vene keel, NSV Liidu ajalugu.
*juhikultus.
*ajalehtede ja ajakirjade likvideerimine.
*NSV Liidu kultuuri peale surumine .
*usuõpetus keelustati .
*seltsid suleti.
*küüditati palju kultuuri tegelasi.
*kultuuriväärtuste hävitamine.

Miks ei õnnestunud luua sõjalispoliitilist Balti Liitu?
Ei õnnestunud kuna Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt , Vilniuse pärast. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta. Soome välispoliitilise kursi muutumine sai takistuseks liidu loomisel. See liit õnnestus luua ainult Eesti ja Läti vahel. 1923. aastal kirjutati Eesti-Läti kaitseliidu lepingule alla.
Iseloomusta Eesti Vabariigi suhteid välis riikidega (1920-190).
1932. aastal kirjutati alla Venemaaga Mitte Kallale Tungi Lepingule (MKTL). 1939. aastal kirjutati alla samale lepingule ainult, et üks osa pool oli Saksamaa. Rootsit hakkas Eesti väga huvitama ja tänu sellele avati Tartu Ülikoolis rootsi keele ja kirjanduse õppetool. 1934. aastal kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule.
1944. aastal taasiseseisvumis katse.
Toimus vahemikus 28 septembrist kuni 24 novembrini. Juhtivateks isikuteks olid Otto Tief , Jüri Uluots ja Johann Pitka. Ei õnnestunud kuna eestlastel oli vähe abiväge ja sakslased viibisid Tallinnas.
Millistesse armeedesse kuulusid Eestlased II MS ajal?
Nõukogude Liitu – Eesti armee nimeks oli Eesti Laskurkorpus.
Saksamaale – mille nimeks oli Eesti Leegion
Soome – Jalaväerügemend 200 (JR200)
Vaikivaajastu tunnused:
*Riigikogu ei kutsutud kokku.
* Isamaaliit – ainuke partei.
*Tsensuur
* Riigikontroll
*puudus sõnavabadus.
vabadussõjalased – ehk vapsid . 1929. aastal tekkis nende keskliit majandus kriisi põhjusel. Eesmärk majandusliku olukorra parandamine, vabadussõja aegse vaimsuse säilitamine ehk Eesti aatelisus, vabadussõja mälestusmärkide rajamine.
Balti Liit – loodi 1934. aastal. See nägi Läti, Leedu ja Eesti tihedamat koostööd kultuuri ja majandusevallas.
II MS – 1.september 1939 – 2.september 1945. Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP. (kaasa oli salaprotokoll – Euroopa jagamine, eesti läks Nõukogude Liidu alla.)
Saksamaa alustas Poola vastu.
Majanduskriis – sai alguse ameerikast , mis oli ülemaaimne 1929 – 1938. *kriis oli põllumajanduses, *tööstused läksid pankroti, * ulatuslik tööpuudus, *väliskaubanduse bilansi muutumine negavtiivseks.
MRP – Saksamaa ja Nõukogude liidu leping. Mis jaotas Euroopa nende kahe vahel, eesti läks Nõukogude Liidule. 23. august 1939.
Sõjaväeline riigipööre – ehk vaikiv ajastu. 1934. a.a 12 märts. K.Päts oli riigivanem, Laidoner oli sõjaväeülem ja Eenpalu oli valitsus juht, siseminister.