1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti
1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline. Komeedid koosnevad tuumast, peast ja sabast. Komeedi tahket tuuma ümbritseb pea ehk kooma, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Eristada saab kahte liiki sabasid
Tallinna Nõmme Gümnaasium Asteroidid, komeedid ja meteoorkehad Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................
1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidid. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres). Järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti
Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO......................................................
Päikesesüsteemi väikekehad Klaarika Kaljula ja Kaspar Olman 9.A klass METEORIIT § Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- elektri- jm nähtuste kompleks. Keha jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. § Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. § Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite on 4%. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub
Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni
Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. · Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Komeetide keskmine kiirus on 58 km/s. · Tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemise aeg varieerub 3-1000 aastani. · Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. (Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib hulpida miljoneid komeete). · Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Tuntumad komeedid: 1. Holmes 2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996
planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased, kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri
Kiviõli 1. Keskkool Päikesesüsteemi väikekehad referaat Koostas: Kevin Tammearu Kiviõli 2009 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi:
Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline
Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraano ja Neptuuni kuud
• Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. (http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema 4 - Päikesesüsteemi kaaslased ja väikekehad.pdf) Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või 3 Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna
..................................................................23 3.9 Pluuto .............................................................................................................................. 25 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD................................................................................ 27 4.1 Asteroidide vöö................................................................................................................27 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid..............................................................................28 4.3 Meteoriidid ja meteoorid..................................................................................................29 4.4 Kuiperi vöö objektid - cubewanod..................................................................................31 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 32 KASUTATUD ALLIKAD:.......
Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur, Kaljukits, Veevalaja, Kalad. 4. Päikesesüsteemi koostis ja ehitus. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Peale eelmainitute kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% 5. Päike, tema aine, energiaallikad, liikumine, protsessid tema pinnal. Päikese evolutsioon. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt, on hiiglaslik gaasikera, koosneb vesinikust ja heeliumist. Päikest
........................................................8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9 4. Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12 5.1 Kraatri teke.............................................................................................................12 5.2 Kraatri kuju.............................................................................................................13 6. Räpina ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater....................................................................14 7. Simuna meteoriidikraater...................................................................................
Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. Märtsil, 1781; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690 aastal, kui John Flamsteed katalogiseeris teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas)
Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2 Maa rühma planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet.
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke
Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Nagu heas romaanis tavaks, rikub viimane fakt siingi ära kõik meie senised arusaamad. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Mis Nereisesse puutub, siis on tema orbiit väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast (11). 3. KOMEEDID Samuti võib meie päikesesüsteemis ringi ''uitamas'' kohata vahel ka komeete . Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääsdt, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest (12). Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba.
vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. 4 Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%)... Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Nii pöörleb
Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi keskpunktiks. Ta hoiab meie planeete orbiidil, annab eluks vajalikku energiat ja domineerib meie taevas. Päikese vanuseks loetakse umbes 4,6 miljardidt aastat. Tema keskmiseks pinnatemperatuuriks on 5500 kraadi ja päeva pikkus 25,38 Maa ööpäeva. Ta koondab endast 99,8% Päikesesüsteemi massist nii et ülejäänud ruumi peavad ära mahutama ennast
asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt
Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks
3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri
gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis
URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO........................................................................................................................11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12 ASTEROIDID ...............................................................................................................12 METEORIIDID ............................................................................................................12 KOMEEDID .................................................................................................................13 Kuu faasid.........................................................................................................................
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
