I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsam...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi ...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Berliini Selle ajendiks oli NSVL vs. LääneBerliini ei arvatud blokaad Saksamaal läbi viidud Saksamaa Saksamaa Liitvabariigi rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad ...
Analüüsitav artikkel: https://www.aripaev.ee/uudised/2018/08/29/maksuamet- avastas-ehitustelt-musta-toojoudu *Kuidas situatsioon tekkis? Tööandja vältis maksude maksmist ja maksis oma tööjõule see läbi kõrgemat palka kuid Maksu- ja tolliamet avastas ehitustelt musta tööjõudu tänu korraldatud reididele. *Missugused on peamised ärieetilised probleemid? Tööandja maksude mitte tasumine ja töötajate mitte registreerimine Maksu- ja tolliametisse *Kes on osalised ja osapooled? Osalised on Maksu- ja tolliamet, tööandja ja töölised kes said ümbriku palka. *Kuidas võiks olukorda minu meelest lahendada? Ümbriku palga maksmine on halvaks tavaks kuna töötaja jääb selletõttu ilma paljudest hüvedest, nt haigekassa ja pension, töötukassa hüvitise puudumine töö kaotamise korral. Kuid tegelikkuses on probleem sündinud sellest, et väike ettevõtjad ei suuda maksta töötajale
Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)?
Alzeeria sõda 1954-1962 Alzeeria sõda algas 1954. aastal kogu maad hõlmanud terrorilainega, mis oli suunatud Prantsusmaa nõrga ja haldussuutmatu valitsusaparaadi ning tegelikult korda pidavate armeeüksuste vastu. Sõda oli Prantsusmaa ja Alzeeria iseseisvuslike liikumiste vahel. Sõda algas sellega, kui alzeerlased ehk prantslaste poolt nimetatud terroristid alustasid rünnakuid 1. novembri hommikul erinevates asukohtades Alzeerias. Sihtmärkideks olid mitmed sõjaväelised asutused ja ka tsiviilelanike piirkonnad. Rünnakutes vastutajaks oli sotsiaal poliitiline partei FLN (Front de Libération Nationale, National Liberation Front). Alzeeria sõda oli mitmekülgne konflikt, milles osalesid paljud erinevad liikumised, mis võitlesid üksteisega erinevatel aegadel. Iseseisvuse poolelt võitles FLN Alzeeria rahvusliku liikumise (MNA) vastu. Organisatsioon OAS võitles nii FLN-iga kui ka Prantsuse valitsusega. Kui prantsuse sõjavägi käivitas kamp...
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud.
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www
Vietnami sõda Ants Nokkur & Hugo Aavik Osapooled PõhjaVietnam Click to edit Master text styles toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa
Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul.
LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja ...
ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa ...
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati
Ajalugu 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina,
Ajalugu Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis. Külm sõda 2. maailmasõja järgne aastakümneid (~45 a) kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ning ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti 1962 Kuuba kriisi ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõim...
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
Ajalugu 1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Ühiskond Nüüdisühiskonna arengumudelid: agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond seal...
1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart: 1) 1935 Saarimaa (pisike saksa külje all) 2) 1938 Ansluss: Austria vallutamine Saksamaa poolt märtsis 1938 3) 1938 Sudeedimaa (kuukujuline Tsehhoslovakkia ja Saksa vahel): Saksa võtab ka Sudeedimaa alad tuues ettekäändeks, et pärast I ms
1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning endised Vene alad Ingerimaal. 5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2. II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel 1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti. · Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale · Põhja-Eesti Rootsile · Saaremaa Taanile 2. Sõjad, osapooled ja tulemused. Vihiku tabel. Aastad Osapooled Rahu 1590 1595 Rootsi, Venemaa Täyssinä rahu, mille alusel Põhja-Eesti jäi Rootsile, aga tuli loobuda vallutustest Ingerimaal.
Konfliktidega toimimine 1. Varjatud võitlus- Osapooled hakkavad kasutama alatuid võtteid, näiteks: vanade tülide ja vigade välja toomine, kummal eelmine kord õigus oli. Nad hakkavad üksteist ründama oma ütlemistega ja sellest tekib veel suurem tüli, et kalale minek jääb ära. 2. Kooseksisteerimine- Kumbki ei taha kaotajaks jääda. Nad teevad omavahel kokkuleppe, mingi aeg kalastavad roonurgas ja mõni aeg järve keskel, et näha kummas kohas parem on ja järgmine kord targem olla
26. Maailm pärast II Maailmasõda Rahvusvahelised organisatsioonid: pärast i MS – Rahvasteliit, Pärast II MS - ÜRO Millises valdkonnas olid erinevused sinu arvates kõige suuremad? Näiteks ohvrite arv - peale I maailmasõda suri 10mlj sõjaväelast, kuid peale II Maailmasõda ole see arv kahekordne. Peale I MS suri 7 mlj. Tsiviilisikut, pärast II MS ole see arv 40 mlj. Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV L...
Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. • elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marge Zaidullin LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut. Sellest tingituna katkestas laenuandja abikaasaga lepingu ja suunas kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; koht...
Osalevad riigid NSVL, Saksamaa, Usa. Probleem - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus - kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Õt.27 5) Korea sõda(1950-1953) · Tekkepõhjus - Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale · Osapooled - NSVL, USA, Hiina · Tulemused- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik;1953 sõlmiti vaherahu 6) Suessi kriis(1956-1957) · Tekkepõhjus - Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine · Osapooled - Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael · Tulemused - UK ja Pr mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. Õt.33
registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip
või analüüsime. 5. Hindamiskriteeriumid peaksid olema võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad. Näiteks vastus kolmele küsimusele: kelle vahel, mis asjus ja kui kaugele on konflikt arenenud, on tegelikult oluline informatsioon. Hinnangusüsteem: 1. Mis on konflikti põhiküsimus? 4 2. Kes on konflikti osapooled? 3. Kui kaugele on konflikt arenenud? 4. Milliseid võimalikke arenguid näeb juht oma firmasse sisese konflikti lahendamisel? Konfliktidiagnostika on paindlik ja isikupärane tegevus. Mida detailsemalt suudame kirjeldada konflikti, seda rohkem on meil toimuva kohta informatsiooni. Mida rohkem on meil informatsiooni, seda paremini mõistame toimuvat. Ilmselt jääb jääb konfliktidiagnostika alati millekski subjektiivseks, mida õpitakse ja omandatakse
Miks külm sõda jäi külmaks sõjaks? Pärast Teist maailmasõda hakkasid USA ja NSV Liidu suhted kõvasti halvenema. Mõne aja möödudes juhtus see, et osapooled astusid üksteise vastu ligi neljakümne aastasesse sõtta külma sõtta. Õnneks ei olnud külm sõda selline, kus osapooled võitlevad omavahel rindel, vaid pigem poliitiline ja majanduslik. Kumbki riik tahtis saavutada mõjuvõimu maailmas, kuid miks külm sõda siiski jäi külmaks sõjaks? Esiteks väidan ma, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled kartsid üksteist. Toimus tugev võidurelvastumine ja nii USA-l kui ka NSV Liidul olid vägagi võimsad ja hirmuäratavad massihävitusrelvad. Majanduslikult arendatigi pea ainult relvandust ja sõjandust
Sõda kui pankrot Kui minnakse sõtta, loodavad kõik osapooled sõja võta. Kuida kas sõja võitmine on üldse võimalik, sest kõik osapooled tingimata kannatavad sõjas. Sõjas osalejad peavad tegema üüratuid rahalisi kulutusi , et sõjas peale jääda, aga see tähendab maksude tõstmist rahvale. Selle tõttu võib majandus seiskuda või majanduskriisi langeda, mis langetab rahva moraali. Mida kauem sõda kestab, seda vähem usuvad inimesed oma valitsusse ja sõja eesmärki. Pealegi peavad minema sajad tuhanded noored mehed sõtta. Paljud neist
Juttu on ka psühholoogilistest põhjustest mis konflikte tekitavad. Konflikti arengust, mille käigus konflikt väljub kontrolli alt, kaasates üha rohkem inimesi ja hakates keerlema üha rohkema arvu küsimuste ümber, mis halvimal korral võib minna üle osapoolte füüsilise hävitamiseni. Ning sellest mismoodi konflikte lahendada, neid analüüsida, sest on palju erinevaid konflikti lahendamise stiile ja taktikaid. Ning lõpetuseks lepitamisest konfliktis, kui osapooled ei saa konflikti lahendamisega hakkama ja vajavad abi väljaspoolt. Konflikt on väga mitmekihiline nähtus, mille kohta käesolevas referaadis püüamegi selgusele jõuda ja arusaadavaks teha, et alati on olemas lahendus ka kõige suuremale konfliktile, mis tuleb kahjuks vahel küll mõningaid järeleandmisi tehes ära lahendada. 3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT 1.1 Konflikti mõiste
Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse. Kõigil inimestel on võimalik korraldada protestiavaldusi või neis osaleda. Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised)
1 Osapooled olid demokraaatia (USA ja tema liitlased), ning tema vastas oli kommunism (NSVL ja tema liitlased). Sõja pukemise põhjus oli see, et kumbki riik ei aktsepteerinud üksteist ja üksteise valitsemisvormi. See aga viis selleni, et mõlemad riigid hakkasid üksteist kartma ning tänu sellele hakkasid nad tohutu kiirusega arendama relvastusega seotud asju ja nad hakkasid tootma igasuguseid massihävitus relvi. Külm sõda toimus erinevates vormides, näiteks mõlmad osapooled olid valmis väga suureks sõjaks. Teiseks toimus veriseid konflikte ka nende liitlsatel keda nad toetasid ja abistasid. Valdkonnad oli võidurelvastumine, mõjuvõim Euroopas ning mõjuvõim mujal maailmas. Tänu külmale sõjale, mis oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, hakkas nende osapoolte vahel võidurelvastumine, mis oli võidu igasuguste massihävitus relvade tootmine.
Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted KONFLIKT Konflikt on inimsuhetes tavaline nähtus, sest see kaasneb iga arengu ja muutusega. Konflikt on vältimatu, kui meeskond koondab erinevaid isiksusi, suhtumisi, väärtusi ja vaateid. Tuleb uskuda, et konfliktidega toimetulekul on alati võimalik saavutada seisund, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Samuti peab mõista, et igas olukorras on võimalik koostöö, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Konflikti osapooltel on võrdne õigus oma arvamusele. Arvamuste paljusus ainult rikastab koostööd ja on tervitatav. Konfliki tekkides tuleb seada eesmärgiks säilitada rahulikkus ja tasakaal. Kannatamatud inimesed käivitavad konfliktid, kannatlikud saavad nendega hakkama. http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011) Kui konflikt avalikustatakse võimalikult varajases faasis, siis on seda lihtsam ka lahendada ning samuti saab nii vältida ka uute probleemide teket
vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad) · Kroonilised, kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted · Destruktiivsed, töösuhtele kahju tegevad tülid · Konstruktiivsed konfliktid, mis objektiivselt tulevad organisatsiooni funktsioneerimisele ja arengule kasuks, ajendades uuendusi ellu viima Konflikti lahendamine Konflikti reguleerimiseks juhi poolt tuleks määrata konfliktiga seotud isikud või osapooled. Alati on kaks poolt: suhted ja probleem. Lahendusi on erinevaid: suhted jäävad samaks ja probleem laheneb; suhted jäävad heaks, kuid probleem ei lahene; suhted halvenevad, kuid probleem laheneb või suhted halvenevad, kuid probleem ei lahene. Konfliktide lahendamise tehnikad: · Vältimine passiivne, sobib olukorras, kus konflikti lahendamine tooks kaasa veel suuremaid probleeme · Kohaldumine "targem annab järele" eelduseks on, et üks osapool lähtub mõistusest,
SÕNN-SÕNN Tõenäoline, et teid peetakse ümbruskonna kõige sümpaatsemaks ja veetlevamaks paariks. Suhe kahe Sõnni vahel võib alguse saada esimeselt silmapilgust. Suhe nende kahe märgi vahel ei muutu kunagi üksluiseks. Alati leitakse ühiseid tegevusi ning toetatakse üksteist. Suhe kahe Sõnni vahel on niisiis peaaegu alati harmooniline ning pikaealine. Suuremaid probleeme selles suhtes ette ei tule ning väiksemad asjad suudetakse lahendada üsna kiiresti. Kindlasti peaksid vältima osapooled kadedust ning armukadedust, sest see võib mõttetuid probleeme. SÕNN-KAKSIKUD Märgid on esmapilgul väga erinevad, kuid tegelikkuses suudavad osapooled üksteisest leida piisaval määral ühiseid jooni.Mõlemad märgid tunnevad üksteise suhtes suurt külgetõmmet ning kindlasti toovad osapooled suhtesse ka eripärasid, mille tulemusena suhe täieneb. Suhe nende kahe märgi vahel peaks toimima üsna stabiilselt, kuid osapooled peaksid kindlasti
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.
Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL poliitile üritus kaitsta oma mõjuala võõrmõjutuste eest. Pingelõdvendus – Pärast Stalini surma 1953 tekkis lootus et USA ja NL suhted võivad paraneda. Sõlmiti USA ja NL vahel mitmeid tähtsaid lepinguid. 4.Külm sõda : mõiste, dateering, liiderriigid, teised osapooled (poliitiline sõda) Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt II ms järgsel rahuperioodil. Peale II ms kuni 1980 kui idablokaad hakkas lagunema. Liiderriigid olid USA ja NSVL Teised osapooled Inglismaa , Jaapan, Prantsusmaa 5.Kriis külmas sõjas : nimeta üks külma sõja kriis, kes olid antud kriisi osapooled , mis oli kriisi põhjus, tulemus. Vietnam 1960-1970 USA ja NL vahel. Mõjuvõimu pärast. USAle lõppes lüüasaamisega .
konkurentide toodete väljalaskegraafikust ning andmeid kõigi Valley toodete, mitte ainult 34 algselt projekti kaasatu, müügikoguste kohta. Rääkides pilootprojekti kestusest oli Valley huvitatud lühemast perioodist ja kiirematest arengutest ning tarkvara soetamises oldi lahkarvamusel kuna Valley taotles terviklahendust, mis suudaks tulevikus pakkuda kogu nõutava info integratsiooni. 2 Mina arvan, et osapooled kiirustasid liialt projekti alustamisega ning tegelikud ootused olid osapoolte vahel läbi arutamata, seega tundusid vastasosapooltele põhjendamatud. Kuigi osaliselt ootused kattusid siis peamised erinevused tulenesid just usaldusest. Kuna ka varasemalt oli Valley Bakersil olnud probleeme tarnetega ning lahendamata oli jäänud probleem Texan Foodsi jaotuskeskuses toimunud defitsiidi osas. Oles pidanud selgitama kas
Mitte nii, et ei teagi seda poissi/tüdrukut ja lihtsalt üritad midagi, aga sellest ei tule midagi välja, sest kui inimene tahab midagi enamat kui lihtsalt sõprus, siis peaks kõige pealt üksteist hästi tundma õppima ja alles siis midagi enamat üritama. Tavaliselt võtab üksteise tundmaõppimine nii kaua aega kui vaja. Osadel inimestel läheb sellega kähku, aga mõnel läheb jälle hästi kaua aega. Tavaliselt aga kui inimene tahab elada seksuaalelu, siis peaksid mõlemad osapooled olema selleks valmis ja peaksid teadma millal on õige aeg sellega alustada. Kui alustada varem, näiteks nii, et üks osapool ei ole selleks valmis siis seda ei tohiks juhtuda. Mõned inimesed aga alustavad seksuaaleluga juba siis kui ei tea sellest midagi, vaid tahab lihtsalt proovida ja sellega edasi elada. On ka selliseid juhuseid kui alustatakse seksuaaleluga 7-10 aastaselt, 11-14 aastaselt, 15-17 aastaselt. Tavaliselt
riskitasemega tarnijaid või logistikateenuste osutajaid ning tegema tarneid ebastabiilsetest piirkondadest. Varude vähendamine Varude ja käibekapitali vähendamine ei pruugi iseenesest olla riskide põhjustajaks. Varud on puhvriks, mis aitavad kaitsta ettevõtet ebakindluse ja määramatuse vastu. Need aitavad vähendada riskijuhtumite mõju. Kui varud on liialt väikesed, võivad teatud juhtudel tekkida arvestatavad tõrked ettevõtte tegevuses. 2. Välised osapooled. Teatud määral võib kolmanda osapoole kaasamine ettevõtte tegevusse tuua kaasa toimingute otsese kontrolli vähenemise. See kehtib tarneahela juhtimise kohta nii rahvusvahelises ulatuses kui ka kodumaal. Paljudel juhtudel algab ja lõpeb riskide tuvastamine ning hindamine tarnijate juures. Kui aga tarnijad hakkavad muutuma tarneahela juhtidele äärmiselt olulisteks riskide juhtimise objektideks, räägib see pigem nende vähesest professionaalsusest.
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne)
veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda
Minu hääl valimistel läheb just sellele erakonnale, kes minu jaoks antud hetkel kõige sümpaatsem on ning keda ma antud hetkel kõige rohkem usaldan. Sümpaatiat ja usaldust tahavad rahva seas saavutada kõik erakonnad ning seega tuleb erakondadel omavahel konkureerida. Poliitiliste parteide konkurents väljendub tänapäeval kahjuks enamasti teiste erakondade laimamisel ning sellega enda maine tõstmisel. Vähem on märgata tõsist konkurentsi, kus mõlemad osapooled üritavad maksimaalset tulemust saavutada ning võitjaks oleks see osapool, kes jõuaks maksimaalsele tulemusele võimalikult lähedale. Parteide siseselt konkureerivad partei liikmed paremate positsioonide pärast, sest teatavasti, mida parem (loe: mõjuvõimsam) on positsioon, seda lihtsam on end rahvale nähtavaks teha ja mida nähtavam ollakse, seda lihtsam on võita ka rahva usaldust. Tõin antud hetkel välja 2 põhilist valdkonda, kus mina ja konkurents oleme omavahel lähedaselt seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
