Sõda kui pankrot (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. · Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks) ● 20saj algus kogu maailm jaotatud Euroopa riikide mõjusfäärideks Koloniaalimpeeriumite teke ● Pool maailma rahvast elas koloniaal voi poolkoloniaalseted maades (nt Inglismaal elas 7korda vahem inimesi, kui Inglismaa kolooniates) ● Suurimad kolooniad Inglismaal ja Prantsusmaal ● 90% Aafrikast Euroopa riikide käes ● Inglise-Buuri sõda 1899-1902 toi Briti impeeriumile halva maine, raskekuulipilduja ● Indias majanduse areng toi traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise ja vastuseisu inglise valitsemisele ● Hiinas bokserite ülestõus ja kodanlik-demokraatlik liikumine dünastiast sai vabariik Tehnika areng ● 20saj Henry Ford esimesed konveierid - suureneb autode tootmine ● Marconi raadiosignaal üle Atlandi - maailma globaliseerumine ● Titanicu uppumine 1912 - laialdane kajastus

12. klassi ajalugu

20

docx

Ajalugu I maailmasõda

Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni riik on valduste jagamisele `hiljaks jäänud' Püüd mõjuala laiendada viib suurriike konfliktidesse Koloniaalimpeeriumid karikatuur Briti impeerium suurim ~30 miljonit ruutkilomeetrit (2x tänapäevane Venemaa) väärtuslikeim koht oli India Cecil Rhodes üks impeeriumi loomise initsiaatoritest 1899-1902 sõda buuridega Lõuna-Aafrikas orjapidajatest buurid võidavad avalikkuse poolehoiu buuridel ei olnud midagi orjapidamise vastu lõuna-aafrikas valged ja mustad ühiskonnas eraldatud 94. aastani Prantsusmaa hõivab ka viljatuid kõrbealasid ei olnud enam kohti mida vallutada Hiina on langenud suurriikide mõju alla 1899-1901 bokserite ülestõus lääneliku vastu 1912 kukutatakse Mandzu dünastia ja luuakse vabariik

Ajalugu

6

docx

Essee Sõja kujutamine kirjanduses

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016  Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval

Eesti kirjandus

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. 9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

d) Euroopas rahvusliku eneseteadvuse tõus, kolooniate omamine prestiiziküsimus e) tunnetati end misjonäridena, 'läheme neile õiget usku viima, koole rajama' >suuimad valdused Inglismaal *India, Egiptus (Suessi kanal!), Kanada, Austraalia (''Inglismaa Siber''), Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika *Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa ­ 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884

Ajalugu

12

docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda ...................

Ajalugu

Kommentaarid (0)