Äri eetika Eetilise juhtumi analüüs (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga

avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Ümbarikupalga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul kasulikul viisil. Kaudsemalt tähendab ümbrikupalk vargust ka Eesti ühiskonna kui terviku ning iga inimese tagant. Kuna ümbrikupalgalt ei laeku riigieelarvesse sentigi, siis Maksu- ja tolliameti analüüs näitas, et ümbrikupalkade arvel jääb riigieelarvesse maksudena laekumata aastas umbes 100 miljonit eurot. Aastal 2011 sai ümbrikupalka umbes kaheksa protsenti töötajatest. Neist omakorda pooltele makstakse ümbrikupalka vahetevahel ja pooltele pidevalt. (2) Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond meile pakkuda suudab. Nii lagunevadki meie teed ja tänavad, rohkem tuleb maksta tervishoiuteenuste eest

Majandus

7

doc

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga.

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste ­ esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Sellise palga

Mikro- ja makroökonoomika

57

doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....

Majandus

55

pdf

ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE

...............31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................40 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................44 Lisa 1 Tabel 3.....................................................................................................................

Raamatupidamine

32

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots

Maksud

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

Haigustoetuse maksmine võib olla välistatud kolme esimese päeva jooksul. Töötutoetuse maksmine võib olla piiratud 13 nädalaga iga 12 kuu jooksul. Töötutoetuse saamisele võib olla kehtestatud kuni 7-päevane ooteperiood. Raseduse ja sünnituse korral rahalise toetuse maksmine võib olla piiratud 12 nädalaga. Kui pikem töölt äraoleku periood on ette nähtud siseriikliku seadusandlusega, tuleb toetust maksta kogu töölt äraoleku perioodi jooksul. Toetusi tuleb maksta kogu juhtumi kestuse jooksul, ainult tööõnnetustoetusele võidakse kehtestada kolme päeva pikkune ooteperiood ja invaliidsustoetuse maksmine võib olla lõpetatud vanadustoetuse maksmise alustamisega ettenähtud pensioniea saabumisel. Muud sätted 1. Üldjuhul peavad mittekodanikest residentidel olema samad õigused kui asukohariigi elanikul. Kuid siin on ka erandid lubatavad: a) Kui toetusi makstakse täielikult või osaliselt avalikest fondidest,

Sotsiaalhooldusõigus

29

doc

Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

suurendab ta pigem töömahtu kuni punktini Qb, kus tulu- ja kulukõver lõikuvad. Kaugemale ei saa büroo minna, sest neid projekte, mille tulemusena kulud ületavad tulusid, ei finantseerita või teisiti öeldes, büroo peab oma teenuste mahtu suurendades arvestama ressursi kitsendusega, kuigi tal on teatud piirini võimalus ressursse juurde kaubelda. Niskaneni mudel ei väida, et büroo eelarve on lihtsalt liiga suur. Ta analüüs viitab sellele, et bürood on sotsiaalselt ebaefektiivsed, mis tähendab, et nende eelarved on efektiivse nõudluse suhtes liiga suured. See on hüpotees büroode poolt pakutavate teenuste ja kaupade nõudluse ning pakkumise suhetest. Niskaneni põhiline väide on see, et büroo pakkumine on krooniliselt liiga suur ning sellisel

Majandus

61

doc

Tööõiguse seminarid

käsunduslepingu alusel, ta võidakse põhjuseta tagasi kutsuda või võib tagasi astuda. Võib teha töölepingu, kui finantsjuhi ülesannete täitmine erineb oluliselt jur. isiku organi liikmeks olemisest ja neid saab eristada, siis võib olla paralleelselt kaks erinevat lepingut. Läbitöötamist vajav materjal: töölepingu seaduse §§ 1, 2, 4-6 (soovitav on üldjoontes vaadata ka §§ 15-41) äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö ­ uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium

Tööõigus

Kommentaarid (0)