Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht
7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis
7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. · Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis
Anatoomia ja Füsioloogia (YTM0021) 2022 Kordamisteemad I vahetesti jaok Anatoomilised tasandid, orientiirid, homeöstaas Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Anatoomia jaguneb: 1. A) Süstemaatiline anatoomia – käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. B) Tomograafiline ehk kirurgiline anatoomia – käsitleb elundeid mitte elundsüsteemide, vaid kehapiirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid. 2. A) Mikroanatoomia – käsitleb mikroskoopilisi struktuure – eraldi distsipliinid on histoloogia ja rakubioloogia. B) Plastiline anatoomia – anatoomia kunstnikele, käsitleb keha välisvormi ja selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega ning keha proportsioone. 3. A) Dünaamiline anatoomia – tegeleb peamiselt
kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud:
.........5 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 6 1 NAHK JA SELLE HOOLDUS...........................................................................................................................8 1.1 NAHK...............................................................................................................................................................8 1.2 NAHA EBAPUHTUSED.....................................................................................................................................10 1.3 NAHA HOOLDAMINE...................................................................................................................................... 12 1.3.1 Naha igapäevane hooldamine................................................................................................................12 1.3.2 Mehhaaniline näopuhastus..
Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett ............................................................................
Kõik kommentaarid