Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis.
E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada
Tiit Piibeleht Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud. Ta lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sandrile kui vanale Vestmanile endale. Laura - Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab
) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Matilde Vestmani vanem tütar. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt
Pisuhänd E.Vilde Selles komöödias on käsitletud ärija kutuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda.
nagu iseenesest mõista - hm - mul oli tõesti veel üks asjake, Tiit - üks kaunis keeruline ja kidane asjake - sihuke, mida ma ainult ja üksi sinule võin ilmutada - Aga istume parem, ja püüa mind õieti mõista” Ta rääkis alati asjadest ebamääraselt ning üritas enda jaoks maksimaalset kasu lõigata, näiteks ostutehing, millest Sander küll lõpuks ilma jäi. Ludvig Sander oli ebakindel kõiges, mida ta tegi ja mida ta naine Matilde tal teha käskis, kuid nad olid mõlemad vägagi sarnased just selles osas, et neil oli ühine soov - saada kuulsaks ja tuntuks. Matilde lausa sundis oma meest raamatut kirjutama, et ka endale raamatu valmimisel tuntust ja austust juurde saada. Nii Matilde kui Sander olid mõlemad äärmiselt isekad ja ahned. Sander oli oma naise Matilde isa Vestmanniga alati viisakas ja üritas talle meele järgi olla, sest Vestmann oli rahaliselt kindlustatud ning Sander oli temast sõltuv
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab,
Kaks õde kaks erinevat maailma Reeglina peetakse õdsesid omavahel sarnasteks, kuid need kaks erinesid teineteisest kui öö ja päev. Lauri oli tagasihoidlik ja kombekas neiu, kes oli nii-öelda ,,omas mullis". Ta eelistas olla üksida ja mõelda oma mõtteid. Teiste arvamus ei paistud talle väga korda minevat. Matilde elas rohkem teistele, kui iseendale. Ta pidas tähtsamaks Sandri raamatu ilmumist, kui raamatut ennast. Matilde oli peen kõrgklassi daam, kes üritas teistele meelejärgi olla ja endast head muljet jätta. Usun, et esmapilgul ei peaks keegi Laurat ja Matildet õdedeks. Nad ei näe üldse sarnased välja, nad ei käitu sarnaselt ning ka nende huvid on täiesti erinevad. Minu arvates on E.Vilde neid kunstlikult niivõrd erinevateks teinud ühte on kujutatud ilusa ja rumalana, teist koleda ja targana. Ühes majas elavad õed elavad täiesti erinevat elu
Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi. Kui Vestman kuuleb, et krundi ostul on temast ette jõudnud keegi Piibeleht, on ta nõus oma tütart talle ise naiseks pakkuma. Sellega jääks varandus perre ja ta saaks ise osanikuks pilvelõhkuja ehitamisel. Pealegi lubab Vestman Laurale suure kaasavara kaasa anda, jättes Sandri ja Matilde varandusest ilma. Et pettus raamatuga välja ei tuleks, peab Sander ka edaspidi jääma kirjanikuks. 5.Tegelased: Vestman(Laura ja Matilde isa)- uhkustaja, enesest lugupidav, harjunud kõike saama, jonnakas, tark ja enesekindel. Vestman:: ,,Vestman tuli venesaabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsas.`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68
ei ole? c) Ludvig sai oma romaaniga kuulsaks ning läks kohe edevaks. Ta hakkas inimesi käsutama ning uskus, et ta on nüüd sellega nii austatud, et võib olla ülbe. Kuidas on võimalik, et kuulsus muudab sind hoopis teiseks inimeseks, kes sa tegelikult oled? d) Alati on nii, et vanem õde/vend käitub noorema õega/vennaga halvasti: kas käsutab teda või kiusab, kuid kui midagi on vaja, siis on lahkus ise. Pisuhännas oli ka nii, et Matilde käsutas kogu aeg Laurat, kuid kui oli varanduse jagamine hakkas paluma ja oli eriti lahke. Miks on see nii? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Peategelaseks ,,Pisuhännas" oli Ludvig Sander, kes oli kena välimusega (,,.. vilajama piha ja saksema nina näiteks."). Ludvig ei ole väga kohusetundlik. Ta ei mõtle oma plaane läbi ega tulevikku ette. Ta kosis Matildet lugedes talle luuletusi ning pärast Matilde tahtis, et ta kirjutaks romaani
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat
On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb ta ühes tähtsamas ostutehingus kaotaja rolli. Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks
On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb ta ühes tähtsamas ostutehingus kaotaja rolli. Kõige jaatavamalt suhtub kirjanik Tiit Piibelehte mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sanderile kui vanale Vestmanile endale. Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja
a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu ,,ohkab", ,,ohates" jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised
1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut
kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist.
Pisuhänd Eduard Vilde Raamatu peamiseks probleemiks, mis viib edasi hiljem toimunud sündmusteni on minu arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks. Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida
2. Mida tähendavad järgmised laused: 1) ,,Vestman tuli vene saabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsast." 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on. 2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi. 3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel. Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist? Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma abikaasa Matilde käsul, sest viimane soovis, et Sander kogu maailmale näitaks, kui osav kirjanik ta on ning et pärast oma nurjunud katset insenerina töötades ka veidi raha sisse tooks. 5. Kuidas sai vaene Piibeleht osta suure maalapi koos majadega?
tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde. Suhtub teistesse hästi ja austusega ning lõpuks leiab ta oma õnne. 2. Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt iseloomustada, et tekiks hea ülevaade tegelastest ja koomilisest olukorrast. Näiteks kirjeldab ta Piibelehe riietust, millest võib järeldada, et ta pole väga jõukas, samuti see, et Piibeleht räägib murdes. Ning Vestmani üleolev suhtumine Sandrisse, vastukaaluks teistele tegelastele on välja toodud Laura headus ja siirus
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik
Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2. Autor on väga täpselt iseloomustanud tegelasi,nende harjumisi, mida nad teevad ja kuidas on nad riietatud. Nt:(Ludvig Sander- sigar suus, istub sohval, proua Matilde tema põlvedel), Piibeleht(Istub sohvale ja pistab taskust jutlemise jooksul taoti päevalilleseemneid suhu), Sander(Kargab püsti, küüned juustes). 3. Vestmann- Oli ärimees. Minu arvates oli ta hea tegelane, kellelegile ei soovinud midagi halba. Mõnikord oli ainult vihane ja võis isegi karjuda. Ainult oma tütredega ja Tiit Piibulehesse suhtus hästi. Tahtis, et kõik tegeleksid ainult äriga ja ehitustöödega, talle ei meeldinud, et Sander luuletusi kirjutab
teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor. Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje parandamisest, samuti on Piibeleht loome vallas väga tubli ning temalt on ilmunud nii mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest
Sander lubas selle paari päevaga talle valmistada. Õigemini ta tahtis koeraputkat, mille ta oleks ka võinud mõnelt koolipoisilt tellida aga tal oli väimees, kes sellega piisavalt hästi hakkama sai. Ta ei saanud ehitust iniseneri hoolde jätta, sest tihti juhtus äpardusi. Inseneri härral ei olnud tööd. Vestmanil läksid kõik asjad korda peale ühe, ta maksis väimehe eest liiga soolasi hinda. Vestman oli sellepärast kurb, et Sander pakkus külakoolmeistritele konkurentsi. Matilde ütles ka sõna sekka ja ei lubanud papal Ludvigit kiusata, kuna ta pidid töötama oma raamatu kallal. Vestmanile meeldiks see, kui tema väimehest räägitakse avalikult. Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat peaks ilmuma, külaelanikud ka juba ootavad seda ja ei usu enam, et raamat ilmub
Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist.
Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Ludvig Sander Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid. Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. Mingilmääral kavalavõitu. Hädaldas päris palju ja kukub igas oma ettevõtmises läbi. Elab oma naise Matilde kulul ja suitsetab paberossi. Silmakirjalik. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Ei suutnud asju saladuses hoida. Amet: Insener ja käib ka nii riides aga ta naine Matilde tahaks, et ta oleks pigem kirjanik ja teeniks ka nende perele raha. Elufilosoofia, ütlused: Proovib raha teenida võimalikult kergelt ja kiiresti, ilma, et peaks selle jaoks vaeva nägema palju. Mille poolest need kaks tegelast sarnanevad? Erinevad? Põhjenda.
oma tütre tallle andma, et maa nende perre jääks. Krunt osteti Vestmani enda rahade eest, ja nende plaan õnnestuski , Vana Vestman palust Tiidult , et too võtku tema teine tütar omale naiseks ja pakkus tõõd pere firmas , aga Tiit pühendas hoopis oma aja raamatute kirjutamisele. Tegelased: · Sander Ludvig- Petis kirjanik, kes tegelt oli hariduselt insener ja, et ültsuse tähele panud võita varastas teiste kirjanike luuletusi , millega ta võitis Matilde südame ja hiljem lasi veel Tiidul enda nimel raamatu kirjutada , millega ta võitis kirjandus seltsi auhinna. · Tiit Piibeleht- Õpetaja , kes ei ole oma eluga väga edukalt toime tulnud ning rahaline seis ei ole tal kiita, Sander teeb talle hea pakkumise , et maksab talle , kui ta talle raamatu kirjutab ja oma kavalusega võidab ta Laura südame. · Vana Vestman- Laura ja Matilde ärimehest isa , kellele oli väga tähtis mis tema perele
Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavaldas nii Sanderi kui ka Vestmanni üle. Oma nutikuse poolest meeldis ta ka Vestmannile, see aga oli suureks üllatuseks teistele, sest Vestmannile oli väga raske meelepärane olla
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2
võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata – kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla – küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada.
Ta ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Käitumismaneerid ja väärikus polnud talle võõras. Kõnelaadilt oli kergeusklik. Tegelased suhtusid temasse sallivalt. Peeti teda armastusväärseks ja usaldusväärseks inimeseks. Piibeleht oli temasse armunud ja tahtis naiseks võtta, kuid temale ei meeldinud Piibeleht. Isa oli rikas, sai endale lubada kalleid riideid ja head hoolitsust. Vaimselt oli arenenud. Teda köitis luule. MATILDE- Oli nõudlik ja enesekindel, ühtlasi ka siiras ja tundeline. Oli korralikult kasvatatud tänu heale perekonnale. Oskas kõnelaadi sobitada vastavalt olukorrale. Suhtus tegelastesse positiivselt ja samuti temasse. Tänu jõukale perele, vastas ka tema välimus. Ilusad ja moodsad riided, hoolitsetud ja korras. Vaimselt oli täitsa tavaline. Pani oma sõna maksma. 4. Tooge näiteid - Karakteri-, - situatsiooni-, - sõnakoomika kohta teoses.
Julien oli salaja lugenud läbi piibli ning õppinud selgeks ladina keele. Julieni sihiks on saada kõrgseltskonda, ta tahab sundida ühiskonda ennast tunnustama. Julien otsustab oma eesmärkide saavutamiseks kasutada mõjuvõimsate naiste abi. Ta palgatakse koduõpetajaks linnapea härra dé Renal'i majja. Julien võrgutab ära linnapea naise ja tema plaane saadab edu. Julien soovib edasi liikuda ja võtab vastu uue töökoha rikka härrasmehe sekretärina. Võrgutab ära selle tütre Matilde ja teeb talle abieluettepaneku. Vahetult enne pulmi saadab proua dé Renal Matilde perekonnale Julieni paljastava kirja. Julien tulistab sellepärast proua dé Renal'i kirikus, naine jääb ellu, Julien läheb kohtu alla. 8. Mis oli ,,Punane ja must" peategelase traagika põhjuseks? Tema kindel siht kuuluda kõrgseltskonda ning jõuda selleni, kasutades ära selleks mõjuvoimsaid naisi. 9. Mis oli Balzac´i ,,Inimlik komöödia", mille poolest see on eriline?
Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi,
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree
1. Essee. 2. Küsimused: Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest. · Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus. · Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetrine korter Tallinna kesklinnas. · Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog. · Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib Tartu Ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit.
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi.
Tööjuhend: 1. Ava "Väike eesti kirjanduslugu" ja otsi üles Eduard Vilde. 2. Täida tabel. Romaanid Jutustused Novellid Näidendid 3. Ühenda joonega iseloomujoon ja tegelane! Ühe tegelase juurest võid tõmmata mitu joont. Veendu, et oskad oma valikut ka põhjendada. AUAHNE PIIBELEHT SIHIKINDEL OMAKASUPÜÜDLIK JÄRELEANDLIK MATILDE KAVAL ARG SANDER LOOV MÕTLEMATU LAURA UMBUSKLIK SIIRAS VESTMANN
Michelangelo perekond, Buonarrotid väitsid end põlvnevat Matilde di Canossast. See väide on tõestamata, kuid Michelangelo ise uskus seda. Mitu varasemat põlvkonda olid pidanud väikest panka, aga Michelangelo isa läks pankrotti ja töötas pärast seda riigiametnikuna. Michelangelo sünni ajal oli isa Caprese magistraat ja ühtlasi Chiusi podestà. Tal oli ka ema... Seal veetis Michelangelo oma esimesed eluaastad. 1481 suri tema ema pärast pikka haigust
käitumisreeglid algavad kodust ja seal veedavad alaealised oma enamus aja. Kodust saavad ka oma mõtlemise aluse kuna vanemad on laste kõige esimesed eeskujud ja nende pealt õppivad lapsed absoluutselt kõike. Nii, et juhul kui lapsed erinevates peredes vms. ei kasva on nad suhteliselt sarnased. Viimasel ajal on aga levinud nö. trend, et õed on täiesti erinevad, kuid ma arvan, et see trend ongi tulnud sellistest filmidest ja raamatutest nagu näiteks ``Pisuhänd ``, kus õed Matilde ja Laura on tehtud nii erinevateks kui võimalik üks on kole teine ilus, üks on tark ja teine rumal, üks on hea ja teine halb jne. Ning seesugused filmid/raamatud panevadki inimesed mõtlema, et õed nii erinevad ja see omakorda tekitab ka õdedes soovi üksteisest erineda, et trendiga ikka kaasa minna. Näiteks tean ma kahte õde kes väidavad, et nad on erinevad, kui öö ja päev, kuid kuna ma tean neid väiksest peale tean ma, et nad on oma mõttemaailmalt täiesti ühesugused
Piibeleht oli kajastatud väga positiivselt, sest ta oli nutikas ja kaval aga iseloomu poolest siiski sõbralik ja heatahtlik ning suutis kavalusega oma tahtmise saada. Sander oli lavastuses laisk ja ei tundnud häbi kui elas teiste kulul. Ta valetas palju ning käitus teistega alandlikult aga kui oma tahtmise oli saanud siis muutus üleolevaks. Nagu Piibeleht, oli ka Laura heatahtlik inimene. Ta oli väga sõbralik ja soovis kõigile head. Matilde polnud oma õe sarnanegi. Ta oli ülbe ja kuulusehimuline ning teda ei huvitanud teiste heaolu. Oma teosega on Eduard Vilde püüdnud näidata keskklassi püüdlust ümbritseda ennast kultuursuse ja rikkusega. Samuti näitas ta, et isikuid hinnatakse tihti mitte nende teoste väärtuse, vaid rikkuse ja vara põhjal. Suurepärase kirjaniku, kuid vaese ja tundmatu Tiit Piibelehe teoseid ei väärtustatud, aga kui teos avaldat
3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Tegelased: Taluperemees Jaan Kaasik minajutustaja Tema vend Henn ("hea äraolek") Nõuni Marie, Kniks-Mariiheniks hüütu Proua Muru "madam Muru" "Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine Nõuni Ants, talusulane Matilde, Marie Linna-sõbranna Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord"
portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav.
tulemus. Autoriõiguste rikkumine on küll seadusega karistatav, aga sellele ei pöörata minu arvates siiski piisavalt tähelepanu. Väga palju kasutatakse ka näiteks pilte, mis on internetis vabalt saadaval ja esitletakse neid kui enda tehtuid, kuid tegelikult kuuluvad need kellelegi teisele. Kasutamisel oleks viisakas nimetada piltide juurde ka tõeline autor. Nii teoses „Pisuhänd“ kui „Tabamata ime“ tahtsid peategelaste naised Matilde ja Lilli saada kuulsaks ja jõukaks. Armastuse ei olnud kummagi naise jaoks kuigi oluline. Ka tänapäeval võib leida nimesi, kelle jaoks on raha muutumas aina tähtsamaks. Rikkuse nimel ollakse valmis peaaegu kõike tegema. Näiteks on noori naisi, kes on raha nimel valmis abielluma endast tunduvalt vanema mehega. Eelnevalt mainitud käitumisnormid on olnud pigem negatiivsed. Positiivse poole pealt tooksin välja Vilde teostest tuntud päikesenaised Eeva ja Laura
inimene võib tunda rõõmu isegi kõige vähemast ning nautida elu, isegi kui ta peab elama paadi all. See iseloomustab sellist rändava inimese tüüpi... boheemlast natuke. Laule on tal palju ka merest ning seilamisest, suht paljud laulud räägivadki rannaküladest ning meremehe elust. Näiteks ka laul "Laevatrümm", see on selline jõuline laul ning räägib kaptenist nagu kapten olema peab. Ka armastusteemat võib leida tema laulusõnades, näiteks "Matilde" ning see räägib kuidas armastus on kõige parem ning sa võid kõik maha jätta, et lihtsalt tunda õnnehetki. Ta on kasutanud hästi palju riimi abab, näiteks : ballaad (lk 30) ning ka abba : ja aabb : Tal on ka lugusi Vilsandist ning üks hea näide on "Vilsandi laul" riim on huvitav. Tihti ta kasutab lihtsaid ning meeldejäävaid sõnu ning seetõttu ei ole ka laulud nii keerulised. Enda lemmik on mul Ojalaul.- hästi viisistatud ning armas sõnum.
Jarek Kasar on minu arust väga huvitav inimene. Ta oskab hästi laulda ja ka klaverit mängida, mida ma ka kohapeal nägin. ,,Terevisioonis" ütles Jarek, et tema jaoks on tegemist suure väljakutsega, sest tavaliselt on ta jõulude ajal kodus ja teised muusikud on jõulutuuridel. Tema esituses kuulsin ta enda lomingut ,,Minu inimesed". Kuigi mulle see laul meeldib, arvan ma, et jõulukontserdil oleks võinud see laul olemata olla. Tema loomingust kuulsin veel ka ,,Harald ja Matilde", mis polnud ka väga jõulukontserdile sobilik. ETV lastekoor oli minu arvates väga tubli ja mulle meeldisid nad väga. Nad laulsid koos Hanna-Liina ja Jarekiga jõululaule. Lastekoori dirigent ja kunstiline juht on Lii Leitma, kes on saavutanud naiskoori lauljana kõrgeid kohti konkurssidel üle maailma, ning koormeister ja kontsertmeister Õnne-Ann Roosvee. Neil on väga efektne lavaline liikumine, mida oli ilus vaadata. Väga tore oli näha esinemas koori, mis on rahvusvahelisel tasemel
Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha
Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11 · Hennu veli 1904 jt - 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn- Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise mõjud (vallakirjutaja kõnepruuk). "Saksa asja" enam nii ei naeruvääristata, isegi madam Muru on nagu ümber sündinud. Tuntumad näidendid
Viimsi Keskkool 7.g klass RÜHMVÕIMLEMINE Referaat Koostaja: Matilde Sigijane 7.g Juhendaja: Kirke Aitsen Viimsi 2016 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Vahendid ja muusika........................
* 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova) * 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Fenja ja Paula) * 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" (Angela ema) * 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier) * 1957 Eduardo De Filippo "Filumena Marturano" (Filumena) * 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha) * 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse)
annaabi.ee 
