Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

MAJANDUSE MÕISTED
1.  Aktsiaselts
Aktsiaselts (AS)   on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud  aktsiakapital .
Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot.  Aktsia  väiksem nimiväärtus on
10   senti.   Aktsia   annab   aktsionärile   õiguse   hääletada   üldkoosolekul   ja
kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id
võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport.
*Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud
aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000
eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid
seda teeb aktsiaselts oma varaga.
 2.  Aktsiisimaks
Aktsiis    (ka   aktsiisimaks)   on   maks,   mida   riik   kehtestab   teatud   kaubaga
kauplemisele või tootmisele. Levinumad  aktsiisid  on alkoholi-, tubaka- ja
kütuseaktsiis.  Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele,
alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele.
*
  Aktsiisimaks   on   kaudne   maks   ,   mida   rakendatakse   tarbimise
reguleeerimiseks ja  riigieelarve  tulude saamiseks.
3.  Aktiva
Aktiva  on  kontoformaadis  koostatud raamatupidamisbilansi  vasakpoolne
osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi
puhul esimene pool), kus tuuakse ära  majandusüksuse  vara koosseis.
*Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha,
millesse ettevõte on paigutanud  passiva  poole kaudu saadud vahendid.
Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks.
Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad  varad , mille kasutusiga
jääb enamasti  alla  aasta.  Käibevaradeks  on  nt ettevõtte  raha,  ostjatelt
laekumata   arved   ja    kaubavarud .  Põhivarad  on   ettevõtte   varad,   mida
ettevõte   kasutav   oma   tegevuses   pikemaajaliselt.   Põhivaradeks   on   nt
ettevõtte  masinad , seadmed  ja hooned. 
4. Passiva
Passiva   on   raamatupidamisbilansi   parempoolne   osa,   mis   kajastab   vara
soetamise     allikaid .  Inglise   keeles   passiva   mõistet   ei   ole,   seda   asendab
Kohustised ja  omakapital  (Liabilities and Equity).
*Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passiva poolel on
toodud ettevõtte vahendite allikad ehk sealt  selgub , kuidas ja kelle käest
ettevõte on oma tegevuseks vajalikud  ressursid  saanud. Need ressursid
võib   ettevõte   olla   saanud   nii   rahas   kui   ka   erinevates   varades.   Bilansi
passiva pool jaguneb oma- ja võõrkapitaliks.
Ettevõtte   võõrkapitali   moodustavad   ettevõtte   võlgnevused   teistele
ettevõtetele,   töötajatele,   riigile   ja   krediidiasutustele.   Võõrkapitali   puhul
kasutatakse   ka   sõna   kohustused.   Kuna   võlgnevus   tuleb   alati   mingil
tähtajal   tagasi   maksta,   võib   seda   tõesti   nimetada    kohustuseks    maksta

kellelegi võlgu olev raha tagasi. Kui võla maksmise tähtajani on jäänud
vähem   kui   aasta   nimetatakse   neid   lühiajalisteks   kohustusteks.   Kui
tähtajani on rohkem kui aasta, on tegemist pikaajaliste kohustustega.
Bilansi passiva poolel on ka ettevõtte omakapital. Varade finantseerimise
üks   allikatest   on   omakapital,   mille   ettevõttele   on   andnud   ettevõtte
omanikud
5. Aktsia
Aktsia on omandiõigust tõendav  väärtpaber , mis annab selle omanikule
(aktsionärile)   õiguse   osaleda   aktsionäride   üldkoosolekul,   kasumi
jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud
vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud
õigused.
*Aktsia on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte
kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanikule kuulub seega osa  firmast , mille
aktsiaid  ta omab. Aktsia omanikku nimetatakse aktsionäriks.
6.  Osaühing
Osaühing on äriühing, millel on  osadeks  jaotatud  osakapital . Äriseadustiku
kohaselt   on   osakapitali   minimaalne   suurus   2500   eurot   ja   osa   väikseim
nimiväärtus 1 euro. Osaühingut, mille osakapital ei ole suurem kui 25 000
eurot, võib alates 01.01.2011 asutada sissemakseid tegemata.  Osanik (ud)
ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing
kogu oma varaga. 
*Piiratud   vastutusega   äriühing,   st   osanik   ei   vastuta   isiklikult   ühingu
kohustuste   eest   –   selles   seisnebki   piiratud   vastutuse   mõte.   Osaühingu
tegevust reguleerib  Äriseadustik .
7. Mittetulundusühing
MTÜ-d   ja   sihtasutus   –   eesmärgiks   ei   ole   kasumi   teenimine.   Nende
eesmärgid on: hariduslikud, heategevuslikud, usulised.
*Mittetulundusühing   (lühend   MTÜ)   on   isikute   vabatahtlik
mittetulundusühendus,

 
mis
 
on
 
registreeritud
 
vastavalt
mittetulundusühingute seadusele ja mille eesmärk või põhitegevus ei ole
majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tegutsetakse avalikkuse huvisid
silmas   pidades   ja   tuli   võib   kasutada   üksnes   põhikirjeliste   eesmärkide
saavutamiseks.
8.  Aastaaruanne
Raamatupidamise   aastaaruande   eesmärgiks   on   anda   õige   ja
õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,
majandustulemusest ja rahavoogudest.
Raamatupidamise   aastaaruanne   on   raamatupidamiskohustusliku
majandusüksuse   aastaaruande    koosseisus    iseseisva   aruandena,   mille
eesmärk   on   õigesti   ja   õiglaselt   kajastada   raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruandest ehk bilansist koos
kasumiaruandega,   rahavoogude   aruandest   ning   omakapitali   muutuste
aruandest, lisadest ning muudest nõutavatest dokumentidest.
  Bilanss ,   mis   kajastab   teatud   kuupäeva   seisuga
raamatupidamiskohustuslase   finantsseisundit   (vara,   kohustusi   ja
omakapitali).

  Kasumiaruanne    (tulude   ja   kulude   aruanne),   mis   kajastab
raamatupidamiskohustuslase   aruandeperioodi   majandustulemust
(tulusid,  kulusid  ja kasumit või kahjumit).

 Rahavoogude   aruanne,   mis   kajastab   raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi
ning väljamakseid).

 Omakapitali   muutuste   aruanne,   mis   kajastab   aruandeperioodil
toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalist
 Saldoandmikud
Raamatupidamiskohustuslik   majandusüksus   on   vastavalt   kehtivale
raamatupidamise   seadusele   kohustatud   raamatupidamise   aastaruande
koostama  iga lõppenud  majandusaasta  kohta.
9.  Alampalk
Alampalk  ehk   miinimumpalk   on   palga   alammäär,  millest vähem  ei  tohi
ettevõtted   täisajaga   töötavatele   töötajatele   maksta.   Miinimumpalk     on
hetkel 470 eurot ( 2017 ).
10.  Ametiühing
Ametiühingud   on   töötajate   esindusorganisatsioonid,   mis    kaitsevad
töötajate   huvisid   ja   esindavad   töötajaskonda   läbirääkimistel   ettevõtte
administratsiooniga (omanikega).
*  Isikute   ühendus   ,   mille   eesmärk   on   töötajate   õiguste   ja   huvide
esindamine  ja kaitsmine  suhtluses  tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja
seadusandlike eesmärkide saavutamiseks.
11.  Amortisatsioon  (amortiseerimine)
Amortisatsioon     ehk    kulum    on   põhivara    kulumine    rahalises   väljenduses
ehk   vara   amortiseeritava   osa   kandmine   kuludesse   vara   kasuliku    eluea
jooksul.
 Üldtähenduses   on   amortiseerimine   pikaajaliselt   kasutatava
varaobjekti   ( soetus )maksumuse   jaotamine   varaobjekti    kasulikule
elueale.
 Kitsamas   tähenduses   on   amortiseerimine   ainetu   varaobjekti
(soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale.
 Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa.
  Majandusteoorias    on   amortiseerumine   pikaajaliselt   kasutatava
Vasakule Paremale
Majanduse mõisted #1 Majanduse mõisted #2 Majanduse mõisted #3 Majanduse mõisted #4 Majanduse mõisted #5 Majanduse mõisted #6 Majanduse mõisted #7 Majanduse mõisted #8 Majanduse mõisted #9 Majanduse mõisted #10 Majanduse mõisted #11 Majanduse mõisted #12 Majanduse mõisted #13 Majanduse mõisted #14 Majanduse mõisted #15 Majanduse mõisted #16 Majanduse mõisted #17 Majanduse mõisted #18 Majanduse mõisted #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katariina112592 Õppematerjali autor
Majanduse mõisted, 80 mõistet, 17 lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Majandusõpetuse mõisted

summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus. 35. Kaubamärk - tähis, mida kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade teiste firma kaupadest eristamiseks. 36. Karjäär - traditsiooniliselt tõus ametiredelil, edu saavutamine elus. 37. Konkurents - võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 38. Käibemaks - lisandunud väärtuse maks. Selle tasub lõpptarbija. Eestis riiklik maks. 20% maksustatavast väärtusest. 39. Majandus - inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv - riigi hüviste tootmise suurendamine mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti. 41. Majanduskriis - kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine

Majandusõpetus
thumbnail
5
docx

Majandusaluste mõisted

Konkurents -Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Käibemaks -Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Majandus -Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine Majanduskasv - Majanduskasv on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.

Majandus alused
thumbnail
18
pdf

Majandusõpetuse aine mõisted

imporditud ja Euroopa Liidu riikidest soetatud kaupu. Käibemaksu valdkonda reguleerib käibemaksuseadus. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, perioodilised väljaanded) ja 0% (vt KMS § 15 lõiked 3 ja 4) määra. Mitmete sotsiaalse suunitlusega kaupade ja teenuste käive on maksuvaba (vt KMS § 16). 39. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi – majanduse koosseisu kuuluvad toidu ja rõivaste hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine. Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. 40

Majandusõpetus
thumbnail
6
docx

Majanduse mõisted

eristamiseks. 36. Karjäär – tõus teenistuses, ametirajal, edu mingil alal. Elukestev areng, mida pidevalt täiendada. 37. Konkurents – võistlus, konkureerimine, kaubatootjate ja turustajate võistlus suurema turuosa nimel. 38. Käibemaks – kaudne maks, mis laekub riigieelarvesse kauba hinna kaudu, toote või teenusele lisandunud väärtuse maks. (20%, 9% raamatud, ravimid, meditsiinivahendid, majutusasutused) 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44

Majandus
thumbnail
7
docx

Majanduse mõiisted vastustega

37. Konkurents – kahe või enama isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas; eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab sele võimalikkust teisele; ettevõtete võitlus tarbija pärast 38. Käibemaks – universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra; olemuselt tarbimise ja kulutuste maks 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust; ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida teeme tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. 40. Majanduskasv – tootmismahu suurenemine; täpsemini riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil 41. Majanduskriis – kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt

10. klassi majandus
thumbnail
3
odt

Majanduse mõisted

36.Karjäär- ametiredel, edu saavutamine elus 37.Konkurents- võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast 38.Käibemaks- kauba käibelt võetav maks 39.Majandus - Ühiskonna toimimise allsüsteem 40.Majanduskasv- SKP suurenemine teatud ajaperioodil 41.Majanduskriis- majandustsükli madalaim punkt 42.Majandustõus- tootmismahu suurenemine ja ekspordi kasv 43.Mikroökonoomika- teadus üksiktarbijatest ja ettevõttetest ning majanduse üksikelementidest 44.Makroökonoomika- õpetus turu üldisest tasakaalust 45.Miinimumpalk- Väikseim töötasu mis on võimalik saada 46.Missioon- ülesanne mida soovitakse täide viia, eesmärk 47.Visioon- soovitud tulevikupilt, mida saavutada teatud ajaks 48.Monopol- konkurentsi vorm, kus turul on ainult üks pakuja/müüja 49.Nõudlus- teatud teenuse või toote soov 50.Pakkumine- tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja

Majandus
thumbnail
21
odt

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused

hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Joonised .... Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks.

Ettevõtlus
thumbnail
15
docx

Ettevõtlus ja äri planeerimine

6. Hooajalisus, tsüklilisus, hooaja muutus ­ näiteks Eesti puhul, kus eksisteerivad kõik aastaajad, võib äritegevuse hooajalisus ning tsüklilisus, isegi ilmastikutingimuste muutumine olla nõudlust aktiivselt mõjutav. SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 10. Turunduse põhimõtted, mõisted Turundus on juhtimisfunktsioon- protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused. Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise. Turundus on tegevus, loomise protsess, kommunikatsioon, jaotus ja vahetusprotsess, mis loob väärtust klientidele, partneritele ja ühiskonnale tervikuna. 11. Turunduse planeerimine: etapid, protsess.

Ettevõtlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun