Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni...
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal ...
Minu Maailmameri kokkuvõte Johann Ortin Õun 8.B 1. Andmed raamatu kohta "Minu maailmameri - Esimene Eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera" autoriks on Uku Randmaa, 2012, Petrone Print 2. Tegevusaeg raamatus 6. juuni 2010 kuni jaanuar 2012 3. Tegevuskoht Ta läbis peaaegu kõik 4 maailma ookeani, välja arvatud Põhja-Jäämere (ega sellestki palju puudu ei jäänud). Ta alustas Tallinnast, läbis Läänemere, siis purjetas ümber Islandi, käis mitmetes Euroopa linnades ja purjetas Euroopast mööda Kanaarisaarteni, ning siis Roheneemesaartelt läbi,
Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud.
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõi...
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
VEE RINGKÄIK LOODUSES Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga. Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole. Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe. Kuidas vee ringlemine toimub? Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Pi...
Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem
D Ä R A V O L P Õ H JA V E S I ATMOSFÄÄR VEERINGE ON VÕIMALIK TÄNU VEE ERIN EVATELE OLEKUTELE. I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta ...
kliimaga, nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks Mereline kliima kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja õhutemperatuuri (ööpäevane ja aastane) suhteliselt väike kõikumine Samatemperatuurijoon ehk isoterm joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte VEESTIK Veeringe vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid Maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeanideks ja katab maa pindalast 70,8% Vee soolsus Vees lahustunud soolade hulk Riimvesi veekogu vesi, mille soolsus on 0,5 18 ja mis tekib jõe- ja merevee segunemisel; tavaliselt parasvöötme merede vesi, kui meri on ookeaniga seotud kitsaste
· Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailmameri Veeringe Aurumine · Veeaur Maailmameri · Sublimatsioon · Veevaru atmosfääris · Kondensatsioon · Sademed Sademed · Veevaru lumes ja jääs · Vee äravool · Mageveevarud · Põhjaveevarud Mis on hetvesi, kuidas tekib? · Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4%
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõigu...
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad?
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe
MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri v Suur veeringe e e · Suur veeringe r i Veeaur Sademed n Veeaur g Pinnavesi e Põhjavesi Maailmameri AURAMINE Sõltub Pinnase omadustest Taimestikust Õhu ja maapinna niiskusest Temperatuurist Tuule kiirusest Too näide kuidas need mõjutavad auramist! AURAMINE · Millises piirkonnas on auramine suurem? Ekvaatoril ookeani kohal või mandril?
AURUMINE SADEMED SADEMED AURUMINE AURUMINE SADEMED AURUMINE LIUSTIKUD SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus? ühtlustab maa temperatuure, mõjutab sademeid, kliimat (hoovused, tuuled) peamine lüli suures veeringes oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi.
Kalarikkad Kalavaesed madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis -ja süvaookean lähispolaarvöötmes) suurte jõgede suudmealad lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid Tähtsamad püügipiirkonnad Maailmamere ja siseveekogude osa kalanduses Kalapüük (mln t) 93,5 91,3 1) maailmameri 86,1 82,5 2) siseveekogud 7,4 8,8 Avakultuurid 26,7 37,5 1) maailmameri 10,8 15,1 2) siseveekogud 15,9 22,4 Maailm kokku (mln t) 120,2 128,8 1) maailmameri 96,9 97,6 2) siseveekogud 23,3 31,2 1996 a 2001a Püügi vormid Rannikupüük väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõged...
Maa kosmosest nähtuna. Ainete ringlus Eluprotsesside aluseks on päikeseenergia sidumine roheliste taimede poolt fotosünteesi- protsessis, mis annab eluvõimalused teistele, mittefotosünteesivatele organismidele. Hüdrosfäär Umbes 74% Maa pinnast katab vesi. Hüdrosfääri moodustavad kõik ookeanid, mered, magevee- ning soolajärved, jõed, põhjaveed, ka mullas olev vesi, liustikud ja jäämäed. 97% hüdrosfääri mahust moodustab maailmameri. Maailmameri. Antarktika. Hüdrosfääri elustik Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 meetri sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle kümne tuhande meetri sügavuses. Meripura elab veekogu põhjas. Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille
ik Suurem Väiksem Pindala Paksus Suurem Väikse m Liikumise kiirus Aeglasem Kiire m Lõhed Vähem Rohke m 27.Missugune on liustike tähtsus? *Mageda vee varu * Mäejõustiku jõgede allikas *Kuhjunud moreen 28.Osata selgitada järgmisi mõisteid: * Maailmameri - Katkematu kihina Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. * Tõus - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis. * Mõõn - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis. * Self - Maailmamere poolt üle ujutautud mandrilise maakoore osa. * Mandriliustik - Liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas. * Mäeliustik - Liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille määmass liigub
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel.
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a
rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia. Esimene uurib maailmameri ja teine siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL
on õhukiht õhem. Mäe tipus on seega õhurõhk väiksem kui mäe jalamil. Õhk on pidevas liikumises. Tuul on õhu liikumine . Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. 5. Vesi Maal Vaadates gloobust, märkad kohe, et vesi katab suuremat osa Maa pinnast. Seda to-hutut veevälja nimetatakse maailmamereks. Kui palju Maal üldse vett on? Tundub, et meie planeedi veevarud on tohutud; hõlmab ju maailmameri 360 miljonit km 2 ehk 70 % Maa üldpindalast. Maailmameri jagatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri. Ookeanid on üksteisest mandritega eraldatud, kuid ainult osaliselt. Vaatamata eraldavatele mandritele on ookeanid kõik omavahel ühenduses ning vesi võib takistamatult ühest veekogust teise voolata. Maailmamerest avaneb inimpilgule üksnes tema pinnakiht. Maailmamere keskmine
- niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine · veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust tulupool: sademed ja juurdevool kulupool: auramine ja äravool globaalset veeringet iseloomustatakse: - sademete , auramise ja äravoolu vahelise seosena (koosneb 3st lülist) Maailmameri · 71% maailmamerd maailma pindalast (põhjapoolkeral 61%, lõunapoolkeral 81%) · maailmameri -> ookean -> mered · mered oma avatuse järgi jaotatakse: sisemeri (Araali meri) ääremeri maailmamere osa, mis külgneb mandriga (Kariibi meri, Põhjameri) saartevaheline meri (Banda meri, Iiri meri) · omadused: 1. veetemperatuur - vees neeldub 92% kiirgusest - aastane keskmine temp. kõrgem kui maismaal - põhjapoolkeral vesi soojem seal rohkem maismaad antarktika jää sulamine (jää > külm vesi) 2
5. Millega tegeleb HELCOM? HELCOM komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja. Auramisele kulub kõige rohkem energiat, mis sademetes uuesti vabaneb. 7. Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad auramist? Temperatuur Suurema temperatuuri korral on auramine suurem Õhu- ja maapinna niiskus Väiksema õhuniiskuse korral mahub veeauru õhku rohkem. Mida niiskem maapind seda rohkem aurab. Pinnase omadused - auramine on suurem seal, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Taimestik rohkem taimi, rohkem auramist
1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamere keskmine (selle keskel u 8-10 promilli ja lahtedes 2-3 promilli ning Taani väinade juures 17 promilli - Läänemeri on riivveeline veekogu) Sademeid on rohkem kui aurumist Jõed toovad juurde palju magedat vett
sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli
Passaadid- troopikast ekvaatorile aasta ringi puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- läänest itta puhuvad püsivad tuuled Mandriline kliima- kliima, mille õhutemp. kõikumine on suur ja sademete hulk väike Mereline kliima- temp. kõikumine on väike ja sademete hulk suur Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja õhutemp. kuude lõikes Kliimakaart- kaart, mis on koostatud kliimanäitajate alusel Veeringe- vee ringkäik maakeral; väike veeringe: maailmameri, atmosfäär; suur veeringe: maailmameri, atmosfäär, maismaa, organismide vesi Maailmameri- katkematu kihina maa pinda kattev hüdrosfääri osa: atlandi, india, vaike ookean, põhja-jäämeri Vee soolsus- näitab kui soolane vesi on, ühik promill Riimvesi- soolane vesi Soe hoovus- ümbritsevast veest soojem veevool meres või ookeanis Külm hoovus- ümbritsevast veest külmem veevool Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir
Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean
moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb.
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt
http://www.abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, ...
Merevee omadused: - Vee omadusi mõjutavad päikesekiirguse hulk, sademete ja aurumise vahekord, vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. - 92% maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub tagasi atmosfääri - veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis - ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust - tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi ) - põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral Soolsus. - merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus - suurim osa koostisest on kloriidid NaCl, KCl, MgCl2 jne - keskmine soolsus on 35 ( 1l vees 35g soola ) - soolsus on eri piirkondades väga erinev - ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage) - lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur
3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri). Hiljem eristati maailmamerel kolme osa: Atlandi, Vaikset ja India ookeani. Nüüdisajal jaotatakse maailmameri harilikult neljaks osaks: Atlandi, India ja Vaikne ookean ning Jäämeri (viimast loetakse vahel ka Atlandi ookeani osaks); ka tänapäeval eristatakse mõnel juhul Atlandi, Vaikse ja India ookeani lõunaosa hõlmavat, Antarktist ümbritsevat Lõuna-Jäämerd (86 miljonit km2)
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad
(happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta Kala on 0,2-0,5 mld tonni PROBLEEM : bioloogilise produktiivsuse vähenemine Probleemi põhjused Mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemia -relvade,radioaktiivset e jäätmete uputamine jne) Suur ja ebaühtlane kalapüük
erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on piirkonniti erinev ulatudes 32 promillist 45 promillini, kuid keskmine on 35‰. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Maailmameri on elukeskkond paljudele organismidele. Liikide arvukus on suurim 35-40 promilli soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3) selgita hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises; a) Vesi liigub ookeanihoovustes püsivate tuulte ja vee tiheduse varieerumise tõttu. Mõlemaid põhjustab päikesekiirgus, mis soojendab merd eri laiuskraadidel erineval määral ja paneb ka ringlema õhu
jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri ja liustikuvesi. Geiser- perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Lang- sängi kalle. Vooluhulk- vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Veereziim- see kudias jõe vooluhulk mingi pikema aja jooksul muutub. Lamm- perioodiliselt suurveega üleujutatav jõeoru osa. Vee kaitse vajalikkus:elu säilimise ning geograafilise keskkonna seisukohalt on maailmameri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam kekskkond, seega peavad kõik ookeanide ja merede kaitset oluliseks.
· koos abrasiivsete materjalidega kivimite lõikamiseks; · kõikides tööstusharudes; · rekreatsioonilistel eesmärkidel. Video · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Potassium_w ater_20.theora.ogv · http://www.youtube.com/watch? v=DD6uh01X7Gg&feature=related Seos erialaga · Niiskus puidus · Poleks vett, poleks ka puid. · Vajame vett immutsel · ja värvides. Kasutatud materjalid · http://lemill.net/lemill- server/content/webpages/vesi-maal- maailmameri · http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi · http://www.youtube.com/watch? v=DD6uh01X7Gg&feature=related
SADEMED SADEMED AURUMINE AURUMINE SADEMED AURUMINE LIUSTIKUD SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%)
Mägede juures sajab palju kuna mäed talistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5.Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
