50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
p2evakoer
Õppematerjali autor
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:
Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev
mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
Toidus on ka konjugeeritud RH. 2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad. · n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi. Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki.
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;
Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 – C – COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :
Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :
Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid