Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng
ühinema ning kestvalt üheskoos mängima. Õppemänge mängides seavad nad ise eesmärke ja lõpetavad mängu, esikohal on mängu täpsus ning mängureeglite aus täitmine. (Ugaste, Tuul ja Välk, 2009) Mängu liigiks olid liikumis-, ehitus ja rollimäng. Rollimängu iseloomustab näiteks kujuteldav roll: laps kujutleb end mingisse rolli ning jäljendab selle tegevust ja kõnet. Ehitusmängu iseloomustab näiteks ümbritseva elu kajastamine erinevates ehitistes ja nendega seotud tegevustes. Ja liikumismäng on lapse aktiivne tegevus. Vaatluses oli 6-aastane laps, kellele meeldis teistega mängida ja avaldada enda mõtteid igas olukorras. Ta algatas erinevaid mänge ja arendas mängu sisu ning täitas mängudes erinevaid rolle. Laps oli seltsiv, sõbralik, avatud mõtemaailmaga ja loov poiss. 6-7aastased lapsed on suutelised mängule keskenduda ning mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele. Ka sellise vanuse lastel arenevad mänguoskused nagu:
Kunst Maalimine- Klaabu pilt Joonistamine-elukutsed Kleepetöö-"Klaabu" guassvärvid, A4) (iga laps joonistab oma lemmik elukutse A4 värvi- pliiatsitega) Mäng Mäng läbi õppetegevuse. Korstnapühkija mäng Vabamäng: Puzzle. Loovmäng "Raamatukogu" Liikumismäng "Tom ja Liikumismäng: Klaabu Lauamängud mälu ja tähele- Jerry" (õues) ("Kes aias") panu arendamiseks: memoriin,doomino. Muusika Mängivad muusika järgi Erinevad laulud,muusika- ringmänge: "Kui sul tuju hea" palade kuulamine-lapsed "Tantsime kõik lapatuud" kirjeldavad oma meeleolu
Tunni osa: Sissejuhatav Mängu kirjeldus: Kõikidel õpilastel on selja taha kinnitatud õhupall. Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grupp ühelpool saali, teine teisel pool. Õpilane jookseb slaalomis torbikute vahelt põrgatades korvpalli korvini. Siis viskab 5 korda korvi. Jookseb tagasi. Võtab järgmise inimese enda paariliseks, kes on teises grupis ja tuli slaalomist tagasi
· Rühmad jagatakse rivis "üks-kaks" lugemise põhimõttel · Mängida võiks 5 minutit, seejärel teha kokkuvõte, seletada, mis toimus ja mida võiks/peaks teisiti tegema. Kui on soovi, mängida veel 10 minutit. Vaadelda, kas laste arusaamises ruumist ja ka rühmatööst ilmneb muudatusi. Kui on võimalik, siis kasutada vähemalt ühe lisataäiskasvanu abi Liikumismäng Mängu pealkiri: "Üle porise tee" Mängu eesmärk: Arendada lastel tasakaalu ja kiirust Mänguks vajalikud vahendid: Õpetaja valikul kas taburet, kast, pakk või ajaleht Mängu kirjeldus: Algussignaali järel panevad mängijad tabureti(kasti, paku, ajalehed vms) käest maha(finisijoone poole), astuvad sellele, võtavad maast taha jäänud tabureti, tõstavad selle edasi jne. Selliselt ületavad mängijad porise tee taburettidelt maha tulemata. Punkti saab
kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? Üldiselt jaotatakse mängud liikumismängudeks ja ühis- ehk seltskondlikeks mängudeks. Liikumismäng rajaneb, nagu juba nimetuski ütleb, liikumisel, s. o. kehalistel harjutustel (kõnd, jooks, hüplemine, hüpe, vise, ronimine, heitlus, ujumine, suusatamine, uisutamine, kelgutamine jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada
Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
3. MÄNGUDE TUTVUSTUS 1. Kes/mis on pildil? Ette valmistatud oli slaid, mis koosnes neljateistkümnest pildist, kus peal olid erinevad ajaloolised ehitised, tegelased ja tegevused. Pildid olid Vana- Kreeka, Hiina, Mesopotaamia, India, Egiptuse õppetükkidest. Igale võistkonnale jagasime paberi, kuhu tuli märkida vastused. Mängu lõppedes kontrollisime vastused ühiselt nii, et iga rühm sai kontrollimiseks teise rühma töö. 2. Liikumismäng Mäng toimus neljaliikmelistes võistkondades, neid oli kokku viis. Mäng toimus koolimaja B- korpuse ja C- korpuse esimesel korrusel. Selles piirkonnas oli laiali jaotatud üheksa punkti, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Võistkonnad lasti mängima kahe ja poole minutiliste vahedega. Algus oli ajaloo klassis, kus me andsime neile esimese vihje, milleks oli, et punkt asub seal, kus on palju kappe. Peale vihje kuulmist said kõik kohe aru, kuhu peab minema
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides
2. Liikumismäng „Kelle auto jääb garaažita?“(3a – 4a). Mängu eesmärk – Tähelepanu arendamine. Laps saab selgeks „Kelle auto jääb garaažita“ mängureeglid. Mänguks vajalikud vahendid – Papist või vineerist autoroolid, ringid või rõngad ja autosõidu muusika. Ettevalmistus mänguks – Enne mängima minekut valmistab õpetaja ette saali: asetab mänguväljaku põrandale laste arv rõngaid ja paneb mänguvalmis muusikapala. Saalis tutvustab õpetaja lastele mängu sisu ja selgitab mängureegleid ja seejärel jagab lastele autoroolid. Mängu võidab laps, kes jõuab kõige kiiremini viimasesse garaaži. Mängu reeglid – 1. Lapsed ei tohi liikuda ainult ümber rõngaste, vaid kogu mänguväljaku ulatuses. 2. Lapsed ei tohi enne garaaži minna, kui muusika katkeb. 3. Lapsed peavad liikuma ühes ja samas suunas, et vältida kokkupõrget kahe lapse vahel. Mängu kirjeldus – Lastel on käes rool. Muusika saatel, matkides auto roolimist, liiguvad lapsed mänguvä...
LISA 2 Liikumismäng Tantsivad savikujukesed Mängu eesmärk: Lapsed suudavad tunnetada trummimängu rütmi ning selle lõppemisel kiirelt reageerida. Lapsed suudavad oma keha muusika lõppemisel kontrollida ning hioda oma asendit, olles tasakaalud kuni muusika taas algab. Lapsed oskavad loovalt ning mänguliselt kehastuda etteantud teemadeks. Vajalikud vahendid: Käsitrumm (Selle puudumisel võib ka näiteks pulkadega vastu tooli lüües rütme luua). Mängu kirjeldus: Mängu juht(õpetaja või valitud õpilane) teatab, kelleks või milleks peavad savitükid(mängus osalevad lapsed) muusika kuulmise jooskul kehastuma. Kui mängujuht hakkab trummi mängima, liiguvad lapsed vastavalt kuuldud muusika rütmile mööda ruumi ringi, samal ajal vormides end ette antud kujuks. Kui muusika seiskub, saavad savikujud valmis ning lapsed seiskuvad ning esitlevad valmis kujusid. Peale lüh...
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
PÄEVAPLAAN Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad.
lapsed. Pöörab oma tähelepanu teistele asjale, kuid on ikka rõõmsameelne. asjadele. Hüppab ja plaksutab. Õpetaja toob juurvilju (mänguasju) ja Võtab osa õpetaja poolt organiseeritud potti selleks, et keeta suppi nukkule. mängust ja tegevusest. Tahab võtta osa Lapsed rõõmuga panevad juurvilju potti mängust. aga Aleksander ei saa rahulikult oodata oma korda. Algab liikumismäng. Võtab osa Aktiivselt näitab oma emotsioone. mängust, naerab, jookseb. Kokkuvõtlik analüüs Laps on väga seltskondlik, rõõmsameelne ja ei karda võõrast inimest. Oskab emotsioone väljendada žestide, miimika ja tegevuste abil ning oskab ära tunda teiste inimeste emotsioone ja oskab haletseda. Reageerib loogiliselt erinevates olukordades. Reageerib positiivselt kiitusele. Laps on uudishimulik teiste laste suhtes
). Liikumismängudes õpivad lapsed tegutsema kooskõlastatult ning mängukaaslasi arvestades. Laste liikumismängud on väga lihtsad, neis ei ole keerulisi reegleid ega ülesandeid. Paljud ülesanded on üles ehitatud matkimisele (loomade, lindude liikumine, loodusnähtused, 10 inimeste tegevus)( B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell, 2008). Laste liikumismängudes täidab mängujuhi rolli täiskasvanu. Lastele pakub liikumismäng palju positiivseid elamusi: elevust, rõõmu, rahulolu. Mänge mängides arendatakse mitte ainult oma kehalisi võimeid, vaid saab ka palju eluks vajalikke kogemusi. Õpitakse võitma ja võidurõõmu tundma, kaotama ja mõtlema, mida tehti valesti, koos teistega tegutsema, kiiresti otsustama ja tegevusplaane koostama. 5. Kokkuvõte Käesolevas referaadis püüdsin välja tuua kõike kehalise kasvatusega seonduvat. Laste
Päris karul on käpad. Laul: Kus on, kus on Mõmmi nina? (laps tuleb ja näitab) Siin on, siin on Mõmmi nina! Laul: Kus on, kus on lapse nina? Siin on, siin on lapse nina! (kõik lapsed näitavad) 8. Liikumise integreerimise loodusega puhul võib kasutada rollimänge, kus lapsed peaksid kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 - Orienteerumismäng õues 10. ,,Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79 - Dinosauruste liikumismäng 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia 1. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 Orienteerumismäng õues: Selleks, et esimese kontrollpunktini jõuda ning õige suund leida, oli vaja metsa alt leida oma grupi värvi lindike, mis oli puu külge seotud, et siis selles suunas metsa minna. Lastegrupid (4 last + 1 täiskasvanu) liikusid vihjete ja orienteerumiskaartide abil ühest kontrollpunktist teise. Igas punktis
KUNST üle pastellidega, et otsad.(murrame need lapsed karbi sisse metsa. tekiks pilt lehtedest. pooleks) Taustaks mängib Taustaks mängib tuul. metsakohin. Laulumäng(Lisa2) Liikumismäng (Lisa8) Erinevad ,,Mutionu pidu", ,,Konnad", ,,Kurg ja liikumismängud (Lisa10) MUUSIKA JA ,,Oravate konnad" ,,Allikad, ojakesed, LIIKUMINE hüppevõistlus" järved", ,,Leia puu", ,,Mine teed mööda",
TOO VÄLJA SPORDIÜRITUSTE JA LIIKUMISPIDUDE EESMÄRGID. (Mille poolest eesmärk mängitakse ( saal, õueala). erineb traditsioonilisest spordipäevast?); #Tuua vaheldust igapäevasesse liikumistegevusse;# Luua 21. MIKS ON LIIKUMISMÄNGUDE MÄNGIMINE OLULINE? sest:1. Liikumismäng pakub võimalus kõikidel lastel koos aktiivselt aega veeta;# Võimalus kaasata peresid üritustel osalema; positiivset emotsiooni;2. Paraneb kõikide organite ja süsteemide talitlus ning selle tulemusena
vaatlusega ( omavahelise suhtlemiseta), vastastikku täiendav sotsiaalmäng. Iga lapse jaoks täidetakse eraldi leht. Lapse vaatlust alustatakse 15 sek., kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega. 9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F.Hegi väidab raamatus ,,Improvisation und Musi...
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003...
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis. Arutletakse lastega, et miks on tervislik õues mitte toas arvutitaga mängida ning mõeldakse, mida üldse saab õues teha. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-11.30 : Õuemängud. Viikse läbi lastega traditsioonilisi õuemänge: ,,Uka - uka, mina prii'', ,,Kuum kartul'', ,,Mädamuna''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Liikumismäng õues ,,Suured lained, uju läbi!''. See mäng mängitakse ,,Sill - soll soe bassein'' laulu saatel. 13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15.00-15.30 : Oode. 15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik päevaraport vanematele. 11 REEDE ,,Oleme terved!'' 07.30-08
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end üless...
Keel ja kõne · Sõnavara (Laps kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu). · Tunneb ära muinasjutu kui kirjanduszanri (Vaeslapse käsikivi, Külaliste leib). · Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus,
loovus kui keel ja kõne. 1.4 • Hommikuring / lugemispala, vestlus – keel ja kõne, keskkond ja mina, muusika kaasatud • Peenarde tegemine – üldoskused (kaevamine, istutamine, koostöö), keskkond ja mine, matemaatika, loovus, ja n.ö. meisterdamine, liikumine • Tänupalve , lindude joogialus - väärtused Kui juba värskes õhus ollakse, siis võib olla mõni liikumismäng, mis taimekasvatamisega seotud (kasvõi kõigile tuttav mäng „Kapsas“, mis lastele väga meeldib), aga olenevalt õpetaja loovusest võib ka ise mõne mängu kohandada - näiteks tuntud mängu „Värvipood“ asemel „Taimepood“ või päris ise mängu teha, mis oleks seotud maa ja selle austamisega. 1.5 Matemaatikast tundsin jälle natuke puudust – ma ise ilmselt kasutaksin elulillel põhinevat elupuud – geomeetrilised kujundid , ring. (Ja siia kuidagi väga sobib minu arvates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
