kuni mõlema Poole lepinguliste kohustuste täitmiseni. 5.2 Käesolevat Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt Poolte kokkuleppel või ühepoolselt käesolevas Lepingus ettenähtud juhtudel ja korras. 6. Vääramatu jõud 6.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Lepingut rikkunud Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõuna mõistetakse ennekõike: a) ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi Poolte asukoha haldusüksuses; b) sõda;
Garantiikirjaga tagatava kohustuse täitmisega. 2.6. Võlgnik vastutab Garantiikirja alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. 2.7. Võlgnik vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse või on seatud Garantii andja ja Võlgniku või Garantii andja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel sõlmitud lepingute alusel pant (sh hüpoteek ja/või kommertspant) järgmistel tingimustel järgnevalt loetletud varale (enne ja edaspidi nimetatud Tagatisvara) või käendus või muud tagatised: a) ___ järjekohale hüpoteek summas ___ kinnistule/korteriomandile, hoonestusõigusele/korterihoonestusõigusele aadressiga ___, registriosa numbriga ___; b) ___ järjekohale kommertspant Võlgniku vallasvarale; c) ___ poolt antav käendus. 2.8
hüvitist; 3.3.4. majutada temale üürile antud eluruumis oma abikaasat ja alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks on üürnikul õigus üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürnikul on õigus majutada eluruumis järgnevaid isikuid: ___________________________________________________________ ____________________________________________________________________ . 4. LEPINGU KESTUS. LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE 4.1. Käesolev leping lõpeb lepingu punktis 1.3. toodud tähtaja möödumisel. 4.2. Käesolev leping lõpeb/ei lõpe ühe poole surmaga. 4.3. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool lepingu etteteatamise tähtajata üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt poolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Mõjuvad põhjused on loetletud võlaõigusseaduses. 4.4
Selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, (negatiivne kahju p 14-17) VÕS § 15 reguleerib juhtumeid, kus poolte läbirääkimised on lõppenud ja pooled on lepingu sõlminud, kuid leping on tühine. Kõnealune säte kohaldub nii poolte sõlmitud põhilepingule kui ka eellepingule. VÕS § 15 lg-t 1 rakendatakse juhtumeile, kus lepingu tühisus on seotud vorminõuete täitmisega. VÕS § 15 teisi lõikeid kohaldatakse aga juhtumeile, kus lepingu tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada
Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon. (Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga). Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma. mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus
täitmiseks vajalike töövahendite ja -materjalidega. 1.6 Pooled on teadlikud, et Lepingu näol ei ole tegemist töölepinguga töölepingu seaduse tähenduses, vaid Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. 1.7 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et puuduvad Lepingu sõlmimist ja täitmist takistavad asjaolud. 2. Juhatuse liikme kohustused 2.1 Juhatuse liige peab oma seadusest, Lepingust ja Ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas lähtuma hea usu põhimõttest ja tegutsema vastavalt oma parimatele teadmistele ja oskustele ning olema Ühingule lojaalne. 2.2 Juhatuse liige kohustub: 2.2
1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil (edaspidi: Kinnistu). 1.2 Kinnistu seisund fikseeritakse ning Kinnistu antakse Rentnikule üle üleandmise aktiga, kus on kirjeldatud Kinnistu osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Üleandmise akt allkirjastatakse Poolte poolt ning vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 2. 1.3 Rendileandja kinnitab, et ta on Kinnistu omanik ning õigustatud andma Kinnistu Rentniku valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal
lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui lepingueelsetel läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud: Martin Knoli (hageja) hagi Terje Mei (kostja I) ja Nigul Heki (kostja II) vastu makstu tagastamiseks hinna alandamise tõttu ja leppetrahvi saamiseks. Kostja I müüs, (kostja II andis nõusoleku müümiseks,) hageja ostis kinnistu. Hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et müüdav maa on ettenäidatust neljandiku võrra suurem. 7
_____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Le
kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasutamiseks [kinnistu / ruumid (mittevajalik kustutada)] asukohaga [kinnistu või ruumide asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 [vajadusel lisada muud kinnistu või ruumide määratlemiseks vajalikud andmed, näiteks korrus, kinnistusregistri registriosa nr vms] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutusse andja annab koos Kasutusobjektiga Kasutaja kasutusse ka Kasutusobjekti olulisteks osadeks olevad esemed ja dokumendid, milliste nimekiri on toodud Lepingu lisas 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld
kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 1. 1.3 Üürnik kasutab Üüriobjekti ainult Üüriobjekti iseloomust tulenevatel eesmärkidel. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv sõnadega] (aastate arv numbritega) aasta võrra. 3. Üür 3
tähtaegadele või vabade varade olemasolul; 2.2. Laenuvõtja võib maksta Laenu tagasi maksimaalselt saadud Laenu ulatuses Laenu tagasi kandmisega Laenuandja pangaarvele; 2.3. Laenu võib lugeda tasutuks ka kohustuse tasaarveldamisega või muul viisil vastavalt Pooltevahelisele kokkuleppele. 3. LAENUST LOOBUMINE 3.1. Laenuandja võib Laenust loobuda nõude tasaarveldamisega või nõudest loobumisega; 3.2. Laenust loobumise aluseks on käesolev Leping. 4. LEPINGU KEHTIVUS JA ÜLESÜTLEMINE 4.1. Käesolev Leping kehtib ainult siis, kui ülekanne on võetud arvele kui Laen; 4.2. Leping kehtib jätkuvalt kuni Laenugraafikus oleva Laenu jäägi täieliku tasumiseni või kustutamiseni; 4.3. Laenugraafiku täitmine toimub Laenu osade ülekandmisega jooksvalt; 4.4. Laenuvõtjal on õigus Laen Laenugraafikus toodud tähtaegadest varem tagasi maksta; 4.5. Laenuandjal on õigus käesolev Leping üles öelda kui: 4.5.1
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtjat esindava juhatuse liikme või muu isiku nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu
Septembriks 2010. a, kuid katus sai valmis 11.10.2010. a ja samal päeval esitas alltöövõtja peatöövõtjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Peatöövõtja kirjutas aktile alla, kuid leidis, et osa arvest 15% tuleb jätta tasumata, kuna alltöövõtja ei lõpetanud lepingu töid tähtaegselt. Alltöövõtja väitel aga tal polnud võimalik seda tähtaegselt teha, kuna sadas palju vihma. Lepingus oli säte, et peatöövõtjal oli kohustus maksta viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,5% päevas. Lepingus oli ka alltöövõtja kohustus tasuda viivist 0,5% lepingu hinnast iga töödega viivitatud päeva eest. Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu? Oleneb lepingust.Enamasti on siiski tööde lõpetamise tähtaeg lepingus olemas. Lepingus võib olla ka punkt vääramatute jõudude kohta (nt, püsiv vihmahooaeg, mida ei ole võimalik ette
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada
Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.
Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused. Käesolevas artiklis käsitletakse eelkõige tehingu tühisuse neid aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita. Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähta
JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2.Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Äriühingu ja Juhatuse liikme r
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [tellija aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], isikukoodiga [töövõtja isikukood], elukohaga [töövõtja aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud
TÖÖVÕTULEPING Käesolev leping on sõlmitud "..." ..............., .............................., registrikood .............................., asukoht .............................., mida esindab .............................., edaspidi nimetatud Tellija ja .............................., isikukood .............................., elukoht .............................., edaspidi nimetatud Töövõtja, sõlmisid käesoleva Lepingu alljärgnevas: 1. Tööde sisu ja teostamise tähtaeg 1.1. Tellija tellib ja Töövõtja kohustub Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras tegema järgmised tööd ....................................................................................................................... 1.2. Töödena käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingu punktis 1.1. ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti tööde vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamise ja Tellijale üleandmisega seotud toiminguid. 1.3. Töövõtja teostab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktig
Kahekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad mõlemale osapoolele kohustused, mis ei ole omavahel seotud sünallagmaga ehk vastastikkuse sõltuvussuhtega. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt agendilepingud). Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese
Hüpotees: O-l on õigus nõuda M-lt leppetrahvi VÕS § 161 lg 1 alusel. VÕS § 161 lg 1 leppetrahvi nõudmise eeldusteks on: 1. Kehtiv leping 2. Kohustus 3. Rikkumine 4. Leppetrahvi nõudmine mõistliku aja jooksul 5. Vastuväited VÕS § 161 lg 1 eelduste kontroll: 1. O ja M vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Selle kohaselt kehtiva müügilepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud järgmised asjaolud: 1) müüja kohustub asja ostjale üle andma olemasoleva kohustuse täitmiseks; 2) müüja kohustub tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; 3) ostja kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kaasuse asjaoludest on nähtav, et M kohustus O-le andma Afganist pärit väärtusliku vana vaasi üle olemasoleva kohustuse täitmiseks. M kohustus tegiéma omandi
vahendite andmed. Juriidilisest isikust kostja kohta nimi, registrikood, asukoha aadress, sidevahendite andmed (kui hagejal ei ole kostja kohta teada mõningad eelnimetatud andmetest, siis tuleb seda märkida hagiavalduses ja ära näidata, mida on tehtud, et neid andmeid teada saada); 4) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 5) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 6) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 7) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele; 10) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta või seda tõendav dokument jm. Autor selgitab, et hagiavalduses esitatud väited ei tohi olla paljasõnalised, kuna kumbki pool (hageja ja kostja) peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks kokkulepet
1. LEPINGU POOLED Käesoleva lepingu on sõlminud _______ Õigusbüroo OÜ (edaspidi õigusbüroo), registrikood ________________, asukoht: ______________, keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige, _________________, ja _________, isikukood ________, elukoht: ___________________ (edaspidi klient). 2. ÕIGUSBÜROO VOLITUS JA KOHUSTUSED 2.1 Käesoleva lepinguga teeb klient õigusbüroole ülesandeks ja õigusbüroo võtab endale ülesandeks ___________________________. Käesolev punkt on juristivolikirja väljaandmise aluseks, kui ülesande täitmine eeldab volikirja alusel esindusõiguse tõendamist. 2.2 Õigusbüroo peab olema kliendi suhtes lojaalne, juhinduma kutse-eetika normidest ja mitte osutama samas asjas õigusabi isikutele, kelle huvid on või võivad olla vastuolus kliendi huvidega. Õigusbüroo ja selle juristid ei tohi samas asjas esindada või kaitsta
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasuta
1. Mõisted 1.1. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Leping tähendab käesolevat töölepingut koos kõikide lisadega ning kõikide Lepingule tehtavate kirjalike muudatuste ja täiendustega, mis on käesoleva Lepingu lahutamatuteks osadeks. 1.2. Lepingu Pooled on Tööandja ja Töötaja. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Töötaja asub tööle alates 02.12.2013 a. 2.2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (2) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 02.02.2014 a. 3. Töö sisu 3.1. Töötaja asub tööle andmesisestaja ametikohale. 3.2. Töötaja tööülesanneteks on andmete sisestamine andmebaasi Excel vastavalt nõudmistele; andmete õigsuse kontrollimine. 3.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
