Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega
omand oli osades maades täielikult likvideeritud).Sots.riigid kuulusid VMN, VLO (likvideeritud) ja ÜROsse.Lähis-Ida kriis-1948-loodi Palestiinasse Iisraeli riik,sest juudid olid II MS-s rängalt kannatanud ja juutidel õnenstus tõestada juriidiline õigus nendele aladele.Puhkes sõda juutide ja palestii- nlaste(araablaste) vahel,sest palestiinlased ei soovinud oma kodudest lahku- da.Usukonflikt-islam-judaism. Osalesid Iisrael(USA) ja Araabiamaad (NSVL). Suessi kriis-toimus 1956 Suessi kanali pärast,kui Eg president Nasser natsionaliseeris kanali.Puhkes sõjategevus,kuhu sekkusid Iisrael,Ingl,Pr,et võtta tagasi kanal.NSVL pakkus abi Eg-le,kui ta võtab suuna kommunismile. Nii juhtuski.Lääneriigid taganesid,Eg arenes mõnda aega NSVL toel.Pärast Nasseri surma eemaldus Eg NSVL-st.Kuuba kriis-1959 tuli võimule F.Castro, uus valitsus alustas reformidega,viidi läbi maareform,millega likvideeriti suur- maavaldused.Suhted USA-ga teravnesid,USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut.
1.gari ülestõus- aeg: 1956a. Põhjused: 1. erinevus Lääne-euroopa ja Ida-Euroopa aregus suurenes (Austria eeskuju). 2. VLO baaside rajamine Ungarisse. 3. peale Stalini surma hakkasid levima demokraatlikud meeleolud (KP juhiks sai J. Nagy). 4. Põllumajandusreformid (kolhoseerimine). *Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) Inglismaa ja Prantsusmaa mõju ma
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv
a. lõpus tungis Iisrael Egiptusele kallale, ka Prantsusmaa, lääne riikidele kuulunud võim rahvuslastest ohvitseride Sbr ja Pr viisid väed kohale. ÜRO nõudel sõlmiti Iisrael vs. Suessi kanali kätte, juhiks G. A. Nasser. vaherahu (nii NSVL kui USA nõudel). Kahe aasta Egiptus halvenesid suhted Egiptusest sai sotsialistlik pärast sai Suessi kanal ametlikult Egiptuse lääneriikidega (Sbr ja Pr) islamiriik. Taheti rajada omandiks, seega oli Egiptus võitja. kes planeerisid sõjalist Niiluse jõele Assuani Piirkonnas nõrgenes Sbr ja Pr positsioon, kasvas väljaastumist, neid toetas elektrijaama tööstuse NSVL ja USA tähtsus. NSVL hakkas toetama
tasakaalu säilitamiseks Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.
a. lõpus tungis Iisrael Egiptusele kallale, ka Prantsusmaa, Suessi kanali halvenesid suhted lääneriikidega .a. Sbr ja Pr viisid väed kohale. ÜRO nõudel sõlmiti Iisrael vs. (Sbr ja Pr) kes planeerisid sõjalist väljaastumist, riigi vaherahu (nii NSVL kui USA nõudel). Kahe aasta Egiptus neid toetas ka Iisrael. pöör pärast sai Suessi kanal ametlikult Egiptuse dega omandiks, seega oli Egiptus võitja. läks Piirkonnas nõrgenes Sbr ja Pr positsioon, kasvas või NSVL ja USA tähtsus. NSVL hakkas toetama
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.
Kõik kommentaarid