docstxt/13900488882034.txt
muutmaks pulma unustamatuks sündmuseks. · Samuti on lilledekoratsioonid asendamatud kiriklikul laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded. · Siia võib lisada ka pruutneitside kimbud või käevõrud, viskamise kimp, pruudipärg mahamängimiseks, shampuseklaaside kaunistused. · Eestis on levima hakkama külaliste kingitud lillede seadmise teenus Millal oleks õige aeg pulmalilli tellida? · Mida varem, seda parem. · Pruudikimbu tellimus oleks soovitatav anda 1 nädal enne pulmi. · Suuremate dekoreerimistöödega läheb rohkem aega · Pruudikimbud ja autokaunistustega läheb kiiremini, kui teiste lilleseadetega Milliseid lilli eelistada ? · Eks ikka neid, mis endale kõige rohkem
Parandustegur hüdrodünaamilisele algosale: -1 / 7 -1 1 1 = 0,1 1 + 2,5 Re Re 17. . 0 , 25 v Nu = C n 0 , 33 i s s malekorras kimp C=0,41 ja n=0,6 koridoorne kimp C=0,26 ja n=0,65 18. . 0 , 25 Pr 5 < Re < 1000 = 0,5 Re 0,5 Pr 0,38 Pr
Toiduvalmistamine restoraniköögis Tööleht ,,Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamises" 1. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. 2. Blanseerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. 3. en cocotte (pr k) toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus. 4. frittima rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5
QUANTITIES Kogused, hulgad Quantities a packet of crisps – pakk krõbinaid a glass of juice – klaas vett a tin of cat food – purk kassitoitu a cup of tea – tass teed a bar of chocolate – tahvel šokolaadi a bottle of water – pudel vett a bunch of bananas – kimp banaane a pot of yoghurt – tops jogurtit a carton of milk – (tetrapakk) piima a loaf of bread – päts leiba a bag of sweets – pakk komme a kilo of cheese – kilo juustu two slices of bread – kaks viilu leiba
Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne
Röstitud küüslaugusupp kukeseentega Koostisained: 1 4 küüslauku 2 Hakitud suur sibul 3 Kimp salveid 4 500ml puljongit 5 400ml kohvikoort 6 Pool kl valget portveini 7 200g riivitud suitsujuustu 8 500g kukeseeni 9 200ml vahukoort Valmistamine: Pane küüslaugud tervelt koos kestadega 200 kraadi juures 15 minutiks ahju, kuni need muutuvad pehmeks. Lase jahtuda ning pigista sisu välja. Puhasta sibul ja haki. Prae klaasjaks koos salveiga. Seejärel pane kokku küüslaugud ja pool klaasi valget veini ning lase keema
Veise ja sealiha lõigatud väikesteks tükkideks, 1 2 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, sool, pipar, kuivatatud manioki lehed ja kookose piim. Veisevõi kanaliha lõigatud väikesteks tükkideks, 12 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, 12 hakitud tomatit, sool, must pipar ja Brasiilia salatkress, pestud ja nõrutatud. Koosneb siis riisist ja köögiviljadest, pruunistatud kondita sealihast, ühest tomatist, sinepi taimedest, spinatist ja üks kimp ürte. Kasutatud materjal: http://x patchef.blogspot.com/ , http://www.iexplore.com/dmap/Ma dagascar/Dining , http://www.africa.upenn.edu/Cook book/Madagascar.html#VARY %20AMIN%20ANANA , http://en.wikipedia.org/wiki/Cuisin e_of_Madagascar
Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused
Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA
MAGNETOSTAATIKA 78. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0105 m/s läbi homogeense magnetvälja,mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivsessuunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30 z-telje positiivsesuunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli,mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsioonivektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1.00 m pikkusele varda osalemõjuva jõu suurus ja suund. B) Kuidas peaks varras paiknema, et jõud oleks suurim? 81. Üks prooton liigub piki x-telge selle positiivses suunas, teine piki x-telje...
Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.), Laius: 34,6 cm (13,62 in.) Laius: 26.6 cm (10.47 in.) Tehnika: Pastell Tehnika: Õli Caliban Angel Mõõdud: Kõrgus: 49 cm (19,29 in), Mõõdud: Kõrgus: 30 cm (11,81 in.), Laius: 36 cm (14,17 in) Laius: 18,5 cm (7.28 in.)
Tänapäeval, uurides mateeriat, mille möötmed on femtomeetrites (10-15m), peab uurimiseks kasutatavate osakeste vihk omama vahemalt kineetilist energiat suurusjärgus TeV (teraelektronvolt = 1012 eV). Tavaolukorras on äärmiselt raske sellise energiaga osakesi saada. Esimestes kiirendites kasutati kahte tehnikat, mis on siiamaani kasutusel. - Esimene meetod Kiirendatud osakeste kimp on pidev ajas, kuid potenentsiaalide erinevus väga kõrge. 1932. aastal John Cockroft ja Ernst Walton (Rutherfordi õpilased Cambridgest) jõudsid selle tulemuseni kiirendades prootoneid pinge all 700 kV, selliselt õnnestus neil näha tuumareaktsiooni liitiumiga. Meetod mida nad kasutasid on välja töötatud Robert Van de Graafi poolt (Marie Curie õpilane, töötas Oxfordis) kes realiseeris inustriaalselt eletrostaatika
Kuidas tekib hologramm? Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeermine. Selle tulemusena saadakse hologramm, mis erineb mitmeti tavalisest fotost. Fotol jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Laserist tulev valguslainekimp (tugikimp) juhitakse peegliga fotoaparaadile. Teine kimp suunatakse sinna pärast kologradeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. 8. Sõnasta peegeldumise seadus ja 9. Sõnasta murdumise seadus ja tee tee joonis. joonis. Valguse peegeldumisel on valguskiire Valguse murdumisel on valguskiir langemisnurk ja peegeldumisnurk langemisnurga ja murdumisnurga võrdsed. siinuste suhe jääv suurus.
Sõnajalaõis • Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse ja õnne teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip %C3%A4ev
esimest korda abiellub Pr uutneitsid · Tüdrukud või noored naised · Kannavad pruudi eest hoolt abielutseremoonia ajal või järel · Traditsiooniliselt vallalised naised Lilleneiud · Kohustus kõndida pruudi ees · Puistada lille kroonlehti · Kanda lillebuketti · Tavaliselt noor laps umbes 48 aastane, sest traditsiooniliselt pidi olema lilleneiu süütu Pr uudikimp · Kimp näitab, kui hästi peigmees pruuti tunneb · Kimbu tellijaks on peigmees · Igat värvi lill kannab endas mingit sümboolset tähendust Pulmatort · Pulmatort on tseremoonia kulminatsioon · Pulmatordi lõikamine on tähtis osa traditsioonist · Pruut ja peigmees lõikavad tordi pulmanoaga Abielusõr mus · Sõrmuste vastastikkune sõrmepanek · Sõrmust kantakse paremas käes, neljandas sõrmes
Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad ülesse paremale õlale Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel erineval viisil Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Ilu ja hügieen: Valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis oli tervisele väga ohtlik
Valguse dispersioon Koostanud: Margit Mölder Avinurme 2010 Mis on valguse dispersioon? . Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. Valguse dispersioon on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Dispersioonikatse skeem Newtoni katse Tegi katse 1666. a. Suunad aknakardinas olevast august tulnud valguse läbi klaasprisma seinale. Tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Newton hakkas värvilist riba nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline ...
võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil
Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab sellega, et iga juurejupp, mis jääb mulda võib anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära. Tükeldage risoom nii, et igale eraldi juureosale jääks alles juurmiste lehtede kimp ja tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad
11. Rangemad ja lihtsamad vormid. Pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile, ruumide otstarbekas planeerimine on teisejärguline. Eeskuju võetakse antiikarhitektuurist. 12. Rustika on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. 13. Tartu Ülikooli peahoone ja Taru kesklinn. 14. Raikkõla mõisahoone Raplamaal. Saku mõisahoone. Saue mõisahoone. Riisipere mõisahoone. 15. Trofeekimp on sõja trofeedest tehtud kimp. Nt Tartus Barclay de Tolly mausoleum. 16. Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi.Tekkis 19 sajandil.
päev. Alaska halvim päev oli, kui ta oli 8-aastane ja ta ema suri ta silme ees, kuid sa oli liiga šokeeritud, et kiirabi kutsuda. Selles süüdistab Alaska end siiamaani. Ööl, mil täitus Milesi unistus ja nad suudlesid Alaskaga. Jooksis Alaska aga nuttes Milesi juurde ja palus tal teha üks tung, et ta saaks kooliterritooriumilt lahkuda. Miles ja Chip olid sellega nõud ja Alaska sõitis kooliõuelt minema, suur kimp tagaistmel. PÄRAST: Seda ööd jääb Miles elulõpuni endale ette heitma, kuna Alaska sattus täispeaga autoõnnetusse. Sõbrad pidid välja selgitama, miks Alaska nuttes põgenes ja kas see oli enesetapp. Tuli välja, et Alaska oli unustanud oma ema surma-aastapäeva ja ta kiirustas sel ööl ema hauale. See, miks ta autoga otse edasi sõitis ja isegi mitte ei proovinud oma elu päästa, jääbki ainult tema enda teada
soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust Korp- korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa
Kuidas keeta dieetkapsasuppi 6 suurt sibulat 2 rohelist paprikat 1-2 purki konservtomatit (hakitud vi terveid) 3 porgandit 1 purk konservseeni vi 1 karp vrskeid seeni kimp sellerit pool peakapsast 2-3 puljongikuubikut Soovi korral maitseks pipart, peterselli, karrit, kslauku vms Haki sibulad, prae neid pannil vhese taimeliga. Lisa hakitud paprika, kapsas, tkeldatud porgand ja viilutatud seened. Soovi korral lisa karrit vi Cayenne'i pipart. Lisa 2,5-2,8 liitrit vett ja puljongikuubikud ning keeda suppi nrgal kuumusel, kuni kgiviljad on pehmed. Mida kauem keedad, seda parem supp tuleb, vidab veebisait www.cabbage-soup-diet.com. Mni nimetab optimaalseks keeduajaks lausa kaht tundi. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Laupev Hommikueine: 1 tops vherasvast jogurtit, kohv Vahepala: Vesi, kurgi- ja porganditikud Lunask: Kapsasupp, vike tkk kanafileed hautatud spargli, baklaaani ja suvikrvitsaga Vahepala: Kapsasupp, kirsstomatid htueine: K...
kindel, kas sa mõtled seda, aga igatahes saab meil täna 22.16 aasta koos oldud.". ,,Muidugi mõtlen ma seda, kallis!" vastas Ralf. Kui nad õigesse kohta jõudsid, sidus Ralf Merellel silmad lahti. Merelle oli seda vaatepilti nähes üllatunud: liivale oli püsti pandud telk, telgi kõraval oli suur rätik, millel oli pudel sampanjat ja hulga puuvilju ning rätiku kõrval oli grill. Ralf palus Merellel rätikule istuda ning ise läks korraks telki. Telgist väljudes oli tal käes suur kimp punaseid roose. Ta istus Merelle kõrvale ning andis need talle. Merelle oli nii õnnelik, et tal tuli pisar silma, see kõik oli nii ilus. Nad istusid, grillisid ning sõid maitsvaid puuvilju. Kui kell sai 22.16 tegi Ralf pauguga sampanja pudeli lahti. Paari tunni möödudes otustasid nad magama heita. Hommikul kui Merelle ärkas, oli Ralf juba üleval. Ralf oli neile telki hommikusöögi toonud. Kui söödud sai tegid nad hommikuse supluse. Peale seda panid nad asjad kokku,
proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi, ja pilved, ja juurviljapealsed, vihmaladin, kimp piibelehti- kõik see ütleb: su ihukoed sellesama maa mullast tehti. Hilissuvine Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas. On hilissuvi, on hilissuvi ja pihlapuus on marjakobar ja männikus on kanarbik. Ja seda suve ei tule enam ei tule enam seda suve. Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet.
Valguse dispersioon Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. See on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Sellise katse prismaga tegi ka Newton 1666. a. Ta suunas aknakardinas olevast august tulnud päikesekiired läbi klaasprisma toa vastasseinale. Sinna tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Vikerkaart on iidsetest aegadest loetud koosnevat seitsmest värvusest. Ka Newton eristas sellest ribast seitset värvust, mida kasutatakse tänapäevalgi: violetset, sinist, helesinist, rohelist, kollast, oranzi ja punast. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse ...
· vaakum mullid · positiv ja negativ kihid · alumiinium oksiidid · karestatud , matistatud alumiinium 3. POSITIIV- NEGATIIVPLAADID. · Negatiivplaadil valgustatakse see osa, mida on vaja trükkida. · Positiivplaadil valgustatakse see osa, mida ei ole vaja trükkida 3. TRADITSIOONILINE, CTP - UV-LASER JA TERMOLASER PLAADI VALGUSTAMISE TEHNOLOOGIA. · CTP computer to plate. Laserplaadiprinter, kus laser või kimp lasereid joonistab (põletab) plaadile kujutise printerisse saadetud faili järgi. · TERMO vajab valguslauda, montaazikilesid, montaazimaterjale (teibid, liimid retuseerimisvahendid) ja montaaziliistu. Plaadi valgustamiseks kopeerraami.Kopeerraam kujutab endast klaasiga raami ja vaakumpatja, millele asetatakse montaaziliistuga ühendatud montaaz ja plaat Lisaks raamile on UV valgustusseade. See võib olla pealt valgustusega või alt valgustusega. Kaasaegsed
kattega, hoia neid ca 12 tundi, aeg-ajalt keera. Grilli praeahjus või sütel. Käesolev vutiliha marineerimise retsept on pärit kaugelt idast (tõenäoliselt Hiinast). Pardiliha • Pardiliha on võrreldes teiste lihaks kasvatatavate lindude lihaga suurema rasvasisaldusega. • Pardilihal on võrreldes teiste linnulihadega rikkalikum ja tugevam maitse. • Sinepiseemnete ja õllega hautatud pardikoivad • 10-12 kartulit 4 Rannamõisa jahutatud pardikoiba soola kimp koriandrit 1 sl sinepiseemneid 3 dl õlu • Koori kartulid ning lõika need noaga kolmeks- neljaks tükiks. Hõõru pardikoivad soolaga korralikult kokku ning aseta vaheldumisi pardikoibade ja hakitud koriandriga ahjuvormi. Raputa peale sinepiseemneid ning vala potti ka õlu. Seejärel kata pott kaanega. • Kui suur ahi on köetud, söed hõõguvad ning siiber kinni lükatud, siis oota umbes 2 tundi. Seejärel pane kaanega kaetud malmpott ahju.
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
Väljaspool rakku tropokollageeni molekulid agregeeruvad Tropokollageeni molekulid Tropokollageeni molekulide ülekattumine 300 nm 67 nm Kollageensete kollageenkiud kiudude kimp Mikrofibrill kollageenkiud Kollageeni tüübid · Kollageenid on sarnaste valkude perekond, mis võivad agregeerudes moodustada filamente, fibrille või võrgustikke · Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni polüpeptiidahelaid ( ahel) · Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III, · Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp
funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud. Südame erutusjuhtesüsteem Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal südame eri osadesse. Selle süsteemi saab jaotada eri osadeks: sinutriaalsõlm, kodade juhteteed, atrioventrikulaarsõlm ning His'i kimp koos säärte ja lõppharudega. Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi: 1) Kodade kokkutõmme (süstol) kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse
kantsid. Sõrmustega ei koonerdatud ning 14. sajandil võisid naised kanda 10 sõrmel kokku enam kui 20 sõrmust. Ühe kostüümi küljes võis olla kõige rohkem ligi 500 kõlisevat kaunistust. Vöösid kaunistati hõbedaga ning sõrmes kanti kalleid vääriskividega kaetud sõrmuseid. Huvitava lisandina rippus vöö küljes ka lõhnatoos (prantsuse ülikud nimetasid seda lõhnaõunaks, lihtrahvas aga haisupommiks), vöö külge oli riputatud tavaliselt ka kimp rohtusid, käsipeegel, väike kamm, pussnuga koos tupega, nõelahoidja ja käärid. Kasutusel olid ka ehisvööd . Neid valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega. Kõik lülid olid omaette kunstiteosed lõvide, lohede või lindudega. Hinnalt olid need vööd nii kallid, et ühe sellise vöö eest võis osta mõisa koos talupoegadega. Jalatsid õmmeldi nahas ning need oli pehme talla ja kitseneva ninaga. Kinganinadele määriti ka lubatav pikkus.
Ergastamine- tavaolekus aatomile antakse energiat juurde Kiiritades aatomeid valgusega. Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega. Ainet kuumutades 2selt tasemelt 3ndale minnes neelab sama palju kui alla tulles 3ndalt 2sele kiirgab. Gaas neelab kiirgust samuti kindlate väärtuste kaupa nagu kiirgab. Neeldumisspekter koosneb tumedatest joontest, mis vastavad täpselt sama gaasi kiirgamisel tekkivatele heledatele joontele. Spektraalseeria- spektrijoonte kimp, mis on koonduvas jadas. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igale kindlale sagedusele vastab kindel energia. Kvandi energia on võrdne aatomi energiatasemete vahega. Elektron liigub aatomis kindlate orbiitide vahel hüppeliselt.
läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja käitub peegeldumisseaduse järgi. Karedal pinnal on konaruste mõõtmed suuremad valguse lainepikkusest. Kareda pinna puhul peegeldumisseadus ei kehti kimbule tervikuna, kuid kehtib igale üksikule kiirele. Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt Peeglid Sellist valgust peegeldavat keha, kus peegeldav pind, on tasapind, nimetatakse tasapeegliks. Kui tasapeeglile langeb paralleelne valgusvihk, siis peale peegeldumist on see valgusvihk
Prae 2-3 minutit, seejärel lisa pannile tükeldatud seened. Prae senikaua kuni seened on kulinaarselt valmis. Maitsesta soola ja küüslauguse ürdimaitseainega. Lisa sibula-seenesegu hulka nisujahu, kuumuta kergelt. Lisa vedelik ning lase kaste keema. Keeda madalal kuumusel 5 minutit. Serveeri koos kuumade kartulitega. Lasanje 250 g lasanjeplaate (nt Italpasta omi) Hakklihakaste: 500 g hakkliha 2 hakitud sibulat 1 riivitud porgand 1 kimp hakitud peterselli 400 g purustatud tomatit 1 puljongikuubik 2 dl vett soola ja musta pipart 1 tl punet Juustukaste: 50 g võid 60 g nisujahu (1 dl) 1 l piima soola ja musta pipart 100 g riivitud juustu (2 dl) Valmista hakklihakaste: Pruunista pannil hakkliha, sibul ja porgand. Lisa petersell, tomatid, puljongikuubik ja vesi. Maitsesta soola ja pipraga. Hauta kastet kaane all 10 minutit, maitsesta punega. Valmista juustukaste: Sulata potis või, lisa jahu
Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.
Vahel võivad sellised söödavad kompositsioonid olla uskumatult suured ja keerukad ning tihti on just köögiviljast kaunistuste nikerdamine Tai koka jaoks restorani tööle võtmisel esimene katse, millega tema oskused proovile pannakse. â Kana-krevetisupp kookospiimaga (46 sööjale) 2 kana rinnafileed (nahata), 4 spl rohelist karripastat, 1 punane tsillipipar, 2 purki kookospiima, 2 dl kanapuljongit, 100 g värskeid kooritud krevette, 200 g (klaas)nuudleid, väike kimp värsket münti ja basiilikut, 1 laimi mahl, serveerimiseks seesamiõli. Kuumutage pannil pisut õli ning praadige kanafilee ribad koos karripasta ning hakitud tsilliga. Lisage kookospiim, puljong, krevetid ja nuudlid ning keetke vaikselt 23 minutit, kuni kana on pehme ja nuudlid paisunud. Seejärel lisage hakitud mündi- ja basiilikulehed ning laimimahl. Serveerides piserdage seesamiõliga. Supile võib puistata ka röstitud maapähkleid. Tom yam laimi ja valge kalaga
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uu...
Kihiline haugivorm * 600 g fileeritud haugi või muud kalafileed * 2 keedetud kartulit * 1 muna või 2 munavalget * 1.5 kuni 2 tl soola * valget või musta pipart * 2 dl 10% rõõska koort Vahele: * 150 kuni 200 g külmutatud või värsket spinatit * 8 kuni 12 tk päikesekuivatatud tomateid * 1 suur kimp värsket basiilikut või peterselli **Kõik ained peavad olema külmkapikülmad! * Loputa värske spinat ja blanseeri kiiresti vees. * Loputa kohe külma veega, et spinat edasi ei küpseks. * Suru kuivaks ja haki väiksemaks. * Pane kalatükid köögikombaini, lisa sool ja peenesta. * Lisa ülejäänud ained ja sega köögikombainis seni, kuni saad ühtlase hakkmassi. * Tõsta pool segust võitatud 1,5-2-liitrisesse teflonvormi. * Laota kihiti peale basiilik, tomativiilud ja spinat.
5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – t...
sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need 3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed lehed. Viimane tüüp on 4. okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2...5 (1...6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel võsul soomuslehe kaenlas. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks. Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5...40 aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest okkakimpudest kasvab välja pung, mis asendab kaotsiläinud osa. Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus. Viie okkaga on näiteks: · Valge mänd
on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Aga mida mõista mina ise või mina all? Kui ma mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud mulle minu meeled (nt armastus, vihkamine, heameel, meelepaha jne). Mind ennast aga ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine
Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks,
Petersell(Aedpetersell) Nimi Monika Viidemann 2012a. Ajalugu Vanad kreeklased pidasid peterselli pühaks taimeks ning kasutasid seda üksnes rituaalsetel eesmärkidel. Peterselliga kaunistati hauakambreid, kuna seda taime peeti Archemoruse "surma sõnumitooja" taimeks. Kuna legendi kohaselt olevat Heraklese võidupärjas olnud kimp peterselli, põimiti petersellilehti ka olümpiavõitjate pärgadesse. Kreeklased ise peterselli ei söönud vaid söötsid seda oma võidusõiduhobustele. Roomlased seevastu tarvitasid ohtralt peterselli. Seda seoti peokülaliste pärgadesse, et leevendada joovet ning varjata halbu lõhnu. Keskajal usuti, et peterselli kasvatamine õnnestub vaid nõidadel ja rasedatel naistel ning korralik saak kasvab vaid Suurel reedelkülvatud seemnetest. Petersell
QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall 0,8 Kordamisküsimuste vastused: 1. Südamelihase omadused: automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti mate...
Materiaalne külg on tõusnudki esikohale pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. · Pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. · Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. · Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. · Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline
7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik Hallaine peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
