Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles käsitletakse ülaltoodud teemasid.
Päike – soojus ja elekter ja loomulik valgus; päikese paneelid; kohad, kus on palju valgust Geotermaal – looduslik radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv; soojus, elekter, ravi; raskesti kättesaadav; laamade äärealadel Vesi – palju tööd ja raha kulub tammide ehitamisele; jõgedel; kurnab loodust; odav 6. TUUMAENERGEETIKA, SELLE ISELOOMUSTUS Tuumaenergeetika – odav; võib olla väga ohtlik; mürgised jäätmed; kiiritusoht; uraani maak 8. KESKKONNAREOSTUS ENERGIAMAJANDUSES Nafta lekked, tuuma jäätmed, mürkgaasid, tuhamäed
pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua.
Brasiilia Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas KIVISÜSIS POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED · VARUD ÜHTLASELT ÜLE MAAILMA, KA PÕHJARIIKIDES · SUHTELISELT SUUR KÜTTEVÄÄRTUS · VANADES BASSEINIDES VARUD AMMENDUMAS, KVALITEET LANGEMAS. UUED BASSEINID TARBIJAST KAUGEL · MITMEKESINE · TAASTUMATU RESSURSS KASUTUSVÕIMALUS · SUUR KESKKONNAREOSTUS (PÕLETAMINE, KAEVANDAMINE) (ENERGEETIKA, METALLURGIA, · NAFTA JA GAASIGA VÕRRELDES VÄIKSEM KÜTTEVÄÄRTUS KEEMIA-TÖÖSTUS) · LIHTSALT KAEVANDATAV · TRANSPORDITAV, KASUTAMINE EI SÕLTU LEIUKOHAST
· KEEMIATÖÖSTUSES KIVISÖE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED + - · VARUD ÜHTLASELT ÜLE · VANADES BASSEINIDES MAAILMA, KA VARUD AMMENDUMAS, PÕHJARIIKIDES KVALITEET LANGEMAS. · SUHTELISELT SUUR UUED BASSEINID KÜTTEVÄÄRTUS TARBIJAST KAUGEL · MITMEKESINE · TAASTUMATU RESSURSS KASUTUSVÕIMALUS · SUUR (ENERGEETIKA, KESKKONNAREOSTUS METALLURGIA, KEEMIA- (PÕLETAMINE, TÖÖSTUS) KAEVANDAMINE) · LIHTSALT KAEVANDATAV · NAFTA JA GAASIGA · TRANSPORDITAV, VÕRRELDES VÄIKSEM KASUTAMINE EI SÕLTU KÜTTEVÄÄRTUS LEIUKOHAST Põlevkivi · Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. · Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse
Hispaania asub Euraasia laamal üsna ääres. Laama piir küll ei puutu Hispaaniat aga on väga lähedal. Mullastikus on ülekaalus pruunmullad. Taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on Hispaanias ka poolkõrbe: nt.Lõuna-Hispaanias. Mets katab 10%riigi pindalast.Korgitamm, Jaanikaunapuu. Linnustik on liigirohke. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil, keskkonnareostus tööstuspiirkondades, liigasustus, rannikualade reostus ja muldade väljakurnamine. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi.
hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja
RIIGI ISELOOMUSTAMINE Grete Mitt, 8a.klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem ...
söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid.
Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. 20. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 21. Kirjelda erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme selgitades nende olemust ning tuues välja põhjused, tagajärjed ning võimalikud lahendused. Rahvastiku kasv ja toidupuudus: inimeste arv kasvab aastas u 76 milj võrra. Peamiselt arenevates riikides. Põhjused suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised, pereplaneeringu puudumine.
Kui arvad, et reostus sind ei mõjuta... Umbes 20 aastat tagasi ei olnud keskkonnareostus levinud teemaks. Inimesed viskasid prügi kuhu juhtus ning sama tegid ka erinevad asutused. Arvati, et nende teguviis ei too endaga kaasa tagajärgi, vähemalt mitte selliseid tagajärgi, mis nende elu mõjutaks. Nüüdseks on asi paranennud. Igal majal on oma prügikonteiner ning igapäevane olmeprügi jõuab metsaaluse asemel prügimäele. Paljud inimesed tegelevad ka prügi sorteerimisega, mis tähendab, et suur osa nende jäätmetest läheb taaskasutusse ning on loodusele säästlik.
Eesti majandus ja globaliseerumine Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav....
Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid. Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu?
000 tonni lindaani ja valdav enamik oli kasutusel põllumajanduses. Seda on toodetud mitmes riigis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Brasiilia ja mitmetes Euroopa riikides kuid alates 2007 ainult Indias ja Venemaal. Alates 2009. Aastast on lindaani tootmine ja kasutamine põllumajanduses keelatud 169 riigis, erandiks on meditsiinilistel eesmärkidel tootmine. Keskkonnasaaste Lindaani tootmine ja kasutamine on viimase 20 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on keskkonnareostus. Lindaani tootmine tekitab suures koguses heksaklorotsükloheksaani isomeeride jäätmeid. Hinnatakse, et "iga tonni lindaani tootmisel tekib umbes 9 tonni mürgiseid jäätmeid." Aine on väga toksiline veeloomadele. Kemikaal võib bioakumuleeruda mereloomades. Aine võib põhjustada veekeskkonnale pikaajalist toimet. Maailma tervishoiuorganisatsioon on liigitanud lindaani ,,mõõdukalt kahjuliku" alla. Lindaani tooteid,
PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine läheb väga suureks, suureneb ka tootmine ning naftat ei pruugi jätkuda järgnevatele põlvedele Kasutamisel suureneb globaalne soojenemine Kasutatud kirjandus http://www.arileht.ee/artikkel/274658 http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www
viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja
Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vä...
ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - Ennetusprintsiip • IV Keskkonnategevusprogramm (1987 -1992) - Keskkonnamõju hindamine erinevates tegevuspoliitikates • V Keskkonnategevusprogramm (1993 -2000) - Säästva arengu printsiibi arvestamine • VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010)
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad
mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne) “Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub?” https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub Biotehnoloogia Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või
mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne) “Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub?” https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub Biotehnoloogia Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või
’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroosidelt raagus okkalised oksad tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale’’. 4.Mida sümboliseerivad luuletuses sõrmused ja karikad? Luuletuses sümboliseerisid sõrmused ja karikat head enesetunnet ,ta tundus ennast õnnelikult peale ranna koristust. Kirjand. Miks on vaja kaitsta loodust? Juba mitu aastat on inimkonna põhiprobleemiks olnud keskkonnareostus ja muud loodust kahjustavad inimtegevuse tagajärjed. Jääb mulje, et pidevalt ilmneb üha uusi probleeme, mis võivad tulevikus looduse ja ka meid jäädavalt hävitada. Ajakiri Imeline Teadus on väitnud, et inimene on Maa üheksast eluks vajalikust süsteemist nelja juba kahjustanud. Seega on ilmselge, et peame loodust kaitsma ja taastama selle, mida veel päästa annab. Inimene pole tegelikkuses loodud elama tehismaailmas, ometi veedame suurema osa oma elust ebaloomulikus keskkonnas
Liigirikkas ökosüsteemis teevad elamusi. kahjurid vähem kahju. Elurikkust ohustab: Elurikkuse kaitsmine: Inimene, kui ta muutab ja hävitab Kaitse alla võetakse liike elupaiku Taastamisprogrammid Elupaiga killustamine Rajatakse elupaikade kaitsealasid Keskkonnareostus Tehakse rahvusvahelist koostööd Jaht Kaubitsemine haruldaste liikidega Võõrliikide sissetoomine Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatuna. Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujunebki ökosüsteemis looduslik tasakaal.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Õpik lk.10-17 Valve Meesak Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidami...
European Union really is. And I was supriced to find out that in 1952, coal was as important as today oil and natural gas. 1. Expanding - laieneb 2. Permitted – lubatud; lasti tekkida 3. Intervenes - sekkub 4. Insufficient – ebapiisavalt; ei ole piisavalt 5. Abolished – kaotas 6. Strengthened – suurendati; tugevdatud 7. Doorstep sales - lävemüük 8. The warranty period – garantiiaeg 9. Environmental pollution – keskkonnareostus 10.A term abroad – semester välismaal 11.Subsequently – edaspidi, järgnevalt 12. Remote to – kauge; kaugel 13.Common currency – ühisraha 14.Queues – järjekord 15.Internal market – ühtne turg 16.Unscrupulous activities – must äri 17.Exploit - ära kasutama 18.Frontier – piiriala 19.Cornflakes – maisihelbed 20.Transparency – läbipaistvus 21.Yardstick – möödupuu 22.Gross domestic product – sisemajanduse koguprodukt 23.Prejudice – eelarvamused 24
· MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA? · NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD · MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB SEE TÄNAPÄEVAL? · TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL KOLOONIAID (vt atlas pol. kaart) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · NEGATIIVSED: 1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU 3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS 4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita) 5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD RIIKIDE MAJANDUST 6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED VÄLISINVESTEERINGUD (selgita) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · POSITIIVSED: 1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA, EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE MAJANDUSSE 2) HARIDUSTASEME TÕUS KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS
1)toodang tuleb odavam, suureneb kasum, 1) inimesed saavad tööd paaraneb firma konkurentsivõime 2) laekuvad maksud riigile 2)lihtsam vallutada kohalikku turgu, 3) riigil võimalik rohkem sotsiaalsüsteemi toetada, ka kultuuri väheneb maksukoormus, suurenevad 4) inimeste tööoskuste paranemine tulud Negatiivne on see, et suureneb riigi sõltuvus RVEst; keskkonnareostus jääb sinna riiki, kuhu RVE läheb. RVEdel on peakorterid: 1) Põhja-Ameerikas New York, San Fransisco, Atlanta, Miami, Mont Real, Toronto, Mexico. 2) Euroopas London, Madrid, Düsseldorf, Zürich, Pariis, Milano; 3) Aasias Tokyo, Osaka, Sõul, Honkong; 4) Lõuna- Ameerikas Sao-Paolo, Rio de Janeiro, Buenos Aires. Põhjused: seal on oskuslik tööjõud, kiirelt levivad uuendused, ühendus,side,kommunikatsioon, prestiiz.
4) Jäätmetega ei tohi kasutada ökusüsteemide funksioneerimist 5) Looduse mitmekesisuse vähenemine on vaja peatada Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel Globaalprobleem Põhjused Tagajärg,lahendus Rahvaarvu suurenemine, Suremuse langus, teaduse Loodusvarade vähenemine, AIDS, vaesus,näljahädad areng, heaolukasv vee ja keskkonnareostus. Lah: pereplaneerimine Jäätmeprobleemid Rahvastiku kasv, tarbimise Prügilate suurenemine, suurenemine pinnase,õhu ja veesaaste. Lah:korduvkasutamine, kogumispunktid
Pantvangikriis inimlik viga pommiähvardus sabotaaž massiline korratus inimlik viga seoses IT süsteemidega streik üleujutus väljapressimine põud vargus või pettus metsatulekahjud õnnetusjuhtum vigastanutega jäide torm keskkonnareostus kuum/külm ilm raske vihma/lumesadu pandeemia varing plahvatus transpordi häired arutiviirused finantskriis 10.Nim olulisemad riskitüübid (tsiviilõnnetused) Eesti ühiskonnas. – (16 enamlevinud tsiviilõnnetust) Liiklusõnnetus enesetapud uppumised tööõnnetused tahtlik tapmine alajahtumine alkoholi mürgitus tulekahjud tulirelvad elekter AIDS vähk 11
Turism Vahemere ääres. Barcelona TURISM CALIFORNIAS Yosemite`i rahvuspark Sekvoiade rahvuspark Disneyland Uluru rahvuspark ABORIGEENID · Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. · Aborigeenid on hästi kohanenud karmide elutingimustega. · Nende tähtsamaks küttimisvahendiks on bumerang. · Viimastel aastakümnetel on nad enamjaolt linna kolinud. KESKKONNAPROBLEEMID · Keskkonnareostus tööstuspiirkondades (reostunud õhk, happevihmad). · Rannikualade reostus. · Muldade väljakurnamine. · Ülekarjatamine. · Vee- ja tuuleerosioon. · Maavärinate, vulkaanide oht. · Liigasustus. ATEENA Tiheda asustuse ja liikluse tõttu on Ateena Akropol üks reostatuima õhuga linnu maailmas. SUURLINNAD Los Angeles Rooma Ankara Perth KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis ja transpordivahenditele. ...
Tuleb teha tühivedusid. 8. Miks tavaliselt ei töödeta naftat maautamispaigas? Sest seda toodakse sisse nii töötlemiseks kui ka otseseks tarbimiseks. Naftast töödeldakse nii palju erinevaid tooteid, et neid on kulukas töödelda ja transportida. 9. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 10. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Too näide! · Ammutamine: põhjavee reostumine, pinnavee saastumine · Transport: tankerite avariid reostavad merevett, õlireostused. · Kasutaine: kasvuhooneefekti tekitamine, tekib bensiini põlemisel; autosõidul eralduv pollutsioon. 11. Selgita, mis määral ja kuidas mõjutavad järgmised tegurid nafta hinda?
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada pl...
inimesed ei saa oma olukorda parandada ● prügiprobleemid ● linnades tekivad ● äritegevus tänavatel rahutused ● alkoholism, kuritegevus, narkootikumid ● tulumaksu maksjaid pole ● keskkonnareostus 8.Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ning paku välja nende vältimise lahendusi. Keskkonnaprobleemid Majanduslikud Sotsiaalsed probleemid probleemid Probleem: Probleem: Probleem: ● liigne ● väheneb ● ebavõrdsus
Kivide transportimiseks raiuti maha palju puid, mis ei kasvanud piisavalt kiiresti tagasi ja algas allakäik. Puid kasutati majade ehituseks, paatide ehituseks ja asjade transportimiseks. Hea näide, mis juhtub kui ohtlikud piirid ületada. Kuznetsi keskkonnakõver 1950 välja töötatud teooria/hüpotees, esialgselt rääkis ebavõrdsusest. Sissetulekute ebavõrdsus, kui sissetulekud kasvavad tekib ebavõrdsus ja areng on pärsitud. Väga hea kasutada keskkonnanäitajate kohta. Pm et keskkonnareostus võiks laheneda sissetulekute suurenedes. EKSAMIKÜSIMUS: miks SKP pole hea indikaator heaolu iseloomustamiseks, miks on need paremad • Pole disainitud selleks seega ei täida eesmärki • Näitab ainult, kuidas raha vahetab omanikku, aga seal pole midagi head • Keskkonna mõttes negatiivsed asjad kajastuvad SKP (nafta reostuse likvideerimine) • Need tegevused, mida inimesed teevad ise oma arukusest (auto ise remontimine,
ise saaksite probleemi leevendamiseks ette võtta. Majandusttegevusest põhjustatud keskkonna saastamine. Nõudlus on suurem, kui tegelikult vaja. Me saaks palju vähemaga hakkama, kuid kuna kõik soovivad kasumit saada siis tekib ületootmine. See hõlmab enamjaolt kõike, autotööstust, uusi masstoodangute tehaseid jne. Tagajärjgedeks on suur reostus, tehaste ja autotööstusega kaasneb alati keskkonnareostus. Asju mida toodetakse ja enam ei vajata, pole kuskile panna. Tekivad illegaalsed romulad, prügimäed, kust omakorda satub iga aasta meeletutes kogustes prügi ookeani, sealt omakorda põhjavette ja sealt omakorda meie joogivette. Osoonikiht saab kannatada, õhk muutub saastatuks ja ebakõlbmatuks. Paljudes kohtades (nt: Hiina) on juba praegu piirkondi õhk rikutud, on piirkondi kus inimesed on pidanud hommikul poodi minnes panema pähe maski, et mitte hingata sisse saastatud õhku
välja arvatud veekogud ja Antarktika. Kui lisaks välja arvata elamiskõlbmatud piirkonnad, nagu kõrbed ja mäestikud, siis see arv kasvab veelgi. Asustustihedused üle maailma kõiguvad vahemikus 0 20 000. Asustustiheduse järgi saab määrata piirkondade ülerahvastatust, enamasti on need arengumaad. Näitena võib tuua India ja Pakistani. Ülerahvastatus toob kaasa erinevaid probleeme näljahäda, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus, need on ainult mõned probleemid, mis ülerahvastatusega kaasnevad. Puudused ja loodusvarade hävitamine Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi, siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest 3%, millest osa kuulub ka igijää alla. Magevee varude uuenemine toimub aeglaselt ja on pikaajaline protsess. Põhjavee veevahetuse tsükli kestvust hinnatakse umbes 1400 aastale.
rahalise karistuse. 16) Väärteod on pisemat sorti rikkumised. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne). Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul
kasutada väikese energiahulk, jooksvad tarbimise korral. kulutused on kõrged. V Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? V: Kuna nafta ammutuspaigad asuvad tarbijatest liiga kaugel, töötlemine kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. VI Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? V: Tarbijatele lähemale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse, et transport oleks ligem. VII Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? V: 1. Nafta ammutamisel- tankeritega juhtub avariisid. 2. Transpordi ja kasutamisega- naftat võib sattuda pinnasesse, võivad hävida pinnas ja mageda vee varud. VEEENERGIA: I Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? V: Suure vooluhulga ja suure voolulaenguga jõgedele. II Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? V: Rajatised, tehnoloogia on kallis
Peamised kasutusalad: elektri ja soojuse tootmiseks. 5. Miks ei töödelda naftat tavaliselt ammutamispaigas? Kuhu oleks otstarbekas rajada naftatöötlemisettevõtted? Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised ettevõtted? Toornaftat on lihtsam ja odavam transportida. Naftatöötlemisettevõtted on otstarbekas rajada sadamalinnadesse, tarbijariikidesse. Naftatööstuses valitsevad rahvusvahelised ettevõtted, sest nafta ammutamine jms hõlmab mitut riiki. 6. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Too mõni konkreetne näide. Võib tekkida merevee reostus ja pinnasaastus. NT: 7. Mis on OPEC? Peamine tegevuse eesmärk ning liikmed. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Ülesandeks on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Liikmesriigid: 1. Alzeeria 2. Angola 3. Araabia Ühendemiraadid 4. Ecuador
jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades. Nt: Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia. Põhjused:suremuse langus; teaduse areng; toitumistingimuste paranemine; heaolu kasv; religioossed ja kultuurilised tõkekspidamised (abort); pereplaneeringu puudumine Tagajärjed:näljahädad; linnastumine; haiguste levik; mullastiku vaesumine; loodusvarade hävimine; keskkonnareostus. Lahendused:pereplaneerimine; teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; hariduse võimaldamine naistel; naiste õiguste suurendamine; laste arvu piiramine(nt maksud); laste suremuse vähendamine; abieluea tõstmine Toidupuudus: Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid(GMOd); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal
Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus Eestis on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Talvituvaid linde on 100-200. Suvel on Euroopa poupulatsiooni suurus 7900-10000 paari ning maailmas elab hinnanguliselt kuni 250000 isendit. Territooriume, kus kaljukotkas elab ja paaritub, väheneb pidevalt. 19. sajandil hukkus palju kotkaid talupoegade ja jahimeeste pärast. Hiljaaegu põldudel kasutatud mürgid vähendasid oluliselt kaljukotka sigimisvõimet. Keskkonnareostus ja metsade maharaiumine vähendavad pesitsemiseks sobivate puude arvu ning muudavad kaljukotkale sobivad jahiterritooriumid äärmiselt piiratuks. Üldiselt puuduvad kaljukotkal looduslikud vaenlased, kuid teadaolevalt Põhja-Ameerikas on ainukesed kiskjad, kes on tekitanud linnupoegadele ohtu grisli ja ahm. Kaljukotkaste kaitse Eestis kuuluvad kaljukotkad I kategooria kaitse alla, kuid Punasesse raamatusse neid veel kantuid ei ole
Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv) toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma Võime minna ükskõik millisesse maa...
Harvadel juhtudel võib äge toidumürgitus lõppeda surmaga. Ennetus: hoiduda riknenud ja pesemata toiduainetest. Esmaabi: teha maoloputus, vajadusel kutsuda kiirabi. MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED? HOOLETUS Eksitusmürgistused: * sarnase kujuga tabletid * sarnane pakend * vale silt pakendil KONTROLLI ALATI SILDI JA SISU VASTAVUST !!! HOOLIMATUS Mõnu- ja seiklusjanu Tahtlik enesekahjustamine ÕNNETUS Välismõjud: (suitsune ruum, allergilised reaktsioonid, pipragaas, keskkonnareostus, terrorism jne.) Mürgi toime sõltub alati paljudest teguritest: organismi iseärasustest, inimese üldisest vastupanuvõimest ja treenitusest. Mis ühele ei mõju, võib teisele kujuneda surmavaks mürgiks. Liigne kogus isegi kõige süütumat ainet mõjub organismile kahjustavalt. Sümptomid Mürgistuse sümptomid ehk ilmnevad tunnused on väga erinevad. Nende avaldumine sõltub mitte ainult mürgist, vaid ka kaasnevatest tingimustest. Näiteks:
Oktaanarv Vrdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittetielik plemine(energiakadu ja keskkonnareostus plemisjkidega) Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased, I siseplemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto
Kapitalivoolud riiki- majandus elavneb Infrastruktuuri areng Rohkem makse laekub riigile Riigi üldine majanduskasv Meelitab ligi teisi suuri suurfirmasid Riik kaasatakse maailmamajandusse 13. Mis kahju toob firma rahvusvaheliseks muutumine ASUKOHAMAALE? Sõltuvus välisfirmast Ühekülgne areng Kasum läheb riigist välja Keskkonnareostus suureneb Võimalus maksupettusteks Juhtkond mujalt, oma spetsialistid jäävad rakenduseta 14. Nimeta üksikettevõtete paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Tööjõule o Odav, palju, kvaliteetne Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted Aglomeratsioonotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus Kapitalimahukas tööstus
elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid. · Tarbi säästlikult! · Käitu looduses mõistlikult ja heaperemehelikult! · Sorteeri jäätmeid juba kodus! · Vii ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete kogumispunkti! · Kasuta oma vara ratsionaalselt! · Järgi seadusi! · Ole ja ela keskkonnateadlikult! · Keskkonnareostus keskkonna normaalne funktsioneerimine on viidud tasakaalust välja · Võib ohustada elukeskkonda ning inimese tervist ja elu · Tavaliselt põhjustatud inimtegevuse poolt · Tarbimine põhjustab samuti keskkonnale lisakoormust, mis võib viia reostuseni · Võib olla ulatuslik või lokaalne · Välisõhu reostus, vee (põhja- ja pinnavee) reostus, pinnasereostus Keskkonnareostuse tekkepõhjusi · Saasteained · Jäätmete vale käitlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
