Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi
Kategooriad
Faile
rekursiooni- ja keerukusteooria - Tallinna Tehnikaülikool
82
Analüütiline keemia - Tartu Ülikool
17
Analüütiline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
20
Anorgaaniline keemia - Akadeemiline
2
Anorgaaniline keemia - Tallinna Ülikool
8
Anorgaaniline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
91
Anorgaaniline keemia ii - Tallinna Ülikool
7
Biokeemia - Tallinna Ülikool
2
Biokeemia - Tartu Ülikool
13
Biokeemia - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2
Biokeemia - Tallinna Tehnikaülikool
119
Biokeemia - Eesti Maaülikool
167
Biokeemia - Tallinna Tehnikakõrgkool
4
Biokeemia - Akadeemiline
5
Bioorgaaniline keemia -
13
Elektrokeemia -
3
Elementide keemia - Tallinna Tehnikaülikool
35
Energia muutus keemilistes reaktsioonides -
1
Erimaterjalide keemia -
1
Füüsikaline ja kolloidkeemia - Eesti Maaülikool
30
Füüsikaline ja kolloidkeemia - Tallinna Tehnikaülikool
42
Füüsikaline keemia -
11
Füüsikaline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
51
Füüsikaline keemia ii - Tallinna Tehnikaülikool
19
Füüsikalise keemia praktikum - Tallinna Tehnikaülikool
35
Geokeemia - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Happed -
5
Hüdrokeemia - Eesti Maaülikool
2
Instrumentaalanalüüs - Tallinna Tehnikaülikool
37
Keeled -
3
Keemia - Akadeemiline
25
Keemia - Eesti Mereakadeemia
29
Keemia - Keskkool
2083
Keemia - Põhikool
548
Keemia - Sisekaitseakadeemia
22
Keemia - Kutsekool
141
Keemia - Tallinna Tehnikaülikool
33
Keemia - Eesti Maaülikool
1
Keemia ajalugu - Tartu Ülikool
10
Keemia alused - Tallinna Tehnikaülikool
49
Keemia alused - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Keemia alused - Tartu Ülikool
116
Keemia alused ii - Tallinna Tehnikaülikool
12
Keemia aluste praktikum -
15
Keemia andmekogud ja infootsing -
8
Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
126
Keemia ja säästev tehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Keemiainformaatika - Tallinna Tehnikaülikool
23
Keemiatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
19
Keemiatehnika alused -
4
Keemiatehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
3
Keemiline Element -
1
Keskkonnakeemia - Tallinna Tehnikaülikool
2
Keskkonnakeemia - Tallinna Ülikool
24
Keskkonnakeemia - Tartu Ülikool
2
Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
5
Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire -
1
Kolloidkeemia - Tallinna Tehnikaülikool
7
Kromatograafia - Akadeemiline
3
Kuld ja alkeemia -
1
Lahustuvus -
2
Lahutusmeetodid keemias -
2
Materjalide keemia -
2
Meditsiiniline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
2
Metallid -
15
Mittemetallid -
8
Orgaaniline keemia - Tartu Ülikool
70
Orgaaniline keemia - Tallinna Ülikool
12
Orgaaniline keemia i - Tallinna Tehnikaülikool
20
Orgaaniline keemia ii - Tallinna Tehnikaülikool
15
Ploüümeeride keemia ja füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
7
Põlemiskeemia -
2
Rakenduskeemia - Eesti Maaülikool
13
Reaktsioniprotsessid - Tallinna Tehnikaülikool
4
Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias -
2
Soolad -
3
Toiduainekeemia -
3
Toidukeemia - Tallinna Tehnikaülikool
20
Toidukeemia - Tallinna Ülikool
2
Vee keemia ja mikrobioloogia -
3
keemiast laialdaselt -
2
Üldine keemia -
8
Üldkeemia - Tallinna Ülikool
29
Üldkeemia - Eesti Maaülikool
3
Üldloodusteadus -
2
Ülessanded -
1


Kategooria keemia populaarseimad õppematerjalid

KEEMIA Orgaaniline keemia • http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) • http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) • Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. • Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem • Molekulvalem näitab, kui paljudest ja
31.10.2011 14 Joule (džaul) ja kalor - veelkord 1 J = 0.2390 cal (kalorit) 1 cal = 4,184 J 31.10.2011 15 Maailm koosneb mateeriast ja kiirgusest. Mateeria erinevaid vorme nimetatakse aineteks. Keemia on teadus ainetest – ainete ehitusest, aine omadustest, aine reaktsioonidest mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Keemia tegeleb ainete värvuse uurimisega – kiirgus – kiirguse neeldumisega ainetes ja kiirguse tekkimisega ainetes. Ainet uuritakse tema muutumistes – ka sel moel, kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines tekib. 16 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi. Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1 SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: Keemilis tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine uurimine kasutamine ja täiustamine Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt et oleksid tagatud ohutus ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika alused on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile mis omab keemiaga seost Neid on aga väga palju alustades igapäevaste asjadega – nt joogivee ja heitvee puhastamine elektri ja soojusenergia tootmine – lõpetades suurte tööstuslike rakendustega nagu nafta jm kemikaalide tehastega kuni kosmosetehnoloogiateni välja Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi as
Tallinna Tehnikaülikool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ?, D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. GOx on liitvalk e flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniinnukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroks
metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O —> H2 + 2Na+ + 2OH– 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale ni
Lahuse golligatiivsed omadused- omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Puhverlaused- moningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks. Põhiomadused: • Lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu • Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe • Lahuse pH on ligikaudselt arvutatav Elektrokeemia- keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse: keemilise reaktsiooni kulgemise jälgimisel või ioonide konsentratsiooni jälgimisel Potentsisomeetria- elektrokeemiline analüüsimeetod, mis põhineb elektroodisüsteemi potensiaali mõõtmisel Kasutatakse: kindla iooni konsentratsiooni määaramisel teise aine juuresolekul
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST Inimese organismis
5.loeng Kompleksonomeetria Kompleksimoodustamise reaktsioonid Mõisted Ligand Koordinatsiooni arv Kompleksimoodustaja Kompleksonomeetria mõiste Kelaat Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne, heksadentaatne Kompleksühendite mõiste *Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide,  molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonor­aktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja­ tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või  molekule, d ja f elemendid; *Ligand­ tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba  elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv­ iga komple
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni ?Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni ?Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess – positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (?S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (?S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes muutus
Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. • Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C? C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14. rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide.
Tarbekeemia kasutus igapäevaelus Maarjo Põder 9b Tarbekeemia tooted Tarbekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. Meie kodudes on palju tarbekeemia tooteid, mille puhul oleks vaja teada nende toodete keemilisi omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=9-10) Värvid ja liimid Nii värvide kui ka liimide peamiseks koostisosa
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust – millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten’I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) • Vmax on ensüümi iseloomustav konstant • Vmax on teoreetiline maksimaalne
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500..
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: • tasapinnaline • varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine ??-küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite ?-asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute klassifika
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased – CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid – püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid – aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid – valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid – ribosoomid, tsütoskelett Organellid – tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul – väikseim iseseisev osake Makromolekul – kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell – reaktsioone ajas/ruumis eraldav raku


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun