Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi
Kategooriad
Faile
rekursiooni- ja keerukusteooria - Tallinna Tehnikaülikool
77
Analüütiline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
19
Analüütiline keemia - Tartu Ülikool
17
Anorgaaniline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
90
Anorgaaniline keemia - Tallinna Ülikool
8
Anorgaaniline keemia - Akadeemiline
2
Anorgaaniline keemia ii - Tallinna Ülikool
6
Biokeemia - Eesti Maaülikool
156
Biokeemia - Tallinna Tehnikaülikool
119
Biokeemia - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2
Biokeemia - Tartu Ülikool
13
Biokeemia - Tallinna Tehnikakõrgkool
4
Biokeemia - Tallinna Ülikool
2
Biokeemia - Akadeemiline
5
Bioorgaaniline keemia -
13
Elektrokeemia -
3
Elementide keemia - Tallinna Tehnikaülikool
35
Energia muutus keemilistes reaktsioonides -
1
Erimaterjalide keemia -
1
Füüsikaline ja kolloidkeemia - Eesti Maaülikool
30
Füüsikaline ja kolloidkeemia - Tallinna Tehnikaülikool
42
Füüsikaline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
43
Füüsikaline keemia -
11
Füüsikaline keemia ii - Tallinna Tehnikaülikool
19
Füüsikalise keemia praktikum - Tallinna Tehnikaülikool
29
Geokeemia - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Happed -
3
Hüdrokeemia - Eesti Maaülikool
2
Instrumentaalanalüüs - Tallinna Tehnikaülikool
25
Keeled -
3
Keemia - Keskkool
2047
Keemia - Põhikool
558
Keemia - Kutsekool
143
Keemia - Tallinna Tehnikaülikool
33
Keemia - Sisekaitseakadeemia
22
Keemia - Eesti Mereakadeemia
29
Keemia - Akadeemiline
25
Keemia - Eesti Maaülikool
1
Keemia ajalugu - Tartu Ülikool
8
Keemia alused - Tartu Ülikool
116
Keemia alused - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Keemia alused - Tallinna Tehnikaülikool
49
Keemia alused ii - Tallinna Tehnikaülikool
12
Keemia aluste praktikum -
15
Keemia andmekogud ja infootsing -
8
Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
126
Keemia ja säästev tehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Keemiainformaatika - Tallinna Tehnikaülikool
22
Keemiatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
19
Keemiatehnika alused -
4
Keemiatehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
3
Keemiline Element -
1
Keskkonnakeemia - Tallinna Ülikool
23
Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
5
Keskkonnakeemia - Tartu Ülikool
2
Keskkonnakeemia - Tallinna Tehnikaülikool
2
Kolloidkeemia - Tallinna Tehnikaülikool
7
Kromatograafia - Akadeemiline
2
Kuld ja alkeemia -
1
Lahustuvus -
1
Lahutusmeetodid keemias -
2
Materjalide keemia -
2
Meditsiiniline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
2
Metallid -
15
Mittemetallid -
8
Orgaaniline keemia - Tartu Ülikool
68
Orgaaniline keemia - Tallinna Ülikool
12
Orgaaniline keemia i - Tallinna Tehnikaülikool
10
Orgaaniline keemia ii - Tallinna Tehnikaülikool
14
Ploüümeeride keemia ja füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
7
Põlemiskeemia -
2
Rakenduskeemia - Eesti Maaülikool
10
Reaktsioniprotsessid - Tallinna Tehnikaülikool
4
Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias -
1
Soolad -
2
Toiduainekeemia -
1
Toidukeemia - Tallinna Tehnikaülikool
20
Toidukeemia - Tallinna Ülikool
2
Vee keemia ja mikrobioloogia -
3
keemiast laialdaselt -
1
saastained keskkonnas -
1
Üldine keemia -
8
Üldkeemia - Tallinna Ülikool
27
Üldkeemia - Eesti Maaülikool
3
Üldloodusteadus -
2


Kategooria keemia populaarseimad õppematerjalid

4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahha...
Tallinna Tehnikaülikool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ?, D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. GOx on liitvalk e flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise kompon...
5.loeng Kompleksonomeetria Kompleksimoodustamise reaktsioonid Mõisted Ligand Koordinatsiooni arv Kompleksimoodustaja Kompleksonomeetria mõiste Kelaat Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne, heksadentaatne Kompleksühendite mõiste *Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide,  molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonor­aktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja­ tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või  molekule, d ja f elemendid; *Ligand­ tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba  elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv­ iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o.  kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; *2­6, levinumad 4 ja 6 *Koordinatsioonisfäär­ moodustub ligandidest; *Sisesfäär­ kompleksimoodustaja koos ligandidega,valemis kirjutatakse nurksulgudesse;neutraalne,  positiivne­ komplekskatioon,negatiivne­ kompleksanioon. *Välissfäär­ kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kelaadid al.1945 *Kompleksonomeetria­ tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; *Kelaat on tsükliline kompleksühend,milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2  või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar); Didentaatne ligand (ka bidentaatne) Didentaatsed ligandi...
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu (täp...
Kordamine üldkeemias Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes su...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tuge...
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1 SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: Keemilis tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine uurimine kasutamine ja täiustamine Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt et oleksid tagatud ohutus ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika alused on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile mis omab keemiaga seost Neid on aga väga palju alustades igapäevaste asjadega – nt joogivee ja heitvee puhas...
Teemaks oli konkreetselt söömise keemia, niiet referaadis on käsitletud protsesse, mis toimuvad kehas toidu tarbimisel.
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ih...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrval...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Keedusoola sisalduse määramine liiva-soola segus 1 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kas...
• molekulvalem – väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb • Molekul – aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis • indeks – näitab ühe ja sama elemendi aatomite arvu molekulis • keemiline side – vastastiktoime, mis seob aatomid molekuliks (või aatomid ja ioonid kristalliks) • kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil tekkinud keemiline side. Tekib eelkõige mittemetalliliste elementide aastomite va...
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus – suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub ...
EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Lahus värvus punaseks, seega Fe3+ ioonid olid olemas. Fe3+ + NH4SCN?[Fe(SCN)]2+ + NH4+ b) teise katseklaasi lisada ...
...nikuaatomid 83. Millised toodud struktuuridest on furanoosid/püranoosid? Püranoos Furanoos Furanoos Püranoos on 6-lüliline, furanoos on 5-lüliline 84. Glükosiidse sideme hüdrolüüsi ?Gº = -15 kJ/mol. Kuidas on võimalik oligo- ja polüsahhariidide esinemine vee keskkonnas? Nad eksisteerivad vesikeskkonnas vaid sellepärast, et nende hüdrolüüs on aeglane ja pole veel jõudnud tasakaalu. Biomolekulide tasakaalutus on elukeemiale väga oluline, sest tasakaal võrdub surmaga. 85. Kas toodud struktuuride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete katkemiseta? Konformatsioonilised struktuurid saavad üksteiseks üleminna, ilma, et peaks kovalentseid sidemeid katkestama 86. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? Oksüdeeritud on need suhkrud, millel on.......... 87. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Teine on derivaat. Hüdroksüülgrupi eemaldamisel saame desoksüderivaadi...
Keemia I eksam 1. lähtudes molekuli ehituset, selgita, miks perioodilisussüsteemi 7. rühma elemendid esinevad lahustes ja ioonilistes ühendites anioonidena? 2. energia jäävuse seadus ja aine massijäävuse seadus 3. millised tegurid ja kuidas mõjutavad kristalsete ainete lahustuvust vees? 4. millised tegurid ja kuidas mõjutavad keemiliste reaksioonide kiirust? 5. elektrolüütiline dissotsiatsioon? Näide 6. millised iseloomulikud ioonid tekivad hüdroksiidide ehk aluste dissotsiats...
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alg...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja...
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. ...