Karistusõigus loengukonspekt II semester (0)

Karistusõigus II.osa
https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash-cards/
Süütegude kogumid

• tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus ) või mitme teoga (teo mitmus ).
  
• Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt
  
• Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub.
  
• Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve . Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega.
  

Teo ainsus:

• kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda §
  
• üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1)
  

Teo mitmus:

• kõik need teod vastavad erinevatele kuriteokoosseisudele – reaalkogum . Kõik § tulevad ära näidata ning iga teo eest mõistetakse eraldi karistus ning need liidetakse.
  
• kõik teod vastavad ühele koosseisule – koosseisupärane teo ainsus. Tuleb märkida üks § ühe korra, sõltumata sellest, mitu episoodi on. (vältav süütegu -koosseisule vastav olukord kestab teatud perioodi ja kogu selle perioodi vältel saame öelda, et on tegemist kuritegevusega. )
  

Üldreeglid milles on erandid:

• teo mitmus ja teo ainsus võivad nõuda teistsugust kvalifitseerimist.
  
• Seadusainsus/normikonkurents- normid konkureerivad ja üks peaks neist astuma kõrvale. Need on olukorrad, kus teoorias öeldakse, et üks koosseis hõlmab kõigi teiste asjassepuutuvate kuritekoosseisude ebaõigluse. Üks koosseis on niivõrd rohkem oluline, et teistega pole mõtet tegeleda. Seda on võimalik teha:
  

1)spetsiaalsuse reegel -siis kui kaks kooosseisu on omavahel üld ja erinormi vahekorras, siis subsumeeritakse tegu üldkoosseisu järgi.
- kõrvalkoosseis tõrjub põhikoosseisu. Kvalifitseeritakse kõrvalkoosseisu ning põhikoosseis jääb kõrvale.
- enamohtlik koosseis tõrjub põhikoosseisu. Kui on olemas mõrva tunnused, siis ainult selle järgi kvalifitseerida, tapmise koosseis jääb kõrvale
- kui on täidetud priviligeeritud koosseis, siis astuvad tagasi kõik muud koosseisud.
- liitkoosseis tõrjub lihtkoosseisu.
2)subsidiaarsuse reegel – kui üks koosseisudes ründab sama liiki õigushüve märksa intensiivsemalt, siis jääb vähemintensiivne rünne kõrvale.
- kuriteo ettevalmistamine ja kuriteo katse taanduvad lõpuleviidud teo eest.
- kergem samaliigilise hüve vastu suunatud rünne taandub raskema eest nt §118 taandub tapmise ees
- ohtudelikt taandub kahjustusdelikti eest
- osavõtt taandub täideviimise eest. Osavõtt on kuriteole kihutamine või kuriteole kaasamine. Kui üks isik on nii kihutaja kui täideviija siis ta vastutab vaid täideviimise eest.
- ettevaatamatus taandub tahtliku teo eest. Tahtlik tegu on intensiivsem rünne.
3)konsumeerimise reegel- kui üks koosseisudest ammendab teise koosseisus avaldava ebaõigluse ehk kui üks rünne on niivõrd palju raskem, et teisega pole mõtet tegeleda.
- kui kellegile lüüakse nuga kõhtu siis lähb kõht ja ka riided katki. Riiete purunemise kohta öeldakse, et see on põhiteoga kaasnev tegu.
- kui järeletegu ründab mingit muud hüve, siis ei tohi kõrvale jätta vaid tuleb kvalifitseerida. Või kui see kahjustab kolmanda isiku hüve siis tuleb see eraldi kvalifitseerida.
1 teema puudu!
3.03. 2016
Varavastased kuriteod
§ 203
§ 215
§ 200
asja kahjustamine ja rikkumine ja hävimine : asja kahjustamise puhul ei ole süüdlasel selle asja omastamine eesmärk – ta lihtsalt