a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ... · Mandrite kontuurid sobivad kokku · Sarnaste liikide kivististe esinemine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritel · Fossiilsete kütuste leidumine külmadel aladel · Jää-aja jäljed (jääkriimud) soojadel Aafrika aladel · Ookeanilise maakoore kivimite vanus suureneb äärealade suunas http://static.newworldencyclopedia.org/8/8e/Pangea_ animation_03.gif http://www.ualberta.ca/~dumberry/PlateTectonics.htm Mandrid triivivad, sest ... · Maa tuum on kõrgema tº-ga ja aine vahevöös plastiline · Vahevöös tekivad magma ringvoolud konvektsioonivoolu · Vahevöö ringvoolud kannavad endaga kaasa maakoort ja rebivad selle osadeks · Voolud lahknevad
a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ... · Mandrite kontuurid sobivad kokku · Sarnaste liikide kivististe esinemine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritel · Fossiilsete kütuste leidumine külmadel aladel · Jää-aja jäljed (jääkriimud) soojadel Aafrika aladel · Ookeanilise maakoore kivimite vanus suureneb äärealade suunas http://static.newworldencyclopedia.org/8/8e/Pangea_animation_03.gif http://www.ualberta.ca/~dumberry/PlateTectonics.htm Mandrid triivivad, sest ... · Maa tuum on kõrgema tº-ga ja aine vahevöös plastiline · Vahevöös tekivad magma ringvoolud -konvektsioonivoolud · Vahevöö ringvoolud kannavad endaga kaasa maakoort ja rebivad selle osadeks
* Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid: *voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina
4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed
• Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad
mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit (Tavast ja Raukas, 1982). Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt
Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud ja jääkündevaod. 10. Maavara, maa-ainese ja maardla definitsioon. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus
· P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m. Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed
mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (Keila-Joa, Treppoja, Jägala juga) Põhja-Eestis.8 Harjumaal leidub ka mandrijää tekitatud jääkriime. Jääkriimud on iustiku liikumise suunas paiknevad väikesed, mõne mm sügavused ja kuni paari meetri pikkused vaod. Jääkriimusid tekitasid liustiku alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle aluspinna libisedes seda kriibivad.9 Joonis 4. Moreentasandike tekkimine 6 https://et.wikipedia
· Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett
destruktiivsed Kulutuskuhje e. destruktiivakumulatiivsed pinnavormid. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Vastavalt liustiku dünaamikale Transgresiivsed ehk kujunenud liustiku pealetungil Statsionaarsed ehk kujunenud liustiku dünaamilisel tasakaalul Retsessiivsed ehk kujunenud liustiku taandumisel Stagnatsioonilised ehk kujunenud liikumatus jääs Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid Jääkriimud väiksemad kulutusvormid, PõhjaEestis ja saartel. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm
Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis). Mandrijää tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormid jagunevad 3 suurde rühma: · glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid · glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid · limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid: a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused) b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad) c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid
Mäestikuliustikud Mandriliustikud - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? taanduv - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. Plastiline on kiirem, toimub liustiku sees. Basaalne aeglasem, jäämass libiseb tervikuna - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme Orvand Troog Rippuv org Silekaljud Jääkriimud - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: Põhimoreen Ablatsioonimoreen Pinnamoreen Küljemoreen Keskmoreen Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored
Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur
Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalsed e jäätekkelised pv: kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused); kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad); kulutus-kuhjevormid (voored). glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid
Tuum - sügavusel 2900- 6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes). Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud. 12. Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi
Mandriliustikud liiguvad jääkihtide survel ehk ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid liikuma. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt. Neid on rohkesti Antarktikas, Arktikas ja Gröönimaal. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas
vedeladTuum - sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. *(8) Jää geoloogiline tegevus Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud. *(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla
12. Jää geoloogiline tegevus Liustikud jagatakse kolmeks: 1) Mandriliustikud- osad ei ole selgelt eristunud, näiteks transportimise ja toitumise tsoon võib ühtida 2) Mäestiku ehk alpitüüpi liustikud- jää kogumise, sulamise ja transpordi alad on selgelt eristunud 3) Norra tüüpi-segatüüpi liustikud, üleminekuvormid. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon. Kulutava tegevuse tagajärjel tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes). Eestis oli jääajal jääkihi paksus 2-3 kilomeetrit. Jää liikumissuund kaardistatakse rändrahnudega. Jäätumise käigus kujunevad glatsiaalsed setted (kaartidel lühendatakse gl.). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik moreenmaastik. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool).
Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse. Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud.
Mandrijää geoloogilises tegevuses eristatakse purustavat ehk kulutavat tegevust (liustikuerosioon, jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon. Kulutav tegevus suurim liigestatud ja kaldu olevatel aluspindadel. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Jääkriimud Väikseimad kulutusvormid, mida kohtab peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Tekkinud jääs oleva kivimaterjali hõõrdel, moodustades kitsaid (0,5-2 mm) ja madalaid paralleelseid sirgeid vaondeid. Pikkus pole üle 0,5 m. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel. On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm. Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel, mis moodustasid mandrijää
6. Mis on (tektooniline) murrang? Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. a)jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm pikkus - kuni mõni meetrit Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m
Tartu linna puhul tegelikult Tartu linna kohal ristuvad mitu ürgorgu. 2 sügavat ürgorgu. Toomemäel ei ole ühtegi paljandit. Kui Vanemuise juures lüüa labidasse pinnasesse, tuleb liivakivi kohe vastu, Toomemäel tuleb umbes 100 meetri juures alles. Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru-
KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud
annaabi.ee 
