Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus ...
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik ...
* Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid: *voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina
otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed 4 pinnavormid
• Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad
Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit (Tavast ja Raukas, 1982). Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt
Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud ja jääkündevaod. 10. Maavara, maa-ainese ja maardla definitsioon. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus
kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja silus
mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (Keila-Joa, Treppoja, Jägala juga) Põhja-Eestis.8 Harjumaal leidub ka mandrijää tekitatud jääkriime. Jääkriimud on iustiku liikumise suunas paiknevad väikesed, mõne mm sügavused ja kuni paari meetri pikkused vaod. Jääkriimusid tekitasid liustiku alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle aluspinna libisedes seda kriibivad.9 Joonis 4. Moreentasandike tekkimine 6 https://et.wikipedia
· Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
destruktiivsed Kulutuskuhje e. destruktiivakumulatiivsed pinnavormid. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Vastavalt liustiku dünaamikale Transgresiivsed ehk kujunenud liustiku pealetungil Statsionaarsed ehk kujunenud liustiku dünaamilisel tasakaalul Retsessiivsed ehk kujunenud liustiku taandumisel Stagnatsioonilised ehk kujunenud liikumatus jääs Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid Jääkriimud väiksemad kulutusvormid, PõhjaEestis ja saartel. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm
a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid(jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Mandrijää kulutusvormid jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm . pikkus - kuni mõni meetrit. Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid. pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini. kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m. Silekaljud on n Skandinaavias
Mäestikuliustikud Mandriliustikud - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? taanduv - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. Plastiline on kiirem, toimub liustiku sees. Basaalne aeglasem, jäämass libiseb tervikuna - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme Orvand Troog Rippuv org Silekaljud Jääkriimud - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: Põhimoreen Ablatsioonimoreen Pinnamoreen Küljemoreen Keskmoreen Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
Tuum - sügavusel 2900- 6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes). Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud. 12. Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi
Mandriliustikud liiguvad jääkihtide survel ehk ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid liikuma. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt. Neid on rohkesti Antarktikas, Arktikas ja Gröönimaal. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas
vedeladTuum - sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. *(8) Jää geoloogiline tegevus Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud. *(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla
12. Jää geoloogiline tegevus Liustikud jagatakse kolmeks: 1) Mandriliustikud- osad ei ole selgelt eristunud, näiteks transportimise ja toitumise tsoon võib ühtida 2) Mäestiku ehk alpitüüpi liustikud- jää kogumise, sulamise ja transpordi alad on selgelt eristunud 3) Norra tüüpi-segatüüpi liustikud, üleminekuvormid. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon. Kulutava tegevuse tagajärjel tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes). Eestis oli jääajal jääkihi paksus 2-3 kilomeetrit. Jää liikumissuund kaardistatakse rändrahnudega. Jäätumise käigus kujunevad glatsiaalsed setted (kaartidel lühendatakse gl.). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik moreenmaastik. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool).
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
Tartu linna puhul tegelikult Tartu linna kohal ristuvad mitu ürgorgu. 2 sügavat ürgorgu. Toomemäel ei ole ühtegi paljandit. Kui Vanemuise juures lüüa labidasse pinnasesse, tuleb liivakivi kohe vastu, Toomemäel tuleb umbes 100 meetri juures alles. Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala
KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
