vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus.................................................................................................................5 1.6 Õhkvedrustus....................................................................................................................5 1.7 Sõltuv vedrustus..................................................................................................
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi
......................................................................... 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad................................................................................................................. 9 4.1 Rehvid........................................................................................................... 9 Rehvide tähistus.................................................................................................. 9 Pöörlemissuund...................
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See
hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max. roolinurka. Kruvi-mutter ajami eelised: saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suurt rataste pöördenurka. Roolivõimendi: parandab auto sõidumugavust ja teel püsivust. Liigid: hüdrauliline, elektrohüdrauliline, elektriline. Komponendid: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline juhtsüsteem, hüdrovoolikud, hammaslatiga integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus. Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad
kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne.
· raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline. Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega. Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
asemel on madalpingevooluringis transistorlüliti. Seda lülitit, mis asub juhtplokis, juhib andur. Viimane paikneb koos jaoturiga ühises seadises, mida nimetatakse andurjaoturiks. Anduri rootori pöörlemisel mõjutab pooli muutuva tugevusega magnetväli, poolis tekib sel hetkel, kui rootori harud mööduvad staatori harudest, vahelduv elektromotoorjõud. Rootoril on mootori silindritega ühepalju harusid. Transistorlüliti ühendatakse madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Poolis pinge tekke hetkel transistor sulgub, ei juhi enam voolu, seega madalpingevooluring katkeb ning süütepooli sekundaarmähises indutseerub kõrgepinge samaamoodi nagu lihtsüütesüsteemis. 2) Halli anduriga transistorsüsteem sarnaneb ehituselt induktiivandursüsteemiga, erinevus on ainult anduris. Selle põhiosa on halli element, mille töö põhineb Halli efektil (see üldine efekt avaldub märgatavalt just teatud pooljuhtmaaterjalides). Kui läbi sellisest materjalist
Selleks, et heitgaasides oluliselt vähendada kahjulikke aineid, toimub seal heitgaaside järelpõletamine ehk reageerimine hapnikuga ehk oksüdeerimine. Selleks on vaja kuni 700 kraadist temperatuuri ja siin tuleb appi katalüsaator milles tänu plaattinale saab toimuda heitgaaside süttimine juba 300 kraadi juures. Kasutusel on ka nn. kaheastmelised katalüsaatorid kus teise astmena kasutatakse roodiumit (RH) ja siin taandatakse roodiumi ja hapniku abil NOx gaas lämmastikuks ja veeks NOx N2 + H2O. Selline katalüsaator võib olla kokku ehitatud plaattina katalüsaatoriga ja siis on tegemist kaheastmelise katalüsaatoriga. Kui juurde lisatakse veel lambdaandur siis loetakse sellist kooslust kolmeastmeliseks katalüsaatoriks ehk kolmiskatalüsaatoriks. Vahel tuuakse katalüsaatorisse lisaõhu toru selleks, et katalüsaatoris toimuks parem oksüdeerimis ja taandamisprotsess. Kui mootor saab liiga rikast segu siis
..25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada. Kopp on suurem ja pealelaadimisel ei pea tronsport sõitma kohe selle juurde vaid selle traktor sõidab ise transpordi juurde.
Vesi eemaldatakse filtri põhjakorgi kaudu. Filtrist tulev puhastatud kütus juhitakse tagasi deaeratsioonipaaki. Kütuseseparaatorid on laeval firmalt Alfa Laval. Tüübiks S851. Tootlikkus on 1100 kg/m3. Ettenähtud suruõhk on 8bar, käivitusaeg 5-6min, peatumine piduriga 6-7min, tarbitav võimsus 12,5kW ja tühikaal 1620kg. Selliseid separaatoreid on laevas 3tk. Raskekütuseseparaatorid AlfaLaval Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on alustaldrik, taldriku hoidja ja taldrikud. Taldrikud kinnitatakse trumlikaanega. Liikuv trumli põhi moodustab sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt jaotuskambrikaanega. Kaane ja ülemise ketta vahel on ülemine jaotuskamber koos 16 ülemise jaotuskettaga, mille kaudu trumlist separeeritud kütus välja pumbatakse.
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge;
suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega
suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A