Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-19...
Mart Orav kirjutas 1999. aastal H. Runnelile pühendusteose, mis kandis nime ,,Läbi äreva vere". EELK(Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) kirjastusnõukogu autasustas 2000 aasta aukirjaga luuletaja ja esseist Hando Runnelit, kui sihtkapitali "Eesti mõttelugu" ellukutsujat ja teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat. Kasutatud kirjandus Luuletused: · http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RunnelH.php · http://luuleleid.wordpress.com/tag/hando-runnel/ · http://www.logoslibrary.eu/pls/wordtc/new_wordtheque.w6_context.more_context? parola=0&n_words=1&v_document_code=847&v_sequencer=338628&lingua=et · http://www.ylejoe.parnu.ee/taimi/index.php? option=com_content&task=view&id=41&Itemid=28 http://www.adisain.ee/voro/index.php?page=45&lang=1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.htm http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://www.eelk.ee/u-runnel.html Ajakirjandus:
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab k...
Kokkuvõtteks Luuletused halvustavad Nõukogude Liitu ja on isamaalised. Stiil on väga lihtne ja raamatus ei ole ühtegi pilti. On pikemaid ja lühemaid luuletusi, aga enamus luuletused on siiski lühikesed ja tabavad. Luuletusi lugedes hakkasin mõtlema, et kuidas Hando Runnel üldse veel elus on. Raamat on välja antud 1988. aastal kirjastuse Perioodika poolt. Allikad http://www.slideshare.net/JannoSiim/hando-runnel-69131 03 http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ...
Ent mida teha ülejäänuga? Või hüda eemalseisjaid appi? Kes mõistaks vangistada vood, Vahetada kraanid?! Armastusest räägita saab igatpidi! 6 KASUTATUD MATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2. http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html 3. Hando Runnel ,,Sinamu" 2005 4. Hando Runnel ,, Viru veri ei värise". Armastuse laulud. 2006 5. Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" 1991 6. ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus" Pille Riismaa, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002 7. ,,Eesti kirjanike leksikon" 7
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third...
Miks on taevas tähed, miks on maa peal rohi, kuhu ööseks läheb kange tuulekohin? - Mina tean, kuid sina asju alles uurid, oma peene nina raamatusse puurid. 8 LIPP LIPI PEAL Lipp lipi peal, lapp lapi peal, tipp täpi peal, tapp tapi peal, julm ilma peal, kulm silma peal, märk mütsi peal, särk püksi peal. 9 KASUTATUD MATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2. http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html 3. http://www.tartu.ee/? page_id=967&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/Tunnustus.nsf/Web/kategooria/7D 40F6CC56D76E0A42256B5D004C7424 4. http://www.miksike.ee/ 10
Hando Runnel Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb 50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähe...
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõis...
Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Teosed · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele m...
Ta arvab, et terve Eesti on varsti Tallinn, sest kõik inimesed kolivad Tallinna ja suurematesse linnadesse. Talle ise meeldib elada maal ja teha tööd, siis ta tunneb ennast õnnelikuna. Kasutatud kirjandus: http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/arvamus/kui-ausad-suud-sulguvad.d?id=23963927 ,,Kui ausad suud sulguvad". Avaldatud 31. detsember 2008 a http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 Slideshare http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/hando-runnel.html
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
mida ei võtagi silm. Võib-olla armastus on ookean Võib-olla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda - ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. (Kairi Koppel, Weebly) Kasutatud allikad Hennoste, Märt 1998. Eesti kirjandus tekstides. Tallinn: Kirjastus Avita. Koppel, Kairi 2012. Hando Runnel. http://hando-runnel.weebly.com/ 04.03.2014 60ndad Eesti kirjanduses. http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/hando-runnel.html 04.03.2014 Arbeiter, Timo. 2009. Slideshare. http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 04.03.2014
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luule...
välja näha. ,,parem tuuleaugu ette löödagu üks prunt-" Parem peatagu see NSVLi valitsus, kes võib mingi sõjalise konflikti tekitada. ,,nutsid kaks, kes mulle vahel armsad, Jüri Üdi & Mati Unt." Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega. Kasutatud materjalid Kasutatud allikad: 1.Vikipeedia. Hando Runnel [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2.Kairi Koppel. Hando Runnel [WWW] http://hando-runnel.weebly.com/index.html 3.Timo Arbeiter. Hando Runnel [WWW] http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 4.ETV. Runneli pilt [WWW] http://www.etv.ee/failid/14983.jpg 5.Urmas Vadi. Inemise sisu [WWW] http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910661 6.Kirjandus- ja teatriteaduse alused.[WWW] http://www.student.ee/loengud/failid/Kirjandus-%20ja%20teatritead Tänan kuulamast!
Kaia Hänni 10A Hando Runnel „Omad“ Kaunimad Luuletuse analüüs laulud Sisu analüüs Stiili analüüs Ma tahan sind suudelda Luuletus räägib inimeste Epiteet- valge särgi, saunas tunnetest ja kuidas sellega kaunimad laulud kui ihud on puhtaks pest’ seoses sünnivad kaunimad Võrdlus- hõljun kui kase laulud ladvas, lõhnad kui viha leht ka sinul on undruk seljas, Seos seisned selles, et Isikustamine- ma hõljun kui mul valge särgi peal vest. luuletus räägib kuidas need kase ladvas kaunimad laulud siis tekivad Ma hõljun kui kase ladvas; Luuletuse meeleolu on Riim- on kasutatud esimeses sa lõhnad kui viha leht. romantiline see on salmis nt: pest j...
Luuleanalüüs "Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust. Luuletuse stiil tundub olevat väga lihtne. Tänu selle stiilile saab luuletusest kiirelt ja kergelt aru. Kasutatakse metafoore, nagu "vennal"-inimesel. Selles luuletuses kasutatakse riimi ABCB Luuletus jätab üldiselt meelepärase mulje. See paneb mind luuletuse sisuga nõustuma. Luuletuse sisu on stiilist märgatavalt tähtsam ja meeldejäävam.
Üks veski seisab vete pääl Hando Runnel Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tulened...
Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. ...
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
Paul-Eerik Rummo Luulekogud: 1) ,,Ankruhiivaja" 2) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" 3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele. ,,PÄEVAD TULID NEED TALITSED" Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva. ,,IKKA LIIVIST MÕTELDES" Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks. ,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE..........................................................................................................
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
Laulik Inimese käsi liigub valgel lehel, Kui kirjutan, Täna ma luuletan Kalju Lepik Viivi Luik Doris Kareva Hando Runnel Kõrval üksiku rohtunud raja Inimese käsi liigub valgel lehel, Kui kirjutan, Täna ma luuletan läbi öö, on mu lugu ja sammaldund maja. nahk ja küüned, liha, sooned, luu. karjatan sõnakuulmatuid sõnu see on lihtne, mehine töö, Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes peaaegu võimatul nõlval see on harras, tõsine öö- Kasteheinad varjavad künnist. seisab kolme sõrme vahel pliiats truu. vaikuse kuru kõrval. sina magad, ja mul on töö. Aastasada on möödund mu sünnist. Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Kui kirjutan, ...
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ...
Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsitamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ka Ave Alavainu on öelnud ,,Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." 6. KASUTATUD KIRJANDUS http://handorunnel.comuv.com/index.php? option=com_content&view=article&id=5&Itemid=2 http://hando-runnel.weebly.com/ http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671737/Hando%20Runnel http://hando-runnel.weebly.com/elulugu.html http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18147 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=hando+runnel http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel O. Kruus, H. Puhvel "Eesti kirjanike leksikon". - Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 481-483.
Võru I Põhikool Hando Runneli elu ja looming Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Lapsepõlv.........................................................................................................................4 Haridus..............................................................................................................................5 Hilisem tegevus.................................................................................................................6 Perekond Runnelid..........................................................................................................
Puiga Põhikool Gertu Teidla 9. klass Hando Runneli elu ja looming Referaat Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. ...
Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et ees...
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Merilin Aavik 12ü. klass PUNASTE ÕHTUTE PURPUR Referaad Juhendaja: Tiina Brock Haapsalu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Internet...
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, ...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
max Hando Runnel (1938) · http://www.tfg.tartu.ee/foyou/?p=547 · Sündis Järvamaal · Tart 1. kk, Paide kk · EPAs agronoomia, jäi lõpetamata · 1971. aastast vabakutseline kirjanik · 1973. aastast elab Tartus · Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. · Oli Eesti Kongressi liige http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html Viivi Luik (1946) · http://www.postimees.ee/?id=348329 · Noorim debütant, loodusluule · "Pilvede püha" (1965) ja "Taevaste tuul" (1968). · "Lauludemüüja" (1968) · "Pildi sisse minek" (1973) Jaan Kaplinski (1941) · http://www.epl.ee/artikkel/402796 · Sündis Tartus · isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu · lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad ...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 ...
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Am/...
Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. 1992-93 vabade kunstide professor TÜ-s Allikad http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel http://handorunnel.comuv.com
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal...
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstanti...
Inimene ja inimsuhted: · Kaheldes jõutakse tõeni... Cicero · Põrgu, see on teised. Sartre · Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb. Barbara Mandarell · Õnn sõltub meist endist. Aristoteles · Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis. hando Runnel · Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust. Artus Alliksaar · Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema. Jaan Kaplinski. · Inimese iseloom on tema saatus. Herakleitos · J.D.Salingeri teoses kuristik rukkis saab näiteid tuua holdeni suhetest, ta oli kinnine inimene ning ta ei suvatsenud suhelda teistega, kui polnud millestki targast rääkida, ta mõtles isegi kolimise peale ning tahtis tumma mängida, et end mitte vaevata rääkimisega. holdeni jaoks oli pere tähtis nong noorest õpetajast muutus teose lõpus arvamus · jaan krossi teoses keisri hull võib rääkida eeva ...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
annaabi.ee 
