Hagia Sophia Hagia Sophia is a former patriarchal basilica, later a mosque, now a museum in Istanbul, Turkey. Famous for its massive dome, it is considered the epitome of Byzantine architecture. It was the largest cathedral in the world for nearly a thousand years, until the completion of the Seville Cathedral in 1520. The current building was originally constructed as a church between 532 and 537 A.D. on the orders of the Byzantine Emperor Justinian, and was in fact the third Church of the Holy Wisdom to occupy the site. It was designed by two architects. Church contained a large collection of holy relics and featured, among other things, a 50 foot (15 m) silver iconostasis. It was the patriarchal church of the Patriarch of Constantinople and the religious focal point of the Eastern Orthodox Church for nearly 1000 years. In 1453 Sultan Mehmed II ordered the building to be converted into a mosque. The bells, altar, iconostasis, and sa...
HAGIA SOPHIA Koostasid: Sandra Tammeleht ja Kristina Jampolskaja Loo Keskkool, 10. klass Hagia Sophia katedraal · HagiaKonstatinoopolis, Sophia katedraalbütsantsi Konstatinoopolis, arhitektuuri bütsantsi kuulsam arhitektuuri mälestusmärk, kuulsam mälestusmärk, ehitati ehitati aastail aastail 532-537. 532-537. · PühaPüha Sophia Sophia = Püha = Püha tarkus tarkus Kirikuteenistus oli väga pidulik ning · Kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas vajas avarat ruumi, sellepärast avarat ruumi, sellepärast eelistati bütsantsi eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist tsentraalehitist Hagia Sophia ...
. Referaat teemal: Hagia Sophia kirik 2010 Oma 1000-aastase ajaloo jooksul on Bütsants üle elanud mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused kaasa ka kunst. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse ja ülikeeruka kombestiku poolest. See on ka põhjus, miks räägitakse ,,bütsantslikust" toredusest. Bütsantslikud kirikud on huvitava ning keerulise arhitektuuriga, sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitisi, kus kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Bütsantsi kunsti õitseajaks loetakse keiser Justinianus I valitsemisaega 6. sajandil ning üks selle aja kunsti suurimaid saavutusi on Hagia Sophia ehk Püha Tarkuse kirik Istanbulis. Kirik ehitati aastatel 532-537 m.a.j ning see on üks maailma suurematest kuppelhoonetest. Keiser Justianius (Imperator Cæsar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus August...
Ehitise analüüs Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga) Kirik, mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks. Kreeka keelest tõlgitud kiriku nimi Hagia Sophia tähendab ’’Püha Tarkust’’. Kirik on pühendatud tarkuse jumal Lagosele. Hoone välimust ehk eksterjööri kujutas endast algul kolmelöö...
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a päras...
Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. ...
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur ol...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ...
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
BÜTSANTSI JA VANAVENE KUNST 10.kl BÜTSANTSI KUNST • Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamsisest kunstist • Ei tehtud skulptuure • Maalikunst väga kõrgel tasemel • Väärtuslikud ikoonid BÜTSANTSI ARHIDEKTUUR • Suurim arhidektuuriline saavutus on Hagia Sophia kirik • Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga vä...
Bütsantsi kunst Hagia Sophia kirik Kuulsaim Bütsantsi ehitusmälestis Click to edit Master text styles Ehitatud 6. saj. keiser Second level Justianus I ajal Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia piklik nelinurkne ruum on kaetud ümmarguse kupliga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level San Vitale kiriku vaade Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
Bütsantsi arhitektuur Koostas: Triin Kalmus Arhitektuur Suured muutused bütsantsi arhitektuuris toimusid 6. sajandil, kui keisriks oli Justinianus I. Sellel ajal loodi ka bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli tuntud oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid. Arhitektuur kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks klaasisegu smaldi. Peale piiblisündmuste võib seintel näha ka Justini...
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks Mis on tsentraal...
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ...
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli...
1. Miks kiusati kristlasi taga? Kristlasi kiusati taga sellepärast, et nende arvates olid kõik võrdsed. S.t , et neil polnud jumalaid, keda kummardada. 2. Mis on katakombid ja millise linnaga nad seostuvad? Katakombid on maa-alused käigud, kus tegutsesid kristlased. Katakombid olid nagu kirikud ja altarid. Katakombid on seotud tihedalt Rooma linnaga. 3.Kirleda basiilikat Basiilika sissepääs asub lääs ja altar on idas. Pealtvaates meenutab see risti. 4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj....
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali k...
Bütsants ja Varakristlus Vladislav Härm Varakristlus Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees- Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse Sümboolika Kala sümboliseeris Jeesus Kristust Kristuse võimu sümbolid Katakombid Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe Seinamaal Rooma katakombi seinamaal Kirik Kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiili...
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplo...
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga...
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
Andrian Tees 1b BÜTSANTS KUNSTIS Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (me...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia ...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia So...
Kunstiajaloo KT 1. Kus elasid etruskid, mis neist sai? Nad elasid Po jõe madalikul. Nad sulandusid Rooma ühiskonda 2. Nimeta mõnd tuntud ertuski skulptuuri? Veji Apolloni figuur, Emahunt. 3. Milliseid ehitustehnilisi uuendusi võtsid roomlased kasutusele? Lubimördi kasutusele võtt, mis võimaldas kasutusele võtta uusi konstruksioone- kaared, võlvid, kuplid. 4. Kuidas nimetati Rooma maanteede süsteemi? Kividega sillutatud süsteem 5. Mida tähendab foorum? Peaväljak 6. Kuidas nimetati Rooma kanalisatsiooni? Kloaagid 7. Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Areenid ja golosseum ehk amfiteater 8. Kirjelda Caraccalla Terme? Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. 9. Nimeta m...
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algu...
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
TÜRGI Liisi Orlovski Ardo Liivamägi Kaspar Aavik Grete Vomm Andmed Pealinn Ankara Rahvaarv 70 586 256 Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Rahaühik Türgi liir (Y TL) Koraan Islami püha raamat Sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile 114 peatükki Peamiselt käsud, hoiatused Ramadan Islami kalendri 9. kuu. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa, juua suitsetada ega suguelu elada. Öösel võib Alates 12 aastased Erinevates islamiriikides algusaeg erinev Henna öö(Kina gecesi) Tseremoonia päev Henna, tuuakse enne pulmi. kandikul, mis on Pruudi naissoost küünaldega külalistele ( u nagu ümbritsetud, tuppa ja tüdrukuteõhtu) asetatakse ruumi ...
Bütsants Linda Mari Hüvato II DEK Sai alguse aastal 324 Kristlik kirikuarhitektuur, pärines rooma kohtu ja turuhoone tüübist. Oluline oli proportsiooniline harmoonia Ristlööv, poolümar apsiid kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kuppellagi (sageli taevaks maalitud) Sambaread Kõigel oli sümboolne tähendus Seinu kaunistasid maalid, mis olid kristliku tähendusega Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist ...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õit...
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. ...
Arhitektuuriajaloo lühikursus Õppejõud: XXX NIMI KURSUS 2014 Sügis Esiaja arhitektuur: Newgrange´i käikhaud Iirimaal (4. at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) ...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Bütsantsi kultuur Referaat Koostaja: Maia Pruuli 7.d klass Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 Talurahva töö ja elu .............................................................................................................................4 Käsitöölised..........................................................................................................................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser...................................................................................................................................
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutust...
Varakristlik kunst · Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik ...
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, ...
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
BÜTSANTSI KEISRIRIIK · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks · Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks · Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks · Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias · Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased Konstantinoopol (Istanbul) · Kaubateede ristumispunkt · Oli Euroopa rikkaim ja suurim linn · Aafrikast toodi orje, elevandiluud, · Indiast maitsetaimi, siidi, kalliskive · Bütsantslased tegid kaunist käsitööd ja andsin kunsti vastu · Linnad muutusid jõukaks Riigi õitseaeg · 6.sajand kõige parem aeg riigile · Valitses keiser Justinianus I · Ta suurendas sõjaväge ja laevastikku · Vallutas tagasi kõik kunagise Rooma impeeriumi valdused Aasias, Euroopas, Aafrikas · Korrastas seadusi, arendas haridus...
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkat...
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana. Islami usk keelab igasuguste "ebajumalate" kujutamise. See on põhjustanud usulise sisuga piltide kui ka kujutava kunsti keelamise. Islamiu...
Varakeskaegne Euroopa-kas ühiskonna areng või langus? Nagu igal ajastul, oli ka varakeskajal oma tõusud ja langused. Jätkus linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba varem hilise Rooma keisririigi ajal. Suurenema hakkas kiriku osatähtsus. Kuid kas see ajastu oli ühiskonna areng või langus? Mina arvan, et Euroopa ühiskonnas toimus langus siis, kui varakeskajal hakati rohkem tähelepanu pöörama kirikule ja kiriku kultuuri arengule. Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja es...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
