Füüsika meie ümber (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on füüsika ?
  • Milline on teaduse meetod ?
  • Milline on täppisteaduslik meetod ?
  • Kuidas mõista lauset I = U/R ?
  • Kuidas mõista lauset vk = s/t ?
  • Mis on aga objektiivne reaalsus ?
  • Millest loodus koosneb ?
  • Kuidas loodus toimib ?
  • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ?
  • Kuidas füüsika kogub infot loodusest ?
  • Miks peab füüsikat õppima ?
  • Kuidas toimub seletamine ?
  • Mis on seletamine ?
  • Kui muutuks mõni fundamentaalkonstant ?
  • Mis on fundamentaalkonstandid ?
  • Mis juhtub, kui muutuks elementaarlaeng ?
  • Mis juhtub Päikesega ?
  • Mis juhtub, kui muutuks gravitatsioonikonstant ?
  • Mis juhtuks, kui muutuks Boltzmanni konstant ?
  • Mida see tähendab ?
  • Miks on suvel soe , aga talvel külm ?
  • Kui läänest läheneb madalrõhkkond, siis tuul võib puhuda idast. Miks ?
  • Milles seisneb "kasvuhoone efekt" ?
  • Miks selged ööd on külmad ?
  • Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev ?
  • Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi ?
  • Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad ?
  • Kui kuival õhul. (putukad ei jõua kõrgele tõusta, õhk on hõre ?
  • Kuidas tekib vikerkaar ?
  • Miks see on kaarekujuline ?
  • Kuidas pilved tekivad ?
  • Miks pilved alla ei kuku ?
  • Kuhu jäävad suveõhtul pilved ?
  • Kui kaugel meist on silmapiiril asuv pilv ?
  • Miks vihmapilv on tume ?
  • Kui suured võivad vihmapiisad olla ?
  • Miks mäetippude ümber on pilved ?
  • Miks pilvitu taevas on sinine ?
  • Mis jutt see on ?
  • Kuidas seda tõestada ?
  • Kuidas tekivad Kuu faasid ?
  • Kust tuul puhub ?
  • Kus on paadiga kasulik jõel sõita, kas keskel või kalda ääres ?
  • Kust otsida jões koolmekohta ?
  • Miks jõesuudmesse tekivad madalikud ja leeted ?
  • Miks veekogud paistavad sinistena ?
  • Kuidas kasutada käekella ilmakaarte määramiseks ?
  • Miks taimed on peamiselt rohelised ?
  • Miks lehed sügisel kollaseks ja punaseks lähevad ?
  • Kuidas tekivad mutimulla hunnikud ?
  • Miks kassi silmad autotuledes hiilgavad ?
  • Kus paiknevad taimtoiduliste ja lihasööjate loomade silmad ?
  • Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi ?
  • Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas ?
  • Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad ?
  • Kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks ?
  • Kuival asfaldil ei ole. Miks ?
  • Miks on käru liikuma lükata raskem kui ,seda liikumas hoida ?
  • Miks on vankrit (näiteks lapsevankrit) lükata (paksus lumes) raskem kui vedada ?
  • Miks koormise kandmisel näiteks paremas käes tuleb kallutada keha vasakule ?
  • Miks hakkab vesi panges loksuma, kui seda käe otsas kanda ?
  • Kuidas seda vältida ?
  • Miks nii tehakse ?
  • Millised jõud mõjuvad autole ?
  • Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks ?
  • Kuigi maapind ei ole. Miks ?
  • Miks silla või elektriliini all ei ole autoraadiot kuulda ?
  • Miks trammil on 1 kontaktjuhe, aga trollil 2 ?
  • Miks kosmoselaevas on kaaluta olek ?
  • Kuidas ülesannet lahendada ?
  • Milline on jala omavõnke periood ?
  • Kuidas siduda jala pikkus lihase jõuga ?
  • Milline on inimvõimete piir 100 m jooksus ?
  • Kui kaugele suudaks inimene hüpata ?
  • Kuidas leida langemisaega ?
  • Kuidas leida langemise algkiirust ?
  • Kui kiirus on 100 km/h ?
  • Miks enne üleshüpet tuleb kükitada ?
  • Millest suuremal pole mõtet ?
  • Miks iluuisutaja piruett lõpetades käed laiali sirutab ?
  • Miks kasutatakse jooksudes madalstarti ?
  • Miks ainult sprindis ?
  • Miks etiooplased ja keenialased on nii head pikamaajooksjad ?
  • Miks ketas peab lennu ajal pöörlema ?
  • Miks katkine pall ei põrka ?
  • Miks aitab hoolaud kõrgemale hüpata ?
  • Miks sprinter tõstab jooksmisel jalgu kõrgele, staier aga mitte ?
  • Miks kelgutajaid ja kelke kaalutakse ?
  • Miks kasutatakse maadlusmatte ja poksikindaid ?
  • Miks need on pehmed ?
  • Miks laskmisel püstolitoru üles hüppab ?
  • Miks lühinägelikud inimesed silmi kissitavad ?
  • Kuidas muutub pupill valgustatuse muutudes ja miks ?
  • Mis värvi tuli valgusfooris põleb ?
  • Kuidas oleneb tajutava heli kõrgus heliallika liikumise kiirusest ?
  • Kuidas seda hinnata ?
  • Kuidas kindlaks teha oma kehapinna suurust ?
  • Mis see on? Mis on kalor ?
  • Kui palju õhku tarvitab inimene ööpäevas hingamiseks ?
  • Mille kõrgus on 2 m. See on teooria , aga praktika ?
  • Kui kaua võtab aega, et sissevõetud tabletis olev ravim jõuaks levida üle keha ?
  • Kui kõrgele tuleks trepist üles minna, et "põletada" ühe torditüki kalorid ?
  • Palju tuleks juua külma vett, et organismist kaoks 100 g rasva ?
  • Miks ei tohi magades kontaktläätsi silma jätta ?
  • Miks käed ja jalad hakkavad kõigepealt külmetama ?
  • Miks päeval näeb aknast välja , aga sisse ei näe ?
  • Miks läbi mõne akna vaadates on kujutised moonutatud ?
  • Miks udusele aknale saab näpuga kirjutada ?
  • Miks aknal suitsetades või tolmulappi kloppides suits või tolm tuppa tulevad ?
  • Miks talvel aknaklaasid jäätuvad kuid raamid ei jäätu ?
  • Miks tuleb aknaid talveks tihendada ?
  • Miks mõni uks vajub lahti, teine kinni ?
  • Miks uksel on tihti üleval kaks hinge ja all üks ?
  • Miks ukse hinged kriuksuvad ?
  • Miks ukse käepide on hingede vastasküljel ?
  • Kuidas töötab uksesilm ?
  • Miks radiaatorid on akende all, aga ahjud on keset maja ?
  • Miks on radiaatori kohal seinal mustad triibud ?
  • Kuidas suurendada radiaatori efektiivsust ?
  • Kuidas viia üksinda ühest kohast teise riidekapp ?
  • Kuidas töötab tolmuimeja ?
  • Mille poolest erineb peegelpilt originaalist ?
  • Kus asub kujutis tasapeeglis ?
  • Kui raamatut lugedes. Miks ?
  • Miks majad elektrivoolu toimel maha ei põle ?
  • Miks pirni läbipõlemisega koos ka kork läbi läheb ?
  • Miks mõnikord on seinakontaktid kõrbenud ?
  • Miks diivanil on pehme istuda, aga taburetil kõva ?
  • Miks kerkib tolmu kui lüüa vastu diivanit ?
  • Miks teleri ekraan on alati tolmune ?
  • Miks õlle kiirel joomisel on soovitav panna õlu pudelis pöörlema ?
  • Miks talvel tuppa minnes prilliklaasid uduseks lähevad ?
  • Miks kolme jalaga taburet kunagi ei kõigu, küll aga neljajalgne ?
  • Kuidas tekivad tolmurullid ?
  • Kuidas kiirendada toidu valmimist keetmisel ?
  • Miks kotletid vajutatakse enne praadimist lapikuks ?
  • Mis ujub keevas vees ?
  • Miks piim üle keeb, vesi aga mitte ?
  • Miks vesi enne keema hakkamist kohiseb ?
  • Miks rasv kuumal pannil laiali vajub ?
  • Miks toiduained külmas paremini säilivad ?
  • Kuidas töötab mikrolaineahi ?
  • Kuidas gaasi eest vähem maksta ?
  • Miks kuumale supile või kohvile tuleb peale puhuda ?
  • Miks rasvane supp jahtub aeglasemalt kui lahja supp ?
  • Miks rasv ujub supi pinnal ringikestena ?
  • Miks kuuma supi sees olev kartul suud kõrvetab , leem aga mitte ?
  • Miks toorest muna ei saa laual pöörlema panna, küll aga keedetud muna ?
  • Millal on kokteil kangem, kas siis kui jää ujub pinnal või heljub ?
  • Kuidas talitada ?
  • Milline oli Eesti vanema Lembitu lemmiksupp ?
  • Miks terav nuga lõikab paremini kui nüri ?
  • Miks lõikamisel tuleb nuga edasi-tagasi liigutada ?
  • Kuidas see töötab ?
  • Miks vindiga konservipurgi kaant on raske avada ?
  • Miks tuleb kööginõud ka väljast puhtaks pesta, eriti läikivad potid ?
  • Kuidas nähtust seletada ?
  • Kuidas on olukord tõusvas joas , kas seal surutakse veetilgad kokku ?
  • Kuidas pritsida vett kraanist kaugele ?
  • Kui palju kaalub teie jalg ?
  • Kust said nahale ja karvadele õhumullid ?
  • Kes näeb vee all paremini, kas lühi- või kaugnägija ?
  • Mille suund on vastupäeva. Miks ?
  • Miks pesuvahendid pesevad ?
  • Miks märg seep on libe ?
  • Miks vannitoa peegel läheb uduseks ?
  • Miks rätik kuivatab ?
  • Miks juuste kuivatamisel kasutatakse fööni ?
  • Kuivatamiseks hõõrume vee laiali ja paneme lapi radiaatori peale. Miks ?
  • Miks niiskele ihule on raskem riideid peale tõmmata kui kuivale ?
  • Kui kuivhõõre ?
  • Miks niisked tikud süttivad halvasti ?
  • Miks me saame olla saunalaval, kus õhutemperatuur on näiteks 100 ° C ?
  • Kui 70 - 80 ° C ?
  • Kui kuum vesi (100 °C). Miks ?
  • Miks leiliviskamise järel hakkame rohkem higistama ?
  • Kuidas me aru saame, et mängivad erinevad pillid või laulavad erinevad lauljad ?
  • Mis on heli allikaks puhkpillides ?
  • Mis on heliallikaks pajupillis või orelis ?
  • Kuidas tekib heli poogna abil ?
  • Miks viiuli kõlakasti ei tehta risttahuka kujulist ?
  • Miks keelpille ei mängita keele keskelt, vaid roobi lähedalt ?
  • Miks basspillidel (tuuba) ei saa mängida nii kiiresti kui sopranpillidel (flööt) ?
  • Miks tenorilauljad on lühikesed mehed ?
  • Miks tuleb viiulit häälestada kontsertsaalis ?
  • Miks telefonitraadid talvel undavad ?
  • Mitu korda muutub heli valjus kui ühe viiuli asemel mängib kaks viiulit ?
  • Mis on tremolo , mis vibraato ?
  • Kuidas tekib heli poogna abil ?
  • Miks tuleb viiulipoognat määrida kampolioga ?
  • Miks heli sumbub ?
  • Palju pikemad ja jämedamad keeled kui viiulil. Miks ?
  • Miks tekib vali hääl, kui mikrofoni hopida kõlari lähedal ja kõlari poole ?
  • Mida see tähendab ?
  • Millest see tuleneb ?
  • Mitu kilo tuleb iga inimese kohta ?
  • Kuidagi salapäraselt vaikne. Miks ?
  • Milline on lume tihedus ?
  • Miks külma ilmaga lumi krudiseb ?
  • Miks sula lumest saab teha lumepalli ?
  • Miks näiteks lumi kleepub puu okste külge aga liiv ei kleepu ?
  • Miks tekivad lumehanged tõkete taha (aed, põõsas) ?
  • Miks kraavid ja jalajäljed täis tuiskavad ?
  • Miks lumeonnis on soe ?
  • Miks tekib jää vee peale aga mitte põhja ?
  • Miks veekogud hakkavad külmuma kalda äärest ?
  • Miks linnud talvel jää peal istuvad ?
  • Miks voolav vesi halvemini külmub kui seisev ?
  • Miks on talvel järvest välja või sisse voolu kohtades jõgi jääst vaba ?
  • Kuidas tekivad jääpurikad ?
  • Miks katus soojeneb Päikese toimel rohkem kui maapind ?
  • Miks on jää libe ?
  • Miks veega täidetud anumaid ei tohi talvel õue jätta ?
  • Miks kiiruisud pikad on ?
 
Säutsu twitteris
Füüsika meie ümber 
 
 
1.  Sissejuhatus ............................................................................................... 1 
2.  Suvine  loodus ................................................................................................ 7 
3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 
4. Sport............................................................................................................ 11 
5. Inimene ja  tervishoid  ................................................................................... 16 
6. Tuba ............................................................................................................ 20 
7. Köök............................................................................................................ 23 
8. Vannituba ja  saun  ........................................................................................ 25 
9.  Muusika ....................................................................................................... 27 
10.  Talvine  loodus ........................................................................................... 29 
 
 
 
1.  Sissejuhatus 
Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses “Füüsikaline maailmapilt”. 
 
Mis on füüsika? 
Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on 
füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks 
oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on 
mikromaailm , on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja 
madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist  kiiruse 
mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise  trajektoorsegab   soojusliikumine  jne. jne. 
  
Füüsika  definitsioone  on  mitmeid,  kuid  meie    lähtume  sellest,  mis  on  kirjas  Eesti 
koolifüüsika  kontseptsioonis:  füüsika  on   loodusteadus ,  mis  täppisteaduslike 
meetoditega uurib  mateeria  põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid.
  
Nagu  teame,  on  mateeria  põhivormideks  aine  ja  väli.  Millised  on  aga 
mittepõhivormid?  Nendeks  on  kõik  konkreetsed  kehad  või  väljad:  inimene,  kivi, 
elektriväli, jne.   
Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike  on tänaseks 
teada neli. Need on  : 
1.  gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38; 
2.  elektromagnetiline (laetud kehad)……………         - “ -             10-2 ; 
3.  tugev (prooton ja  neutron )……………………         - “ -              1     ; 
4.  nõrk (elementaarosakesed)…………………..          - “ -             10-15 . 
Kõik  reaalsed  protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust .  
 
Milline  on  teaduse  meetod?   Uurimisviis ,  kus  varasematele  teadmistele  tuginedes 
leitakse  uus  probleem.  Sellele  vastuse  leidmiseks  püstitatakse  teaduslik   oletus   ehk 
hüpotees. Seda kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. 
 
Milline on täppisteaduslik meetod? See on teaduse meetod, mis kasutab: 
•  idealiseeritud objekte; 
•  võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; 
 

•  maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; 
•  ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; 
•  idealiseeritud nähtuste  kirjeldamiseks matemaatika abi. 
 
Füüsika  eesmärgiks
  on  välja  selgitada  looduseseadusi  ja  tõlkida  need  inimesele 
arusaadavasse  keelde  nn.  füüsika  keele  abil.  Füüsika  keel  on  spetsiifiline  keel,  mis 
tugineb tavakeelele, kuid millele on  omased  järgmised tunnused: 
•  kaotab  sõnade  mitmetähenduslikkuse  (näit.  laeng”:   elektrilaeng ,  lõhkelaeng, 
emotsionaalne laeng ); 
•  võimaldab  lühemalt  üles  kirjutada  füüsikas  kasutatavaid    lauseid  (  näit.: 
“nõgusläätse  fookuskaugus  on 25 cm” asemel  “f = - 25 cm” ); 
•  võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); 
•  võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil.  
 
Probleeme 
1.  1. Määrati keha tihedust,  mille ruumala oli 20 cm3 ja mass 54 g. Tihedus 
leiti seosest ρ = m/V = 54 g / 20 cm3 = 2,7 g/cm3. Kas tulemus näitab, kui 
suur mass on 20 cm3 ainel või 1 cm3 ?       
2.  Kuidas mõista lauset  I = U/R
 
4.   Kuidas mõista lauset vk = s/t? Kas vk  s ? Kas vk ∼ 1 / t ?  
 
Füüsika  kasutab  loodusnähtuste  seletamisel  alati   mudeleid   -  ligilähedasi  koopiaid 
originaalist,  kus  on  säilitatud  kõik  olulised  tunnused  ja  ebaolulised    kõrvale  jäetud. 
Oluliste  tunnuste  väljaselgitamine  on  küllalt  keeruline.  Mida  lugeda  oluliseks 
tunnuseks? Seda , mis on omane kõigile  samasse  liiki kuuluvatele nähtustele ja mida 
on võimalikult lihtne mõõta. Näiteks Kuu liikumist ümber Maa on võimalik kirjeldada 
mitmete  suuruste  abil:   joonkiirus ,   nurkkiirus ,  sagedus,  periood.  Missugune  neist  on 
valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. 
Füüsikateadus ei anna  seletusi , see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud 
mudeli  raamides,  kuidas  loodus  töötab.  Mudeli  kehtivust  kontrollitakse  katsetega  ja 
seda  täiendatakse  seni,  kuni  mõõtmisvigade  piires  lähevad  mudelist  tulenevad 
ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei 
luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks 
kehtib energia jäävus. 
 
Mis on loodus? 
Loodus  on  objektiivne   reaalsus ,  mis  eksisteerib  väljaspool  teadvust  ja  sellest 
sõltumatult.
 Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei 
kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn 
noosfäär, so.  valdkond , mille inimene on oma  tegevusega  tekitanud: ehitised, rajatised 
( kaevandus
kanal
raudtee ), 
tehismaterjalid, 
keemilised 
tehiselemendid, 
kosmoseaparaadid,  saasteained  jne.  Kuid  muu  inimtegevusega  seotu,  nagu  poliitika, 
kunst , sõjandus,  religioon , psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse.   
Millest  loodus  koosneb?  Nagu   eespool   öeldud  on  loodus  sama,  mis  mateeriagi. 
Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. 
Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on 
rohkem  kui  üks  keha,  siis  kasutataksegi  mõistet  vastastikmõju.  Mateeria 
põhiomaduseks  on  liikumine  ehk  muutumine.  Siia  kuulub  mehaaniline  liikumine 
 

(asukoha  muutus  ruumis  ja  ajas),  aga  ka  keemilised  reaktsioonid,  rakkude  teke  ja 
surm, elusorganismide  evolutsioon , jne.  
Kuidas  loodus  toimib?  Loodus  toimib  vastavalt  loodusseadustele.  Loodusseadusi 
uurivad loodusteadused : füüsika, keemia,  bioloogia , geograafia ( geoloogia ) ja nende  
kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne.  
Kuidas  saadakse  teada  loodusseadusi  ?  Selleks  kasutab  iga  loodusteadus  talle 
omaseid   uurimismeetodeid,  kuid  kõik  need  taanduvad  ühele   meetodile   –  teaduse 
meetodile, 
mille aluseks on katse.  
 
Kuidas füüsika  kogub  infot loodusest? 
Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid 
ärritada, tekib  aisting . Nendeks on nägemine,  kuulminekompimine , haistmine, 
maitsmine
Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali 
jne.  Aistingute  korral  ei   anta   neile  sisu.  Nii  tegutseb  näiteks   imik .  Normaalsel 
inimesel esinevad   aistingud  kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse 
tajumisest.   Tajumine   tugineb  suuresti  eelnevatele  teadmistele,   kogemustele
ootustele. 
Tajude  sisu  võib  esineda  ka  ilma  meeleorganeid  ärritamata.  Sel  juhul  räägitakse 
kujutlusest. Kujutlus eeldab  eelnevat  teadmist või kogemust. Ei saa kujutleda seda, 
mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda 
õpilaselt millegi sellise ettekujutamist,  mille olemust ta pole endale teadvustanud. 
Samuti  tuleb  arvestada  võimalusega,  et  õpilane  on  tajunud  mingit  nähtust  teisiti  kui 
õpetaja.  Lihtsaim  näide  on  optiline   illusioon .  Füüsikas  ei  saa  ega  tohi  uskuda  oma 
tajusid: tuleb mõõta. 
 
 
 
Miks peab füüsikat õppima? 
See on hea küsimus, millele on raske anda lihtsat vastust. Võiks ju vastata 
demagoogiliselt, et selle sama pärast, mille pärast õpitakse näiteks keemiat või 
ajalugu. 
Aga kui püüda  ausalt  vastata, siis tuleb arvestada päris paljude aspektide ehk 
vaatenurkadega. 
•  Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski 
teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi 
•  Tehnika ja  tehnoloogia : aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest 
protsessidest 
•  Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, 
definitsioonidest, ülesannet täpsemalt  formuleerida  jne. 
•  Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod 
•  Kunst: värvi- ja heliõpetus 
•  Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus 
•  Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord 
•   Loogika : füüsika on kooskõlas loodusega, seega kõik, mis on kooskõlas 
füüsikaga, on loogiline 
•   Esteetika : füüsikaseaduste  harmoonia  
•  Eetika: füüsika kasutamine inimkonna arengu huvides 
 
 

Reeglina lapsed ei taha füüsikat õppida, sest see polevat huvitav. Mis on aga üldse 
huvitav? ENE ütleb midagi huvi kohta. Huvi on inimese aktiivne soov millegagi 
tegeleda, omandada või tundma õppida selle elulise tähtsuse või emotsionaalse 
köitvuse pärast. Huvi põhineb vajadustel ja on inimese tegevuse tähtsamaid motiive. 
Enne kui hakkame füüsikat õpetama, peame endale selgeks tegema, kas meie tegevus 
õpetab midagi eluliselt tähtsat või pakub naudingut ja rõõmu. Muidu on töö 
väheviljakas. 
Üks võimalus füüsikat huvitavaks teha on seletada meid ümbritseva looduse nähtusi. 
 
Kuidas toimub seletamine? 
Mis on seletamine?  Seletamine on vastuse leidmine küsimusele MIKS? Küsimusele 
MIKS?  vastatakse  teaduse  seaduste  abil,   kusjuures     ei  otsita  vastust  lõpp-põhjusele. 
Täpsemalt öelduna  on seletamine mingist konkreetsest nähtusest oluliste tunnuste 
eristamine ja nende  viimine  üldisemate seoste või seaduste alla. 
Seletamised jagunevad mitmeks tüübiks: seletamine üldise kaudu ( analoogia , mudel), 
seletus seaduse  kaudu,  seletus  põhjuslikkuse  kaudu.   Seletuse   esimene  etapp  on  alati 
kirjeldus:  nähtuse  või  eksperimendi  tulemuste  esitamine  teaduse  keeles  (füüsika 
keeles). 
Seletamise  viise  võib  jaotada  teaduslikeks  ja  mütoloogilisteks.  Teadusliku 
seletamise  korral  kasutatakse  teaduse  meetodit  või  selle  elemente.  Mütoloogiline 
seletus tugineb usunditele, pärimustele, religioonile. 
Teaduslik seletamine koosneb struktuurilt kahest osast: kirjeldavast osast ja seletavast 
osast,  mis  koosneb  teaduse   seadustest   ja  juhistest  nende  kasutamiseks  konkreetse 
olukorra puhul. 
 
Näide. Suletud ruumis avatakse lõhnaõli  pudel  ja varsti on kogu ruum täis lõhnaõli 
lõhna. Miks? 
Kõigepealt teeme kindlaks olulise tunnuse: lõhn levib igas suunas ühtviisi. Sellist 
levikut saab seletada difusiooniga, mille kohaselt molekulid liiguvad tänu 
soojusliikumisele igas suunas, kus nende kontsentratsioon on väiksem. Järelikult 
antud juhul pudelist eemale. 
Mitteolulised tunnused: kas lõhn on meeldiv, tugev jne. 
Küsimus sellest, miks molekulid osalevad soojusliikumises on füüsikaväline. Sellele 
küsimusele füüsika ei vasta. Molekulide pidev soojusliikumine on postulaat. 
Nähtuste seletamiseks pole ühest  algoritmi . Üldine  mall  on selline: 
1.  Teha kindlaks,  millisesse  füüsika valdkonda võiks seletus kuuluda. 
2.  Teha kindlaks nähtuse olulised tunnused. 
3.  Püüda leida sobivad seadused või seosed. 
4.  Teha järeldus. 
 
Nähtuste seletamisele aitab kaasa füüsikaliste suuruste võimalike väärtuste ligikaudse 
suuruse teadmine. 
Ajaskaala  
Nimetus 
Väärtus 
 
Universumi vanus 
1018 s ≈  1011  a 
Üks aasta 
3,16 . 107 s 
Üks ööpäev 
8,64 . 104 s 
Tammepuu  suurim vanus 
1500 a 
Vihmaussi maksimaalne eluiga 
20 a 
 

Sütiku  plahvatus  
10-6 s 
Tuumareaktsioon 
10-18 s 
Valgus läbib tuuma diameetri 
10-23 s 
Lühim  ajavahemik  
10-24 s 
  
 
Pikkuste skaala 
Nimetus 
Väärtus 
 
Vaatlushorisont 
1024 km 
Galaktika läbimõõt 
1018 km 
Kaugus lähima täheni 
4 .  1013  km 
Päikese raadius 
7 . 105 km  
Maa raadius 
6,4 . 103 km 
Suurimad puud 
üle 100 m 
Sinivaal   
ca 30 m 
Molekuli  diameeter  
10-10 m .... 10-8 m  
Vesiniku aatomi läbimõõt 
3 . 10-11 m 
Aatomituuma läbimõõt  
10-15 m 
 
Masside skaala 
Nimetus 
Väärtus 
 
Universum  
1050 kg 
Päike 
2 . 1030 kg 
Maa 
6 . 1024 kg 
Vaal 
105 kg 
Punane verelible 
10-13 kg 
Vee  molekul  
3 . 10-20 kg 
Elektron 
10-30 kg 
 
Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant? 
Mis on fundamentaalkonstandid? 
Need on  kvantitatiivsed  suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid.  
Füüsikas  on  kahesuguseid   konstante :  ühed   kirjeldavad   looduse  (mateeria  ) 
põhivorme  ja  vastastikmõjusid,  teised  konkreetseid  mateeria  avaldumisvorme  ja 
nendevahelisi seoseid. 
Esimesed  on  fundamentaalkonstandid,  mis  seovad  loodust  ja  füüsika  võrrandeid 
(on  võrdetegureiks).  Need  näitavad  näiteks  kui  suur  on  kahe  punktmassi  vahel 
mõjuv jõud (kindla kauguse korral) - see on gravitatsiooni konstant γ, või kui suur 
mass on  prootonil . Enamtuntud fundamentaalkonstandid on valguse kiirus vaakumis 
c,   gravitatsioonikonstant   G,   elementaarlaeng   e,  Plancki  konstant  h,   Avogadro   arv 
NA, Boltzmanni konstant k, elektrikonstant ε0
Teised  konstandid  kirjeldavad  konkreetseid  füüsikalisi  suurusi,  näiteks 
murdumisnäitaja,  tihedus  jne.  Ka  need  on  määratud  fundamentaalkonstantidega, 
kuid kasutamise lihtsuse huvides on nad antud teisel kujul. Näiteks n = c/v või  
ρ = m/V , kus m = Σ (m p + mn  ) . 
 
 

 Mis juhtub, kui muutuks elementaarlaeng  ? 
•  Kasvagu  elementaarlaeng  näiteks    10  korda,  st.  et  e  =  1,6⋅  10-18  C.  Kas  me 
märkaksime  seda?  Kindlasti.  Siis  suureneks  nii  elektroni  kui  prootoni  laeng  10 
korda,  Coulombi  jõud  suureneks  100  korda.  Elektronid  kisutakse  tuuma  (ka 
praeguse e väärtuse korral tõmmatakse mõnikord  elektronid tuuma, seda nähtust 
nimetatakse    K-  haardeks).  Selle  tulemusena  muutuksid   prootonid   neutroniteks. 
Selle protsessi käigus kiirguksid tuumast neutriinod ja tekiks veel palju γ- kiirgust. 
Kaoksid  keemilised  elemendid  .  Kogu  Universum  koosneks   neutronitest
neutriinodest ja γ- kiirgusest. 
•  Vähenegu elementaarlaeng  näiteks 10 korda, st. et  e = 1,6 ⋅ 10-20 C. Mis siis 
juhtuks?  Sel  juhul  elektronid  eemalduksid  tuumast  100  korda  kaugemale  kui 
praegu  ( r ∼ 1 / e2 ). Seega aatomite mõõtmed suureneksid 100 korda. Ka kehade 
mõõtmed suureneksid 100 korda. Maakera raadius oleks siis 6400km × 100 = 640 
000 km, mis oleks suurem Maa ja Kuu vahekaugusest. Maa ja Kuu saaksid kokku! 
Mis juhtub Päikesega? Selle raadius kasvaks ka 100 korda ja see oleks siis 
7  ⋅  105  km  ×  100  ≈  7  .  107  km.  Päikese  kaugus  Maast  on  praegu  keskmiselt 
1,5×108 km,    seega saaks siis ka Päike ja Maa kokku, sest Maa raadius kasvas 
ka.  Kas  see  tähendaks  ,  et  Maa  põleks  ära?  Oh  ei  ,  sest  Päikese  ruumala 
suureneks  siis  miljon  korda  (100×100×100)  ja  kui  ruumala  niipalju  suureneb  , 
siis  rõhk  langeb  Päikeses  ja  Päike   kustub   ära.  Saabub  pimedus.  Lisaks  sellele 
aatomid  ioniseeruvad,  õhk  muutub  juhtivaks!  Mis  saab  siis  Maal  olevatest 
elektriseadmetest?! 
 
Mis juhtub, kui muutuks  gravitatsioonikonstant  ? 
•  Kasvagu  gravitatsioonikonstant      näiteks  10  korda.  Siis  suureneks 
gravitatsioonijõud  nii  palju,  et  Päike  tõmbaks  planeedid  endasse  ja  üldse  kogu 
Universum tõmbuks kokku ühte punkti. 
•  Vähenegu  gravitatsioonikonstant  näiteks  10  korda.  Siis  väheneks 
gravitatsioonijõud  nii  palju, et planeedid  lendaksid  Päikesest  eemale ja ka  Päike 
kustuks  (rõhk  Päikese  sees  väheneks).  Kas  pimedasse  jäänud  Maal,  mis  rändab 
kosmoses oleks elu võimalik? Ega ei, sest lisaks muudele ebameeldivustele hajuks 
õhk laiali!  
 Mis juhtuks, kui muutuks Boltzmanni konstant  ? 
Boltzmanni  konstant  k    seob  omavahel  molekulide  keskmist  energiat  ε  ja 
temperatuuri T : 
 ε ~ 2/3 kT. 
•  Kasvagu Boltzmanni konstant 10 korda. Siis temperatuur väheneks 10 korda ja 
toatemperatuur oleks kusagil 30 K juures.  
•  Vähenegu Boltzmanni konstant  10 korda. Siis temperatuur tõuseks 10 korda ja 
toatemperatuur oleks kusagil 3000 K juures. 
Tundub,  et  mõlemal  juhul  on  elu  võimatu.  Aga  tegelikult  ei  juhtuks  sellest  veel 
midagi, sest ega see muutus ei tekita ega kaota soojusenergiat. Muutub vaid kraadi 
väärtus  (suurus),  st.  et  vesi  keeks  kas  37,3  K  juures  või  3730  K  juures.  Kas  selle 
konstandi  muutus  on  siis  ohutu?  Mitte  päris,  sest  Boltzmanni  konstant  on 
pöördvõrdeline Avogadro arvuga. Kui  suureneb Boltzmanni konstant, siis väheneb 
Avogadro  arv.  Mida  see  tähendab?  Väheneb  ainete  tihedus,  mis  viib  samale 
tulemusele  kui  gravitatsioonikonstandi  vähenemine.  Ja  vastupidi,  kui  NA  suureneb, 
siis juhtub seesama, mis gravitatsiooni konstandi  suurenemisel
 
 

 
2. Suvine loodus 
 
2.1. Ilm 
•  Miks on suvel soe , aga talvel külm? Vihjed: Maa 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika meie ümber #1 Füüsika meie ümber #2 Füüsika meie ümber #3 Füüsika meie ümber #4 Füüsika meie ümber #5 Füüsika meie ümber #6 Füüsika meie ümber #7 Füüsika meie ümber #8 Füüsika meie ümber #9 Füüsika meie ümber #10 Füüsika meie ümber #11 Füüsika meie ümber #12 Füüsika meie ümber #13 Füüsika meie ümber #14 Füüsika meie ümber #15 Füüsika meie ümber #16 Füüsika meie ümber #17 Füüsika meie ümber #18 Füüsika meie ümber #19 Füüsika meie ümber #20 Füüsika meie ümber #21 Füüsika meie ümber #22 Füüsika meie ümber #23 Füüsika meie ümber #24 Füüsika meie ümber #25 Füüsika meie ümber #26 Füüsika meie ümber #27 Füüsika meie ümber #28 Füüsika meie ümber #29 Füüsika meie ümber #30 Füüsika meie ümber #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mix mees Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Mis on füüsika?
  • subjektiivne
  • füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike
  • meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid
  • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma
  • Milline on teaduse meetod?
  • probleem
  • järeldus
  • meetod?
  • Füüsika eesmärgiks
  • füüsika keele
  • U / R
  • Probleeme
  • I = U/R
  • mudeleid
  • Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab
  • mõõtmisvigade piires
  • Mis on loodus?
  • Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest
  • objektiivne reaalsus
  • inimene?
  • Millest loodus koosneb?
  • väli
  • vastastikmõju
  • loodusseadustele
  • loodusteadused
  • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ?
  • teaduse
  • meetodile
  • Kuidas füüsika kogub infot loodusest?
  • tegevus
  • tajumisest
  • kujutlusest
  • Miks peab füüsikat õppima?
  • on inimese aktiivne soov millegagi
  • tegeleda, omandada või tundma õppida selle elulise tähtsuse või emotsionaalse
  • köitvuse pärast. Huvi põhineb vajadustel ja on inimese tegevuse tähtsamaid motiive
  • Kuidas toimub seletamine?
  • MIKS?
  • seletamine mingist konkreetsest nähtusest oluliste tunnuste
  • eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla
  • teaduslikeks ja mütoloogilisteks
  • Näide
  • Ajaskaala
  • Pikkuste skaala
  • Masside skaala
  • Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant?
  • fundamentaalkonstandid
  • n = c/v
  • Mis juhtub, kui muutuks elementaarlaeng ?
  • Kasvagu elementaarlaeng
  • Vähenegu elementaarlaeng
  • Mis juhtub, kui muutuks gravitatsioonikonstant ?
  • Kasvagu gravitatsioonikonstant
  • Vähenegu gravitatsioonikonstant
  • Mis juhtuks, kui muutuks Boltzmanni konstant ?
  • Kasvagu Boltzmanni konstant
  • Vähenegu Boltzmanni konstant
  • arvuga
  • Suvine loodus
  • Ilm
  • Pilved
  • Taevas
  • Veekogud
  • Varia
  • Õues ja tänaval
  • Õues
  • KATSE
  • KATSE (
  • Tööd, tegemised õues
  • A = Q =
  • Liiklus
  • h v = s/t ; v =
  • Sport
  • Käimine
  • mudelist
  • v = s / T
  • /2 = 2
  • r = l/
  • /3g
  • Jooksmine
  • I / F r
  • scaling”
  • Milline on inimvõimete piir 100 m jooksus?
  • Kaugushüpe
  • sin 2
  • d = v
  • t + gt
  • /2
  • s = x
  • Kõrgushüpe
  • Teivashüpe
  • Kuulitõuge
  • sin2
  • v = at
  • Ajamõõtmise täpsus
  • t / t
  • s / s
  • t /t
  • Hindepunktid
  • Varia
  • mv = F t
  • Inimene ja tervishoid
  • Nägemine
  • Värvuste nägemine
  • Valguse heleduse tajumine
  • Värvipimedus
  • Inimese silma valgustundlikkuse
  • olenevus valguse lainepikkusest
  • Kuulmine
  • sageduste vahemikus
  • heli kõrgus
  • tundlikkus
  • detsibellides
  • kuuldelävele
  • valulävi)
  • Toiduvajadus
  • erienergiakuluks
  • Tegevus
  • J/s m
  • energiakulu
  • MEHED
  • NAISED
  • kalorsust
  • Toiduaine Kalorsus
  • Hingamine
  • Südame töö
  • N = A/t
  • Ravimid
  • Varia
  • Tuba
  • Aken
  • vaakum-klaaspakettakna
  • Uks
  • Radiaator
  • Tubased tööd
  • Peegel
  • Elekter toas
  • I = enSv
  • Varia
  • Leiutised, mis on toaga seotud
  • Köök
  • Toidu valmistamine
  • Söömine
  • Köögitööd
  • Vannituba ja saun
  • Veekraan
  • = const
  • Vann
  • Pesemine
  • Saun
  • Muusika
  • Heli
  • KATSE
  • müra
  • Katse
  • Kuuldelaävi ja valulävi
  • Heli kiirus
  • Heli kõrgus
  • Heli tämber
  • Heliallikad
  • = n
  • seisulaine
  • Katse
  • KATSE
  • resonantsi
  • Katse heliharkide resonatsist
  • Probleeme
  • katse
  • Talvine loodus
  • Lumi
  • Jää

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

109
doc
Füüsikaline maailmapilt
31
doc
Füüsika eksam
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
54
doc
Füüsikaline maailmapilt-I osa
477
pdf
Maailmataju
343
pdf
Maailmataju uusversioon
15
docx
Füüsika I semester gümnaasium
66
docx
Füüsika I konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !