Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
abaluude vahele. Selle võttega võib võõrkeha hingamisteedest väljuda. · Võõrkeha saab hingamisteedest eemaldada ka Heimlichi võttega. Selleks tuleb minna abivajaja selja taha ning aseteda oma käsivarred tema keskkoha ümber. Panna oma rusikas käsi rinnaku ja naba vahele, aseteda teine käsi rusika peale ning mõne kiire, ülespoole suunatud liigutusega võib võõrkeha hingamisteedest välja saada. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb.
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
• SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
........................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................
Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda
SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.................................................................
* Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4
6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg 2,5 a – 5 a 250 mg 5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
* Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu 2. SELGITA MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi 3. SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS 5 · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine 4. SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi
kõverdatud ja pea kergelt tõstetud. Lülisamba (selgroo) vigastuse korral tuleb selgroog enne transpordi alustamist hoolikalt püsivalt jäigalt toestada. Kaelaosa vigastuse kahtluse korral astatakse kaelalahas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haavad ja eluohtlik verejooks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esmaabi verejooksu puhul Patsient panna lamavasse asendisse(võib minestada verekaotusest, ehmatusest, verd nähes). Verejooksu saab kinni panna käega haava peale surudes, Tee haavale tavaline side ja kui läbi selle veri ikka imbub, siis
Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku
Ülemäärane nutt võib mõningatel juhtudel kujuneda probleemiks ning viia vanemad ettenägematute tegudeni ägedale kiigutamisele, isegi raputamisele, mis on aga üks väärkohtlemise vormidest. Raputatud lapse sündroomi tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel
haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd · Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused:
Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi
seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot kasutavate ravimite kohta, kui tarvitab nitroglütseriini, siis aitan tal seda manustada.
sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on värsked (säilivad tavaliselt 1 nädal), soolalahus, kaaliumpermakonaat *sideme mahavõtmisel niisuta enne *suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi *näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada
verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga. Kui kannatanu näonahk on kahvatu, tõsta kõrgemale tema jäsemed. Tagada rahu ja
17. Esmaabi lapse kukkumisel Kui on tekkinud ajupõrutus: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. 18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Esmaabi: Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. Hoia vigastatud kohta kõrgemal. Nikastus-luuotsad väljuvad korraks normaalsest asendist
· Informeeri lasteaia juhtkonda. · Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse. Liiklusavarii · Hinda olukorda ja jaga ülesanded. · Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist. NB
Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele.
Esmaabi kursus (kirjalik test) Etteantud vastustest valige ainult üks 1. Elustamivõttete rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest „enne helista, selle järgi elusta”, kui eeldatavaks äkksurma põhjuseks on a) Võõrkeha hingamisteedes b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
