Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötl...
eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) Varud maailmas Metallurgia keskkonnaprobleemid Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Sulatamine Terasesulatus • Jaapan on üks suuremaid terasetootjaid
Metalli tootmine on mitmeastmeline protsess, mis koosneb maagi tootmisest, tema ettevalmistamisest (rikastamine - osaline lisanditest puhastamine, särdamine - sulfiidsete maakide muutmine oksiidiks) sellele järgneb metalli tootmine ja selle lõplik puhastamine. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia tootmisel on omad keskkonnaprobleemid. Näiteks: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid
Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas. 2) Energiamahukad harud Keemiatööstus, metallurgia. Paiknevad odava elektri tootmise piirkonnas. 3) Tööjõu mahukad harud Kergetööstus. Paiknevad linnades. 4) Tarbijale orienteeruvad Piima- ,saiatööstus. Olmeteenused. Paiknevad tihedamini asustatud piirkondades. 5.) Eesti majandusgeograafilise asendi +/- + Asend Läänemere ääres võimaldab transporditeenust. Rohkesti lähinaabreid, mis võimaldab kaubavahetust. Loodusvaradest on rikkalikult metsa ja magevett
5. Transport kulukas suured kogused. 7. Soojuselektrijaamad: nende ehitamine on suhteliselt odav, kiire. Tahketel kütustel SEJ-d paiknevad kütuste leiukohtade lähedal. Maagaasil, naftal SEJ-d paiknevad tarbija lähedal või mererannikul. Suured õhusaastajad. 8. Hüdroelektrijaamad: positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet. 9. Tuumajaamad: positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus. 2. Kulub vähe toorainet. 3. Rajatakse tarbija lähedale, kus muid kütuseid pole. 4. Uraan kergesti kättesaadav turul. 5. Korras tuumajaam ei saasta keskkonda. negatiivne: 1
peenestatakse, mehaaniliselt sõelutakse ja pakendatakse Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maaalustest soolalademetest "kaevandada" ka puhta vee abil Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse Aurutamise teel eraldatakse enamus veest Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda, jahvatada ja pakendada Peensoolast valmistatakse mitmeid lisanditega soolasid Keetmisprotsessid on energiamahukad ning see muudab peensoola märgatavalt teistest kallimaks Jodeeritud sool on Pansool on vähendatud mõningase naatriumisisaldusega joodisisaldusega sool sool Ühe kg soola kohta 1,5 Lisatud on ca 2540% 3,5 g joodi kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati Põhieesmärk on vähendada inimeste
alumiiniumist · Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja tsingi tarbijad?) · Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitu metalli ( nn polümetallid), ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli Metallurgia keskkonnaprobleemid · Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud · Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks · Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist · Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti · Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid · Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni
probleeme. Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest. Tootmine Arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud riikide tootmisviisid on väga energiamahukad, mis kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2. sobivate maaharimisviiside järgimine 3
Suurimad tootjad: Taani, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Hiina Hüdroenergeetika - Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk - Ehitamine kallis - Tootmine odav - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes tööstusharudes, mis väga energiamahukad - Näiteks: alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil - Ei tekita kasvuhoonegaase ega saasta õhku Ümbritsevatele aladele kahjulik: - Mõjutavad jõgede vooluhulka - Suured alad jäävad vee alla - Väga kahjulik mõju kaladele - Vee kvaliteet halveneb - vetikate vohamine Suurimad tootjad: - Euroopas: Venemaa (Siber), Norra, Island, Rootsi, Alpimaad - USA lääneosariigid, Kanada - Brasiilia
• Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. • Keskkonnaprobleemid: • Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud • Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks • Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti • Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid • Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: • autolukksepp • keevitaja • kullassepp • laevamehaanik • konstruktor
Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. Keskkonnaprobleemid: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: autolukksepp keevitaja kullassepp laevamehaanik konstruktor
poole võrra. Drastilise muutuse otsese põhjusena nähakse sotsialismiaegset väga ressursimahukat ja ebaotstarbekat plaanimajandust, mille üleminekul turumajanduseks oli tööstuse efektiivsemaks muutumine ning lausa vähenemine paratamatu. See on loonud olukorra, kus riigid täidavad Kyoto protokolli kohustusi formaalselt küll väga edukalt, kuid tegelikult ei astu aktiivseid samme kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning riikide majandused on endiselt muu maailmaga võrreldes energiamahukad. Paraku kuulub selliste riikide hulka ka just Eesti, nagu tuvastati hiljuti avaldatud Riigikontrolli aruandes ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel". Niisiis jaguneb EL põhiliselt riikideks, kes ei suuda oma Kyoto protokollis võetud kohustusi täita, täidavad need suurte raskustega või on omavad hoolimata kohustuse formaalsest täitmisest tegelikult energiamahukat ja ressursse raiskavat majandust. Sellegipoolest võib öelda, et EL on olnud seni
Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks
Ettevõtte suurus väike (kuni 50 (100) töötajat),- keskmine (50 (100) - 500 (1000) töötajat) - suur (üle 500 (1000) töötaja) Ettevõtlusvorm (reguleeritud seadusandlusega) Eesmärgipüstitus Asukoht Tehnilis- majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi- töö e. personalimahukad ettevõtted - seadme e. kapitalimahukad ettevõtted - materjalimahukad ettevõtted - energiamahukad ettevõtted Valmistamisprintsiibi järgi - üksiktootmine, - korduvtootmine Valmistamismeetodite järgi – vooltootmine, - töökojatootmine 13. Tootlikkuse olemus ja selle hindamine Produktiivsus = tööviljakus. Vähesega rohkem ära teha. Valem: Tootlikkus= väljund/ sisend 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmaärk . Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja
tasandil ning kohalikul tasandil säästva arengu tegevuskavad). Ülemaailmsel tasandil on säästva arengu põhimõtte eesmärkideks nii ressursside (sealhulgas ka vee) kaitse ja majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist). Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad järjest. Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained. Eesti looduslikes tingimustes oleks otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia märgalapuhastid. Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises
Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi korraldatud. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg juust, Statoil naftakompanii, DnB- pangandus, SAS lennukompanii.
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
efektiivne lähedalasuvate gaasi- ning naftamaardlate või sügaval paiknevate isoleeritud soolalademete esinemisel. Samas CO2 eraldamine ja transport on ise energiamahukad ja füüsikalises mõttes efektiivsus küsitav Tuumaenergeetika 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. Esimene tsiviilotstarbeline tuumaelektrijaam (5 MW võimsusega) valmis 1954. aastal Nõukogude Liidus Obninskis. Lääne allikates mainitakse Obninski tuumaelektrijaama väga harva kui esimest tuumaenergia
muutuda vähese süsinikukasutusega ja ressursse säästvaks majanduseks.Kolm põhimõtet sellel on: Kiirendada vähese süsinikukasutusega ja energiatõhusate tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamist ja turule viimist. Dünaamilise siseturu loomine. Vähese süsinikukasutusega ja energiatõhusate tehnoloogiate, toodete ja teenuste globaalse turu loomine. 1. Energiamahukad tööstusharud parandamiseks on vaja majanduslikult tasuvaid meetmeid. 2. Juurdepääs loodusvaradele ja toorainele. Tuleb välja töötada meetmed, mis aitavad tagada jätkusuutliku ja ohutu juurdepääsu ning parandada ressursside tõhusust ja juurdepääsu kodumaisele toorainele, avada ELi turg taastuvale toorainele, 3. Konkurentsivõime tõstmine! EL TP Sektoriaalsed algatused
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetüttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra maavarad 9 Põllumajandus Ainult 2,7% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja
Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad 7 tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka mersamajandus hästi korraldatud. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg juust, Statoil naftakompanii, DnB- pangandus, SAS lennukompanii.
mõistlikku kasutuselevõttu.Ükski riik, kes midagi ei tooda, pole õieti jätkusuutlik, on loomulik, et kui meie suurtööstusettevõtted ja majandus arenevad, siis paraneb ka inimeste elujärg. Põllumajandus vajaks omamaiseid väetisi, nende hind maailmaturul on kõrge ja see tõstaks meie põllumeeste konkurentsivõimet. Eelpool on juttu olnud meie teisest põlevkivist ja selles sisalduvatest haruldastest metallidest. Kõiki neid ja ka uraani oleks võimalik vajadusel toota. Lisaks on energiamahukad nii fosfori kui ka põlevkiviõli tootmine või sellest mootorkütuste valmistamine. Praegu kaevandatakse elektritootmiseks 15 milj t põlevkivi, mille võiks kaevandamata jätta ja suurendada põlevkiviõli mahtu 350 000 t tänapäeval, kahekordseks. Nafta varud maailmas vähenevad ja bensiini hind sellele vastavalt aina suureneb. Meie oleksime nendest muredest priid, kui tarbiksime kodumaist mootorikütust.
1. laine (industrialiseerimise 1.l) - söebasseinideäärsed tootmised: Birmingham, Ruhr 2. laine (industrialiseerimise 2.l) ja järgnevad lained - suurendasid ettevõtete paiknemisvabadust veelgi. Soodustas raudteede areng, elektrienergia kasutus, nafta ja maagaasi kasutus, autotranspordi areng, hiljem lennunduse areng. Uuenduste levik: Tootmise sisendi iseloom Väljundi ja sisendi suhe Energiavajadused o Nt. IKT tegevused on energiamahukad Inimtööjõud ja masinad Töökohtade iseloom Tootmise ulatus/maht Nõudlus ja turu olemasolu Transport 10. ,,Uus" rahvusvaheline tööjaotus maailmas. ... seondub eeskätt rahvusvaheliste korporatsioonide tekkega. · Tootmise vertikaalse (hierarhilise) organiseerimise tulemuseks on tootmisprotsessi lihtsamate osade, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu, paigutamine vähemarenenud riikidesse.
neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat gammakiirgusena. [4] Ahelreaktsioonile annab ülevaate joonis 1. Joonis 1. Tuumade lõhustamine 5 3. Tuumaenergia kasulikkus Tuumaelektrienergia on paremaid elektriallikaid, mida kasutavad energiamahukad tööstusharud ning mida kasutatakse heitkoguste CO 2 piiramise siseriiklike nõuete täitmise eesmärgil. Fossiilkütuseid põletades oleks peamise kasvuhoonegaasi CO 2 heitkogused olnud suuremad. Ühe miljoni kilovati elektri tootmine söest eraldab atmosfääri 230 tonni süsinikku, samast kogusest naftast eraldub 190 tonni ning gaasist 150 tonni süsinikku. Normaalsetes tingimustes töötav tuumaelektrijaam toodab samade kilovattide juures peaaegu süsinikuvabalt.
OÜl 40 000 krooni ja ASil 400 000 krooni. 4. Tehnilis-majanduslik struktuur 1. Valdava tootmisteguri järgi kõige suurem efekt saavutatakse seal, kus kulud on suuremad Töö e pesronalimahukad palgakulude kõrge osakaal tootmiskuludes Seadme e kapitalimahukad amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal Materjalimahukad tooraine ja materjali osatähtsus kõrge Energiamahukad energiatarbimise kõrge tase 2. Valmistamis printsiipide järgi Üksiktootmine samaliigilst toodet toodetakse ainult üks eksemplar tellimustootmisena. Nt laevaehitus Korduvtootmine jaguneb sordi seeria ja masstootmiseks nt riided ja autod 3. Vooltootmine masinad ja seadmed on paigutatud vastavalt tootmisjärjekorrale. Materjal ja pooltooted liiguvad kõige lühemat teed pidi
· Vallandada on.. keeruline. Sotsiaalne ettevõtlus Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Näiteks: Kodutute jalgpalli MM; Heateo Sihtasutus (Uuskasutuskeskus, Noored kooli, Anni Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine Valmistamisprintsiipide järgi: üksik- ja korduvtootmine Huvigrupid - Grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. · Ettevõttesisesed ja välised · Esmased: omanikud, tegevjuhtkond, töötajad, kreditorid, kliendid, konkurendid, hankijad, ühiskond · Teisesed: ametiühingud, meedia, kodanikuühendused jne. Ettevõtte eesmärkide süsteem
tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avataud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. See saastab vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. 31 5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONUD
ühendite seotud lämmastikuks ja tagasi. Liblikõielised taimed on sümbioosis bakteritega, kes aitavad neild siduda õhulämmastikku. Juuremügarates lülitatakse see kiiresti amonihapetesse ja transporditakse peremeesksüleemi. Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8. Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Assimilatsiooniprotsessid on väga energiamahukad ning sõltuvad otseselt fotosünteesi kaudu tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks
Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maa-alustest soolalademetest "kaevandada" ka puhta vee abil Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse Aurutamise teel eraldatakse enamus veest Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda, jahvatada ja pakendada Peensoolast valmistatakse mitmeid lisanditega soolasid Keetmisprotsessid on energiamahukad ning see muudab peensoola märgatavalt teistest kallimaks Lisanditega soolad Jodeeritud sool on mõningase joodisisaldusega sool Ühe kg soola kohta 1,5-3,5 g joodi Pansool on vähendatud naatriumisisaldusega sool Lisatud on ca 25-40% kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati Põhieesmärk on vähendada inimeste naatriumi tarbimist Soola laekumine organismi 1/3 naturaalsete toiduainetega (juurviljad, liha jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
