Egiptuse religioon Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguse...
Egiptuse religioon ja kunst Egiptuse usund • Segfried Morenz (1914-1970) jagab usundid: ◦ jumalakultus ◦ kuningakultus ◦ surnutekultus ▪ maagia on eraldi nähtus • avab meile Egiptuse usundi Jumalakultus • jumalakäsitlus • polüteism • jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) ...
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
Geograafiline asend ja loodusolud Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksulning jaguneb Alam-Egiptuseks ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga va...
Vana-egiptuse religioon:hauatagune elu Inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge. Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha...
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säili...
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem- · Talupojad, allautatud riigi ran teineteisest sõltumatuks Egiptuseks. ...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjades...
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvav...
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel Maailmas on palju rahvaid ning igal ühel neist on omad uskumused ja tõekspidamised. Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati...
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest er...
Vana-Egiptus 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloolisi sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastjate järgi. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon kunsti väga, sest vanad egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu, seda tehti, et muumiad säi...
Kunstiajalugu I Kiviajast antiigini 1. Mis eesmärk oli kunstil kiviajal? Kunsti eesmärk kiviajal oli nn maagiline. Kujutati peamisel loomi, selleks et kindlustada saagiõnne, loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega ...
Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsiv...
VANA-EGIPTUS.PÜRAMIIDID Koostasid : Marleen & Liisi MÕISTED Noom väikene riik Skarabeus egiptlaste püha mardikas , kelle kujukest kasutati amuletina Reljeef skulptuurteos , mille puhul kujutis on saadud mingi pinna süvendamise teel Dünastia rida samast suguvõsast üksteise järel põlvnenud valitsejaid Hieroglüüfkiri egiptlaste endi välja mõeldud kiri Vaarao egiptuse valitseja Egiptuse poos poos , kus kehajaladnägu on külgvaates ja silm otsevaates Polüteistlik usutakse ja austatakse paljusid jumalaid Antropomorfne inimesetaoline Palsameerima laiba lagunemise vältimiseks tehtud protsessid laibaga Muumia palsameeritud laip Mastabas muumiate säilitamiseks ehitatud hooned , mis koosnesid maaalustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest RIIKIDE TEKKIMINE Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põlluharimine on olnud võimalik ainult ...
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4% 8) Ateistid 2,5% 9) Muud 2,5%...
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd 1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid. Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused, kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms) Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga, mida näit...
Mille poolest usundid erinevad? Usund ehk religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Tänapäeval on erinevate usundite tunnistajaid kokku üle 6,6 miljardi, ning sellest arvust moodustavad suurema osa kristlased ja moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioo...
Vana-Egiptus Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati...
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud u...
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Pre...
4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon ...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Kunstiajaloo kontrolltöö nr 1. 1) Kuidas jaotatakse traditsiooniliselt kunstiliike? *Arhitektuur ehk ehituskunst *tarbekunst *kujutav kunst. 2) Milliseks kaheks alaliigiks saab jagada maalikunsti? *tahvelmaal *monumentaalmaal 3) Mida tähendab kunstis mõiste kompositsioon? Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest ...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Muistne Egiptus Pt 4.-6. Eeldused ja olud Miks just seal? Milline oli Niiluse mõju Egiptusele? Kuidas looduslikud olud Egiptuse tsivilisatsiooni mõjutasid? Ühtse riigi tekkimine Põlluharimise algus u 5000 eKr Väikeriigid koondusvad Ülem- ja Alam-Egiptuse riikideks U 3000 eKr MENES liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr ...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid kerkisid esile umbes 3000 aastat eKr. Mõlemad sõltusid palju veest Aafrika kirdeosa tsivilisatsioon Niilusest ning Pärsia lahe ja Vahemere vaheline ala Eufratist ja Tigrisest. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, püsisid nende traditsioonid rohkem muutumatuna kui Mesopotaamia omad. Nendel kahel tsivilisatsioonil on palju erinevusi ning ka sarnasusi. Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu. Usu poolest olid need tsivilisatsioonid samas ka sarnased, sest mõlemal oli palju jumalaid osad tähtsamad, osad vähem. Kui Niiluse äärses riigis kehastasid jumalad loodusnähtusi ja pühaloomi, siis Mesopotaamias olid na...
Vaarao kuulutas juudid orjadeks Juutide arv ei vähenenud. Käsk uputada juutide lapsed Moosese emal õnnestus last kolm kuud peaita ema jättis Moosese niiluse kaldal olevatesse kõrkjatesse Vaarao tütar leidis Moosese. Mooses kasvas vaarao peres. Ethioopia printsessi Farbis Mooses pidi Egiptusest põgenema Midjani maale. Preester Jethro tütar Zipporah. Mooses ajas oma äia karja kõrbe taha Hoorebi mäe juurde. Seal ta silmas kummalist põlevat kibuvitsapõõsast. Siis kohtus Mooses oma esiisade Jumalaga, kes tegi karjasest Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahut...
Egiptuse kuningad ja jumalad, igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis. Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke väh...
1.KUNSTILIIGID. Arhitektuur e. ehituskunst. Jaguneb sakraalarhitetktuur pühamud, kirikud, moseed, kloostrid, sünagoogid, templid religioossed mälestusmärgid, Profaararhitektuur e. ilmalik arhitektuurelamud, koolid, ja ülejäänud ehitised. MaalikunstOriginaalne traditsioonilises kultuuris korduv kujund tasapinnal.1.Seinamaal 2.Tahvelmaal 3.miniatuurmaal Skulptuur 1)ümarplastika e. vabaskulptuur 2) reljeef a) kõrgreljeef b) madalreljeef Graafika 1)kuivnõel(metalli sisse kraapimine) 2) puulõige Tarbekunst Kõik asjad meie ümber Stiil algselt "käekiri", originaalne kujutusviis. 2.PALEOLIITILINE KUNST Algas juba 2 mln aastat tagasi koos tööriistade valmistamisega(tarbekunsti teke), lõppes umbes 10000 eKr. Jaguneb 1)Vanem paleoliitikum 2) Keskmine paleoliitikum 3) noorem paleoliitikum. Tähendab üldse v...
RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahm...
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
Ajaloo kontrolltöö Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonide tekkimine, koht, aeg, varaste tsivilisatsioonide tunnused, tekke eeldused ja põhjused. Vanaaja mõiste. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist. Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid. Varaste tsivilisatsioonide tunnused · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimise...
Milles väljendu Egiptuse kõrgkultuur? Mikk Ludvi 10. a Egiptus on olnud mitutuhat aastat riik, kus on mitu riigi valitsemiskorda, Egiptus on olnud riik kus on olnud mitmekülgne kultuur ning seal on siiamaani erinevad usundid ja kultuurisuunad. Egiptuse algusajad, need kus meie praegune sivilisatsioon ka teab midagi on olnud minu arust imeline. Egiptus jaguneb 5 ajaliseks perioodiks 1. Ühtne Egiptus 3000 eKr 2. Vana riik 2650- 2130 eKr 3. Keskmine riik 1950- 1960 eKr 4. Uus riik mis oli umbes 1550 -1075 eKr ning 5-es ajajärk ´´Hiline periood ´´ mis kestis 1075- 525 eKr. Ühtne Egiptus ehk ''varajane periood'' 3000 aastat eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegis seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna ''Memphise.'' Olid aastad mööda läinud ja tekkis uus aeg...
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID)..........................................................................................................
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused. Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.. Egiptus oli eraldatud Vahemere ja Punase merega, seega oli see muust maailma tegevusest suhtelistelt eraldatud. Kuid tänapäevane Iraak ja tolleaegne Mesopotaamia suhtles välisriikidega rohkem kuna oli vaja saada materjale: kivi, metalle ja eelkõige puitu. Kuna mõlemad riigid asusid jõe kallastel siis tõi see kaasa üleujutusi mis põlluharijatele oli meelepäraks. Niiluse üleujutuste tõttu olid kallastel viljakas muld. Mesopotaamias seda nii tähtsaks ei peetud kuna nad asusid viljaka poolkuu alal ja nad ei olnud ka korrapärased. Religioon oli mõlemas riigis olemas kuigi ühes vähem teises rohkem. Egiptuses oli jumalaid vähem kuid neid võeti tõsisemalt. Tähtsaim jumal oli Ra, h...
Iseseisev töö nr 1. I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimald...
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõj...
Eva Lenke Asszonyi ja Karoliina Tammik Iisrael Asukoht ja naaberriigid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Iisraeli pealinn on Jeruusalemm,mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. Iisraeli kultuur Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale. Tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Vapp Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Second level Third level Fourth level ...
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus sarnasused Egiptusele iseloomulikud jooned eksisteeris 5000eKr - 1000eKr (500eKr) looduslikult isoleeritud ümbritsetud kõrbetega korrapärased üleujutused üleujutused loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe loodusvarade poolest rikas mõlemal vesi traditsioonid tähtsad hierarhiline ühiskond maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentralise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
