Eesti keele allkeeled (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid ?
  • Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks ?
  • Mismoodi tõlgendab neid erinevusi ?
  • Mida need asjad tähendavad ?
  • Kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi ?
 
Säutsu twitteris
Eesti keele allkeeled
1. Allkeeled, üldpilt
Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel ) 
  • Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta

Jagatakse kolmelt aluselt:
  • standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety)
  • kasutajakesksed variandid ehk dialektid ( dialect )
  • kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid ( register või style).

Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa.
  • Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda
  • SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid , mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma.

Teine: Dialektid ehk murded – kohamurded ja sotsiolektid (nt släng).
  • Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest
  • Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992).
  • Kohamurre = regional ( local , territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect
  • Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect

Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on:
  • lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad
  • peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse
  • murde kõnelejad teadvustavad end rühmana ja oma murret eristava keelena

Alamterminid: aktsent – keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest.
  • Regionaalne aktsent (regional accent) – nt saarlased
  • Sotsiaalne aktsent (social accent)
  • Maamurre ( rural dialect) ja linnamurre (urban dialect)
  • Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud
  • Regionaalkeel (võro keel): trad . murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega.

Sotsiolektid:
  • Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus.
  • Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp
  • Klassi olulised elemendid: amet, haridus , isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine
  • primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed
  • James ja Lesley Milroy’ sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu.
  • mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena
  • mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda

Släng, argoo , žargoon, erikeel .
  • Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara ( Tender 1994).

2 erinevat slängi:
  • sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad
  • mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia
Slängis vaadatakse tavaliselt ainult sõnavara. Slängi sõnavara kitsamalt kasutuses.
Kolmas: Situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega (Ferguson 1994)
  • paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis

Klassikalised mõjurid:
  • Keelekasutajate omavaheliste suhete laad ja rollid antud situatsioonis: staatussuhted, sotsiaalsed ja ametialased rollid, suhete formaalsuse aste (sõber–võõras; eraisik – institutsiooni esindaja)
  • Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline
  • (Mõnikord lisatakse žanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks)
  • Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms
  • Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne).
  • Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub

2.1. Kohamurre ja dialektoloogia
Keelegeograafia ehk dialektoloogia:
  • meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks
  • tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel.
  • D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta
  • D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased
  • D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda.
  • D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele.
Julés Gilliéron, kogus 1896–1901  uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas ) = dialektoloogia alus 1902– 1910 Prants.
Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 1920–1990. Keskne organiseerija Emakeele Selts.
Meetodid:
  • D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega
  • murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega , mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond
  • Seetõttu tihti kombineeritud D+VA
  • D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid

Informantide valik:
  • otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata
  • Informandid : NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed
  • Oluline ka vähene haridus , vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid
  • Eestis: 4/5 informantidest naised  sest mehed rändavad tööasjus
  • vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud
  • Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt
  • Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta
  • Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina  algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt
  • eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal
  • Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele

Küsimustik:
  • Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline)
  • Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid
  • otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks
  • kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on
  • etteloetavad või vabalt formuleeritavad küsimused
KRIITIKA: ei kirjelda kogu murret, põhiliselt vanemate naiste keel, argikeel puudub, monoloogilised tekstid, dialoogsõnad minimaalsed, puuduvad argisõnad, raske kätte saada käskivat kõneviisi ja grammatilisi vorme.
1. nimetamisküsimused (naming): Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks? Mis on mu taskus (näitab tühja taskut)?
2. lünk-küsimused (completing): Te teete tee magusaks ...
  • Taustaandmed: Eestis murdepäevikud, kus inimese eluloolised andmed (vanus, haridus, liikumine, elulugu lühidalt) ja minimaalselt andmeid situatsiooni kohta.

Litereerimine ja foneetiline transkriptsioon :
  • eesmärgiks on märkida täpselt üles sõnafoneetika
  • Muud nähtused märgitakse juhuslikult ja robustselt või jäetakse märkimata
  • FT koosneb häälikute märkidest, diakriitikutest ja muudest sümbolitest

Häälikud:
  • häälikud märgitakse üldiselt tavaliste väiketähtedega
  • bdg on helilised sulghäälikud, mida on vaid Setus, tavalised nõrgad sulghäälikud märgitakse GBD abil
  • õ märgitakse alakaarega e abil
  • w on siirdehäälik pika u või u-lõpulise difitongi järel: kau·wa

Diakriitikud:
  • diakriitikutega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustustukohti
  • Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad hääliku pikkust
  • a on lühike vokaal
  • à on teise silbi poolpikk vokaal
  • ā on harilik pikk vokaal
  • â on ülipikk vokaal
  • saDà sāDà sâDà

Muud nähtused:
  • lause algust eraldi ei märgita
  • lause lõpus on tavalised kirjavahemärgid
  • dünaamiline pearõhk - üks punkt, kaasrõhk - kaks punkti rõhutatud hääliku järel tu·lemi:se
  • üheks sõnaks kokkuhääldamine: allkaar
  • pausid : pikem kahe kriipsuga ||, lühem ühe kriipsuga |
  • Pärisnimed joonitakse alla

Isoglossid (D keskne mõiste):
  • I eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme
  • I esitatakse kahel viisil
  • 1.joon tõmmatakse nende kohtade vahele, kust piir läheb
  • 2.ühendatakse piiril joontega kohad, kus kasutatakse ühte või teist (ka heterogloss)
  • I ei pea olema pidev joon, selles võib olla katkestusi jms
  • Iga I näitab ühte keelelist joont. Tegelikult kasutatakse neid ka joonte rühmade nimedena.

Analüüsi tulemused:
  • isoglosside leidmine
  • murdepiiride konstrueerimine
  • murde ja siirdealade leidmine
  • murdekaardid/atlased

  • Isoglossid moodustavad kimpe (bundle, Saareste parmas), kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast
  • kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab murdealasid (dialect area)
  • eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid
  • dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum)
  • Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped
  • Põhjused: erinevad keelelised erinevused jooksevad erinevaid kohti mööda
  • Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal ( metsad , sood )

Siirdealad (Transition areas):
  • murdepiiridel tekivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega
  • need on siirdealad (transitional area) ja siirdemurded (transitional /border lects)
  • Kompaktne siirdeala: teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus
  • hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse
  • kaks siirdemurde alaliiki :
  • segamurrak (mixed lect), koos kahe murde vormid (Põhja-Tartumaa: akanud, nakanu)
  • siirdemurrak (fudged lect), kasutab jooni, mida pole kummaski puhtas dialektis

Mitmeid murdeid ühendavad isoglossid:
  • Osa isoglosse paikneb murdepiiridest eemal, kuid ühendab mitmeid murdeid, mis ei ole sama murderühma liikmed
  • Osa isoglosse paikneb murdepiiridel, kuid ühendab murdeid, mis muus osas ei kuulu samasse kõrgemasse kooslusse
  • Nt Ida-Eesti alasid ühendavad jooned

Keelekaardid ja –atlased:
  • D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil.
  • Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv

Kaarte on kahte tüüpi:
  • 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele
  • 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil

2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned
Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus:
  • Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL
  • Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR

  • Murded:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti keele allkeeled #1 Eesti keele allkeeled #2 Eesti keele allkeeled #3 Eesti keele allkeeled #4 Eesti keele allkeeled #5 Eesti keele allkeeled #6 Eesti keele allkeeled #7 Eesti keele allkeeled #8 Eesti keele allkeeled #9 Eesti keele allkeeled #10 Eesti keele allkeeled #11 Eesti keele allkeeled #12 Eesti keele allkeeled #13 Eesti keele allkeeled #14 Eesti keele allkeeled #15 Eesti keele allkeeled #16 Eesti keele allkeeled #17 Eesti keele allkeeled #18 Eesti keele allkeeled #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor redy Õppematerjali autor

Lisainfo

Tiit Hennoste loengute põhjal koostatud konspekt õppeaastal 2009/2010.
allkeeled , kohamurded , sotsiolingvistika , keele varieerumine , register , keelekorraldus , netikeel

Mõisted

Sisukord

  • Eesti keele allkeeled
  • Allkeeled, üldpilt
  • Kohamurre
  • Sotsiolektid
  • Släng
  • Keelekasutajate omavaheliste suhete laad
  • Suhtlusviis või toimimisviis
  • Füüsiline olukord, tingimused
  • Eesmärgid
  • Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine
  • Kohamurre ja dialektoloogia
  • Põhjused
  • Litereerimine ja foneetiline transkriptsioon
  • Isoglossid
  • Siirdealad (
  • Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned
  • Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus
  • Murded
  • Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused
  • Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused
  • Murrete kujunemine ja hääbumine
  • Hääbumise põhjused
  • Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine)
  • Variaabel =
  • Eesti keele sotsiaalne varieerumine
  • Register ja selle uurimismeetodid
  • Register
  • Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus
  • Spontaanne tekst / redigeeritud tekst
  • Wallace Chafe
  • Vestlusanalüüs/Conversatsion analysis
  • Kõnevoor ja vooruüksus
  • Naaberpaaride 5 omadust
  • Eelistusjärjestus
  • Parandus (Repair)
  • Eneseparandus

Teemad

  • Allkeeled, üldpilt
  • variety
  • Standard ja Nonstandard Variety
  • dialect
  • style
  • Dialektid
  • regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect
  • sociolect, social (class) dialect
  • aktsent
  • social network
  • Situatiivne variant
  • involved / informational
  • Kohamurre ja dialektoloogia
  • nonmobile older rural males
  • naming
  • completing
  • kau·wa
  • saDà sāDà sâDà
  • tu·lemi:se
  • parmas
  • dialect boundary
  • dialect area
  • geographical dialect continuum
  • Transition areas
  • transitional /border lects
  • akanud, nakanu
  • fudged lect
  • display maps
  • interpretative maps
  • Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned
  • Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused
  • põhjaeesti
  • siga, küpsetab
  • kalad
  • näha, terava
  • lõhki, lõng, õlg, hein, maha, jahvatab
  • kollane, mets
  • tema, on
  • nael, teinud
  • laev, poeg
  • täis, leidma
  • janu, tegu
  • kalad
  • puudel
  • kohtusse
  • jalas
  • aleviks
  • suurem
  • annaks
  • andsite, annaksite
  • tuua, süija, istuda, pühkida
  • võtsin
  • annaksin
  • ta on
  • lõunaeesti
  • tsiga, küdsä
  • kala?
  • nätä, terävä
  • lahki, lang, olg, hain, maahha, jauhhas
  • kõllane, mõts
  • timä, um
  • nagel
  • tennü
  • laiv, poig
  • täüs, löüdma
  • jano, tego
  • kala?/kalat/kalade
  • puil
  • kohtude/kohtuhe
  • jalan/jalah/jalahn
  • alõvis, alõvist
  • suuremb/suuremp/suurep
  • ma anna, mii anna
  • tii anni, tii annassi
  • tuvva, süvvä, istu, pühki
  • ma võti, ta elli
  • annassi
  • ta om / um
  • Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused
  • südaeesti
  • kirderanniku
  • kandama
  • raudane
  • metsa, poika
  • tuuli
  • poig/poika, aid(a)
  • tüttär
  • lõng:lõngad
  • tuppa
  • nõela, naerab
  • paremate
  • must: mustad
  • lang:lannad
  • tupa
  • neul(a), naura
  • sotaje
  • sütäme
  • nuorena
  • oravi, kalo
  • parembije
  • kukkunud:kukkuned
  • oliksin/olisin
  • en, et, ei, emme, ette
  • eivad tule
  • Murrete kujunemine ja hääbumine
  • Hääbumise põhjused
  • Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine)
  • klass/sotsiaalne kiht
  • Eesti keele sotsiaalne varieerumine
  • Register ja selle uurimismeetodid
  • and, but, so
  • because
  • no, nojah, aga, mnjah
  • ee, õõ
  • või, tähendab, ühesõnaga, ma mõtlen, ei, mitte
  • ülejärgmises
  • `Hiiumaa ainus
  • või

Kommentaarid (3)

doriskatre profiilipilt
doriskatre: Materjal on põhjalik ja suureks abiks.
11:05 15-01-2013
antonm profiilipilt
antonm: hea materjal. autor on vaeva näinud
12:57 08-12-2012
 profiilipilt
: Päris hea materjal :)
21:07 10-10-2012


Sarnased materjalid

7
odt
Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
88
docx
Eesti keele reeglid
14
doc
Eesti keele vaheeksami kordamine
28
docx
Eesti keele ajalugu
14
odt
Eesti kirjakeele ajalugu
38
docx
Eesti keele ajalugu
130
ppt
Eesti keele ajalugu ja murded
28
docx
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !