Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei
suur osa rahvastikust (Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda). Suur omaette probleem on murrete ja rahvakultuuri (nii vaimse kui materialase) piirkondade omavaheline seos. Rahakultuuri poolest jaguneb Eesti kolmeks: Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eestiks, mille erinevused pärinevad eeskätt I aastatuhande algupoolelt, seega ajast, mil hakkasid kujunema ka laiemad murdeerinevused. Murrete tasandumine ja hääbumine Trditsiooniliselt kohamurded olid pikka aega ainsad allkeeled, mida inimene valdas. Aja jooksul tulid nende kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territootiumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt tasanduma (nivelleeruma).
uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega midagi peale hakata. Eristus: parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsised, tähelepanu väärivad jne. Keelekollektiive peetakse ühtlaseks, idiolekt (individuaalne kõnepruuk) ei mahu strukturalistlikku skeemi. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). Isogloss joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid.
Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja
Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja
Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. GOOGOL: Kirjakeel on neutraalne ning see sobib igasse kõne olukorda. Kirjakeel on ka rahvuskeele üldrahvuslikult kasutav keelekuju ja see on arenenud ning reeglistatud. Keelenormide vastavust võib kontrollida õigekeelsussõnaraamatust. Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal[1]; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded[1]. Mõnede käsitluste järgi võidakse "eesti kirjakeele" all mõelda ka kirjutatud eesti keelt vastandades talle suulist eesti kirjakeelt[1]. Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut. Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid Geograafiline murdeahel - Geograafiline murdeahel on ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult.Nt Romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; germaani keelte murded Austrias, Sveitsis, Saksamaal, Belgias, Hollandis;
Mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, ajalooliste, geograafiliste, sotsioloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu; Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA! Murretest sotsiolingvistikas Murre on allkeel teise keele sees. Murded jagunevad: o geograafilised e regionaalsed murded e kohamurded – paika pandud mingi kindla alaga; o sotsiaalsed murded e sotsiolektid – kindlad seoses sotsiaalsete kriteeriumitega: vanus, sugu, haridus, vanemate haridus jne; 1 Geograafiline murdeahel kogum erinevatest murretest, mis hakkavad teineteisest kaugenema. küladevahelised erinevused – mida kaugemal külad on, seda suuremad on erinenevused
muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb laste ja noorukite keel täiskasvanute omast. Viiendaks, ka erisläng levib tänu arvutitele palju laiemalt kui varem ning vajab seetõttu uurimist, millised on tema seosed muude allkeeltega ja tema mõjud keelemuutustele. 6. Sotsiolekt ja murre Oma kohamurre oli 19. sajandil ainus eesti allkeel, mida kõik eestlased valdasid. Sealjuures on aga selge, et kohamurded pidid jagunema ka sotsiolektideks. Mingeid uurimusi selle kohta olemas ei ole ning pole ka tagantjärele võimalik teha. Võib küllalt suure tõenäosusega hüpoteesida, et tegu oli eeskätt sotsiaalsete aktsentidega. Aja jooksul tulid murrete kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territooriumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt nivelleeruma. Eestis hakkasid tekkima tugevad sotsiaalsed eeldused traditsiooniliste dialektide kadumiseks 19
Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad:
annaabi.ee 
