Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei
suur osa rahvastikust (Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda). Suur omaette probleem on murrete ja rahvakultuuri (nii vaimse kui materialase) piirkondade omavaheline seos. Rahakultuuri poolest jaguneb Eesti kolmeks: Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eestiks, mille erinevused pärinevad eeskätt I aastatuhande algupoolelt, seega ajast, mil hakkasid kujunema ka laiemad murdeerinevused. Murrete tasandumine ja hääbumine Trditsiooniliselt kohamurded olid pikka aega ainsad allkeeled, mida inimene valdas. Aja jooksul tulid nende kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territootiumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt tasanduma (nivelleeruma).
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uu...
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspid...
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, ajalooliste, geograafiliste, sotsioloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu; Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA! Murretest sotsiolingvistikas Murre on allkeel teise keele sees. Murded jagunevad: o geograafilised e regionaalsed murded e kohamurded – paika pandud mingi kindla alaga; o sotsiaalsed murded e sotsiolektid – kindlad seoses sotsiaalsete kriteeriumitega: vanus, sugu, haridus, vanemate haridus jne; 1 Geograafiline murdeahel kogum erinevatest murretest, mis hakkavad teineteisest kaugenema. küladevahelised erinevused – mida kaugemal külad on, seda suuremad on erinenevused
muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb laste ja noorukite keel täiskasvanute omast. Viiendaks, ka erisläng levib tänu arvutitele palju laiemalt kui varem ning vajab seetõttu uurimist, millised on tema seosed muude allkeeltega ja tema mõjud keelemuutustele. 6. Sotsiolekt ja murre Oma kohamurre oli 19. sajandil ainus eesti allkeel, mida kõik eestlased valdasid. Sealjuures on aga selge, et kohamurded pidid jagunema ka sotsiolektideks. Mingeid uurimusi selle kohta olemas ei ole ning pole ka tagantjärele võimalik teha. Võib küllalt suure tõenäosusega hüpoteesida, et tegu oli eeskätt sotsiaalsete aktsentidega. Aja jooksul tulid murrete kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territooriumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt nivelleeruma. Eestis hakkasid tekkima tugevad sotsiaalsed eeldused traditsiooniliste dialektide kadumiseks 19
Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
