1.Eluslooduse
süsteem
Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3
miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700.
Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit . Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli
suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit
bakterit. 1cm2
inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit.
Eluvormid
ja uurimisvaldkonnad:
bakterid ( sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia
vetikad (osa protiste) – algoloogia
seened, sh samblikud ( seen + vetikas ) – mükoloogia ja lihenoloogia
taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed , paljasseemnetaimed , katteseemnetaimed – botaanika
Eluvorm
on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm.
Taimede uurimine :
botaanika – teadus taimedest
botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia , taimeanatoomia, taimefüsioloogia , taimegeneetika,
taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika , geobotaanika, paleobotaanika , etnobotaanika.
Süstemaatika :
1735.aastal
ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede,
loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on
kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel .
Carl
von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite
morfoloogilistel
tunnustel.
Katteseemnetaimede sugukonnad on eristatavad ainuüksi nende tunnuste
põhjal: õie sümmeetria, lehtede arv üksikutes õieleheringides,
sigimiku asend ning õielehtede, eriti kroonlehtede, värvus (võib
olla varieeruv ).
Binominaalne
nomenklatuur
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed
1) Geomeetriline struktuur – kirjeldab taimeosade paiknemist (kõrgust jt) 2) Jaotumus – isendite paiknemine kooslusliikide kaupa 3) Vertikaalstruktuur – eluvormide ja tsönopopulatsioonide ruumijaouts ülestikku, vertikaallõikes 4) Horisontaalstruktuur – eluvormide ruumijaotus horisontaallõikes Taimekoosluse kirjeldamine Kasvukoht – vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas). Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis – Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid–metsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada
ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud metsapiirkonna oravapopulatsioon) · Kooslus- mingi piirkonna kõiki elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum- Emajõe luhaniidu kooslus ( nii taimed kui ka loomad) - Kooslus kitsamas tähenduses: näiteks piirkonna linnupopulatsioonide
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt
neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et
Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: m?
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala
Kõik kommentaarid