Eained Otto Kontro Sisukord Tähis E Jagunemine Eained Eainete Kasutamine Eained, Otto Kontro Sissejuhatus Toidulisaained ehk Eained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid. Eained, Otto Kontro Tähis E Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. Eained, Otto Kontro Tähis E Vastav koodsüsteem kehtibEuroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaaine ohutuse garantiiks. Eained, Otto Kontro Eained Eaineid tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemisepidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Eained, Otto Kontro Eainete jagunemine E100199 Toiduv ärvid E200299 S äilitusained ...
E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda on ohtlikud. Nitritid ja nitraadid Säilitusainete ehk konservantide (E2...)
emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. MIKS LISAAINEID KASUTATAKSE? Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300)
omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud lisaained. Loodusidentsed – ained, mida leidub looduses, kuid toiduainetes kasutatuna on saadud sünteetilisel teel. Loodusvõõrad – ained, mida looduses ei esine. Lisaainete rühmad. Värvained E100 – E199 Säilitusained E200 – E299 Antioksüdandid E300 – E322 Emulgaatorid E400 – E499 Happesuse regulaatorid E500 – E578 Maitsetugevdajad E620 – 650 Magusained E900 – E999 Värvained E100 – E199 Mõeldud toidule värvuse andmiseks või loodusliku värvi tugevdamiseks. Kasutatakse ka looduslike ja loodusidentseid, kuid enamus värvainetest on saadud sünteetilisel teel. Seetõttu on suur osa toiduvärvidest inimorganismile kahjulikud ja võivad põhjustada terviserikkeid.
Teraviljatooted, 0,6, 5% Sokolaad, maiustused, 2,2, 18% E-ained miks? Säilitamiseks (säilitusained) Konsistentsi saavutamne (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid) Värvuse andmine (toiduvärvid) jne E-ainete jaotus Ained, mis on eraldatud loodusest, näiteks (E406) (E407)(E440) puuviljadest jne. Ained, mis esinevad toidus looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel. (E300) (E200) Ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel -pole looduses analoogi. (E320) (E321) Tänan!
Kalapulgad 12.50 Piim ,,Tere" Eesti 9,90 Merevaik ,,Tere" Eesti E450,E339 13,90 Juustu-ürdi Eesti 25.00 küpsised Piparmündi tee Saksamaa 21.00 Jäätee sveits E211, E202 19.00 Kuldne röstsai Eesti E481,E200 9.00 Farmi toorjuust eesti 11.50 *Kas tulemus oli üllatav? Tulemus polnud üllatav. *Miks ostsite kaugelt pärit tooteid? Hea hinna ja kvaliteedi suhe. *Kas nad on maitselt paremad kui kohalikud? Oleneb tootest. Üldiselt mitte. *Kas ostueelistusi määras ka toote välimus? Pakend? Või ainult hind? Kindlasti määras välimus, kuid peamine oli siiski hind.
........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaainete grupid........................................................................................................... 5 Toiduvärvid E100-199................................................................................................5 Säilitusained E200-299..............................................................................................6 Antioksüdandid E300-399..........................................................................................6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499......................................................................7 Happesuse regulaatorid E500-599............................................................................7 Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699......................
Tallinna Ülikool Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Toitumise alused Säilitusained Koostas: Natalia Kaptyug Liis King Säilitusained Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Toiduainetööstuses on säilitusained toodetel märgitud tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4
naatrium 0,4 g Kristel Reinsalu referaat GDA-1 portsjonis (1 viil e. 18 g) sisaldub: energia 45 kcal (2% GDA); suhkur 0,3 g (0% GDA); rasv 0,6 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,0 g (0% GDA), naatrium 0,1 g (3% GDA); kiudained 1,2 g (5% GDA) Aasa päevalilleseemnesai Netomass-250 g Koostis-nisujahu, vesi, päevalilleseemned 15%, linaseemned, pärm, margariin, suhkur, keedusool (1,1%), jahuparandaja (emulgaatorid E472e, E481), säilitusaine (E200) Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 1325 kJ (301 kcal); valgud 9,9 g; süsivesikud 43,7 g, millest suhkruid 1,7 g; rasvad 11,4 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,6 g; kiudained 3,9 g, naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 16 g) sisaldub: energia 48 kcal (2% GDA); suhkur 0,3 g (0% GDA); rasv 1,8 g (3% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,1 g (3% GDA); kiudained 0,6 g (2% GDA) Röstid ja vormisaiad Kuldne seemneröstsai Netomass-500 g
eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, konsistentsi, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn
tekitada allergilisi reaktsioone. E128 Punane 2G. Võib põhjustada hüperaktiivsust ning allergilisi reaktsioone. E129 Võlupunane. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone, astmat. E142 Roheline S, E151 Briljantmust, E155 Pruun HT. Võivad põhjustada hüperaktiivsust, allergilisi reaktsioone, astmat. E173 Alumiinium. Võib põhjustada kesknärvisüsteemide mürgitamisjuhtumeid, parkinsoni tõbe. E180 Litoolrubiin. Võib põhjustada hüperaktiivsust, allergilisi reaktsioone, astmat. E200 Sorbiinhape. Võib tekitada ülitundlikkust suu piirkonnas (nahaärritused, põletustunne). Võimendab allergilisi reaktsioone ja astmat. E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat
Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid
pakendamata kaupa kauplustes. Meie rühm eelistab keskkonnasõbralike pakendeid, mida saab hiljem ära põletada v6i uuesti kasutada. Nädalaga kogunes meie rühmal umbes1 6o pakendit. Meie rühm koosnes linnalastest, nii et pead kokku pannes leidsime, et meie toidust moodustas kodutalust pärinev väga väikse osa, milleks oli 1/9. Põhiliselt toome kodust ainult kartuli. Lisaainete rühmad · Toiduvärvid (E100-E199) · Säilitusained (E200-E299) · Antioksüdandid (E300-E399) · Emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499) Lisaks nimetusele on kasutusel veel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, pakesendamisgaasid jt (E500-...) Lisaaine on looduslik või sünteetiline, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.
liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Tosta Kuldne Röstsai E471 - Rasvhapete mono- ja diglütseriidid. Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Kõrvalmõjud pole teada E481 Naatriumlaktülaadid. Saiakesed. Kõrvalmõjud pole teada E200 Sorbiinhape. Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid. Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptome võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile
Mõju inimesele: Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E102. Võimalik allergiatekitaja Ela ,,Täistera Mitmeviljasai" E-aine nr: E471 Nimetus: Rasvhapete mono- ja diglüt-seriidid Kasutusvaldkond: Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Mõju inimesele:Pole teada. Eaine nr:E481 Nimetus: Naatriumnaktülaadid Kasutusvaldkond:Saiakesed Mõju inimesele: Pole teada E-aine nr:E200 Nimetus: Sorbiinhape Kasutusvaldkond: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid. Mõju inimesele: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda.
Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid. Säilitusained on väga levinud– eriti sagedasti võib neid leida näiteks kõikvõimalikes limonaadides, maiustustes, jäätistes, ning muudes töödeldud või eelvalmistatud toitudes. Magusates toodetes on eelkõige levinud sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210)– erandlikud säilitusained, mis on küll looduslikud, kuid võivad omada negatiivset kõrvaltoimet, näiteks laste hüperaktiivsust. Üldjuhul on säilitusainetest vabad piimatooted (jogurtite puhul tuleb aga tähelepanelik olla, sest mõned erkroosad ja kollased jogurtid sisaldavad sünteetilisi värvaineid). Samuti on suurel osal säilitusainetel astmat ja allergiaid süvendav mõju. Mitmed säilitusained (samuti ka maitsetugevdajad ja toiduvärvid)
nimetus või E-number. Päritolu järgi jagatakse toidu lisaained kolmeks: 1) Looduslikud-taimse või loomse päritoluga, eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Organism saab nende lagundamisega hakkama, kahjulikke aineid on kõige vähem, siiski esineb võimalikke kantserogeene (E120): E406; E407; E440 2) Loodusidentsed-esinevad toidus looduslikult kuid on saadud sünteesi teel, tervisele erilist ohtu ei peaks kujutama:E300; E330;E200; E210 3) Sünteetilised- neil pole looduses analoogi, on tervisele kõige kahjulikumad, kuna organismil on neid raske kahjutuks teha, nad ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda: E320; E321 Euroopa Liidus on loodud ühtne lisaainete süsteem- E ainete süsteem. E tunnus tähendab, et lisaaine on ohutuks tunnistatud. Enne lisaaine kasutusele võttu hinnatakse selle ohutust inimese tervisele Euroopa Toiduohutusametis (EFSA), hinnatakse lisaaine toksilisust,
Loodusidentsed; mis on looduses olemas, kuid saadud keemilese sünteesi teel (näiteks, E300 – askorbiinhape, C- vitamiin, E330 - sidrunhape) Sünteetilised, millele ei ole looduses analoogi (näiteks, E951 – suhkruasendaja aspartaam, E954 – suhkruasendaja sahhariin) II. Toime põhjal E100 – E199 toiduvärvid E200 – E299 säilitusained E300 – E399 antioksüdandid E400 – E499 stabilisaatorid, paksendajad E500 – E599 emulgaatorid E600 – E699 lõhna- ja maitsetugevdajad E700 - E1500 muud lisaained (happed, alused, soolad, želeerijad, pakendamisgaasid, vahutekitajad jm) 6 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž
tiabendasool (E233). Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagu butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321). Lisaaine võib osutuda allergeeniks, kutsudes sünteetiliste lisaainete suhtes ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat tekitada ka puhtsünteetiliste lisaainete hulka mittekuuluvad lisaained, siis tasuks teada ka teisi võimalikke allergeene: sorbiinhape (E200), sorbaadid (E201 E203), bensoehape (E210), bensoaadid (E211 E219), sulfitid (E221 E228). Soja suhtes allergilistele inimestele võib põhjustada vaevusi ka sojaubadest eraldatud letsitiin (E322). Harva võivad allergiat tekitada glutamiinhape (E620) ja glutamaadid (E621 E625). Soovitused Kasutage toiduks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, millel ei ole muudetud nende esialgset keemilist koostist.
12) munad ja munatooted; 13) suhkrud ja suhkrutooted (loetelu on toodud määruse lisa 2 punktides 11.1 ja 11.2); 14) mesi; 15) sool ja soolaasendajad; 16) värsked ürdid; 17) pärm; 18) imiku- ja väikelapsetoidud; 19) naturaalsed mineraalveed ja allikavesi; 20) kohv ja kohviasendajad, maitsestamata tee. Lisaainete funktsionaalsed grupid · E-kood võeti kasutusele 1970.a. Rootsis ja EL maades: Toiduvärvid E100-199 Sälitusained E200-299 Antioksüdandid E300-399 Emulgaatorid, stabilisaatorid E400-499 Muud lisaained E500 - Lisaainete ohutus · JECFA Joint Experts Committee on Food Additives · ADI Toidu lisaained Toiduvärvid · Kurkumiin (75 300)3 E 100 · Erütrosiin (45 430)4 E 127 · Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat · Võlupunane AC, Allura Red E 101 AC(16 035) E 129
Tähtede ja numbrite kombinatsioon registrite numbrid. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. CAS number on kemikaali registreerimise number andmebaasis „Chemical Abstract Service”. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. EINECS number on aine registreerimise number Euroopa kaubanduslike ainete loetelus („European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances”). Viia Lepane 5.09.2012 37 Viia Lepane 5.09.2012 38
muud tervisehäired. Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes. Siinkohal on loetletud mõned lisaained, mis võivad ülitundlikkusnähte tekitada: Asovärvid E102 Tartrasiin E110 Paraoranzh E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-227 Väävlishape ja sulfitid Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) LISAAINETE LOETELU1
56. Taastuvad loodusvarad elavad biootilised või dünaamilised ressursid, nende taastumine sõltub inimese oskusest nende varusid kasutada ja planeerida. Taastumata looduvarad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. (metsikute loomade ja taimede liigid; puutumatu looduse algset seisundit pole võimalik taastada). 57. Lisaained toidus: E-ained keemilised ühendid, mida lisatakse toidusse selle omaduste muutmiseks. (toiduvärvid E 100 E199; säilitusained E200 299), antioksüdandid E300 399), emmulaatorid, stabilisaatorid E400 499), muud E 500 599). Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB,
31 E-AINED MEIE TOIDULAUAL Toiduainetööstus ei saa enam läbi toidule lisatavate säilitus- ja muude aineteta. Vastasel juhul seisaksime silmitsi tohutu hulga riknenud söögiga, mis lisaks säilivusaja kiirele möödumisele ei näeks ka kuigi ahvatlev välja. Lisaained jaotuvad viide suurde gruppi. Esiteks toiduvärvid (E100-E199), mille eesmärk on pakkuda tarbijale silmailu. Teiseks säilitusained (E200-E299), mis hoolitsevad, et kaup säiliks kauem ja isegi kaugelt maalt toodud puuviljad näeksid ilusad välja. Antioksüdandid (E300- E399) on vajalikud, et pidurdada kõiksuguste viljade, kas või lahtilõigatud õunte tumenemist õhuga kokkupuutumisel. Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) aitavad hoida ühtse massina erinevate omadustega vedelikke (näiteks vesi ja õli). Viimase rühma moodustavad muud lisaained (E500-E1500)
Organisation) poolt lisaainetega tegelev Joint Expert Committee on Food Additives - JECFA. E - ained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetele vastavalt tehnoloogilistele vajadustele: · riknemise pidurdamiseks; · välimuse, struktuuri, koostise parandamiseks; · maitse parandamiseks. Euroopa liidu maades kehtib ühtne E- kood, mis on turvalisuse garantiiks. E100...E199 toiduvärvid E200....E299 konservandid E300....E399 antioksüdandid E400....E499 emulgaatorid,stabilisaatorid, paksendajad Alates E500 muud ADI arv (Acceptable Daily Intake) - heakskiidetud päevane annus mida inimene suudab eluea jooksul taluda [mg/kg]. Turvalisus testitakse loomkatsetel (rotid, hiired, vesikirbud). Uuritakse kantserogeensust, teratogeensust, mutageensust. Lisaainete kasutuselevõttu lubatakse, kui: · see ei ole tervisele kahjulik; · ei juhi kasutajat eksiteele;
tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7
Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22. Ainete ohutuskaart Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7
aastal eraldatigi. Looduslikult esineb seda orgaanilist hapet kõige rohkem just pihlakates ja pihlakamahl oligi tootmisallikaks enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu. Vees lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi, temperatuuri tõustes ühendi lahustuvus paraneb. Nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel, sorbaatidel, on mõjus pärm- ja hallitusseeni hävitav või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas hapudes või hapestatud toiduainetes. Siit ka hoidistajate ammune praktiline tarkus, kes pihlakaviljade mahla kasutasid teiste puuviljade ja marjade konserveerimisel. Sorbaadid on toiduainetetööstuses hetkel ühed enam kasutust leidvad konservandid, sest nad ei mõjuta oluliselt konserveeritava toiduaine maitset ega lõhna.
Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. Nomenklatuursed nimetused Näiteks väävelhape (IUPAC- tetraoksosulfaat(VI)vesinik) • Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides: Lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid. • CAS number on kemi 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel
annaabi.ee 
