-Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset poolust. 3) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroKardioGrammi? - Elektrokardiogrammi puhul mõõdetakse inimese kehal rindkere juures asetseva kahe elektroodi vahel tekkivat pinget ning pannakse see ajalisse sõltuvusse graafikul. Kasutatakse diagnoosimaks südamega seotud haigusi.(Teisi sõnu võib öelda, et mõõdetakse ka südamelihase takistuse ajalist muutust.)
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu...
reaalgaasid on veeldatavad, seega gaasi molekulide vahel peavad eksisteerima tõmbejõud. Niimoodi saadud (aga ka muud) vedelikud ei ole kergesti kokkusurutavad, seega peavad eksisteerima ka tugevad tõukejõud molekulide vahel. Tõmbejõud molekulide vahel kasvab molekulide lähenedes ja teatust punktist tõukuvad kiiresti. 36. Kirjeldage tähtsamaid molekulidevahelisi interaktsioone ja selgitage nende sõltuvust osakestevahelisest kaugusest. Ioon-dipool dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots oleks suunatud iooni poole, soolalahused. Stabiliseerib süsteemi. 2x kaugemal on interaktsioon 4x nõrgem. Dipool-dipool tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku. Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi
· Wan der Waalsi jõud molekulide vahelised jõud Dispersioonijõud (Londoni jõud) elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi).
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi
2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus. 5) Londoni dispersioonijõud: Väga nõrgad, lühiajalised külgetõmbe-tõukejõud. Ühe molekuli aatom + tõmbab enda poole teise molekuli aatomi elektropilve -. Kohe mõjuvad nende molekulide tõukejõud. Mitttepolaarsete piirkondade vahel. 6) Dipool jõud: Polaarsete piirkondade vahel. Ühe molekuli + lõpp ja teise moelkuli – lõpp tõmbuvad. 7) Soolasillad: Vastasnimeliselt laetud ioonide tõmbumine valgu molekulis.
vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. Ca 100 korda, sest kovalentsed sidemed on toatemperatuuril suhteliselt püsivad ja ei katke soojusliikumise tõttu. Kovalentsed sidemed katkevad keemilistes reaktsioonides. 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon b) dipool-dipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Nii jääbki! 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Van der Waalsi raadius R näitab võimalikult komplekse molekulaarse kokkupakkimise efektiivset raadiust (nimetatakse ka mõjuraadiuseks). 31. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? a) 0,34 nm b) 3,4 nm c) 0,034nm Kuna süsinikuaatomi R = 0,17 nm, siis ei saa kaks aromaatset tsüklit tungida teineteisele lähemale kui 0,34 nm. 32
Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käitub iga raadioantenn. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. Vaatame homogeenset elektrivälja. Tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Vastupidise gradiendiga väljas liiguks dipool samuti tugevama välja poole, seega vasakule. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. Sellel põhineb elektroforees. Tähtis rakenduslik nähtus geeniuuringutes ja muidu bioloogias ja keemias. 10. Mis on polarisatsioonivektor
Merlin ja Kädi Esimene mikrolaineahi valmistati 1946. aastal USA-s Eriti palju hakati kasutama 1980. aastal Toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele Mikrolained ei soojenda kõiki aineid Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid Vee molekul on dipool, mis koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima Tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise Molekulide vibreerimisel tekib kuumus
15. Kui suur on elektrivälja töö laengu liigutamisel mööda kinnist trajektoori? (Põhjendada) 16. Mida näitab elektrivälja potentsiaal? Näitab, kui palju tööd on vaja teha, et positiivne ühikuline laeng viia lõpmatusse. 17. Kuidas on seotud elektrivälja potentsiaal laengu liigutamisel tehtava tööga? – Elektrivälja potentsiaalide muutus on laengu liigutamisel tehtav töö 18. Kuidas on seotud elektrivälja potentsiaal elektrivälja tugevusega? - 19. Mis on dipool ja kuidas avaldub dipoolmoment? (Tähtede tähendused) – Dipool on laengute süsteem, mis koosneb kahest absoluutväärtuselt võrdeselt kuid vastasmärgilisest laengust. Dipoolmoment: P = q * l 20. Miks mõjub dipoolile elektriväljas jõumoment? (Põhjendada)? 21. Mida näitab dielektriline läbitavus? Millistes piirides saavad olla erinevate keskkondade dielektrilised läbitavused? Näitab, mitu korda on vaakumis elektriväli suurem kui antud aines
Keivin Kivimägi 9.kl Elektromagnet 1820. a., pärast keemiliste vooluallikate kasutuselevõtmist, tegi H. Ørsted juhusliku avastuse, mis sai tänapäeva magnetismiteooria aluseks. Nimelt märkas ta, et vooluga juhtme lähedusse sattunud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti olevasse suunda. Kui lähtuda oletusest, et jõujoonele asetatud (magnetiline) dipool pöördub otsaga, kus asub positiivne laeng (põhjapoolus) jõujoone suunda, tähendab joonisel kujutatu, et magnetvälja jõujooned vooluga juhtme ümber kujutavad suletud kõveraid. Selline asi on elektrilaengute juures võimatu - elektrivälja jõujooned väljuvad alati positiivsest ja suubuvad negatiivsesse laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Seevastu kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on
Elementaarosakesteks nim. osakesi mida ei saa tänapäeva teaduse seisukohast lihtsamateks osakesteks jaotada. (elektron, prooton, neutron). Laengut mis tekib klaaspulka siidiga hõõrudes nim. + laenguks. Laengut mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga - laenguks. EHK on olemas 2 sorti elektrilaenguid. Prootoni laeng on pos. Neutroni laeng neutraalne ja elektroni laeng neg. ELEKTROSKOOP. Samamärgiliste laengutega kehad tõukuvad ja erimärgilistega kehad tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on oma elektriväli. Ühe keha mõju teisele kehale toimub läbi selle materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist. Väljal on kindlad omadused. Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega nim. elektrostaatikaks. (kahe liikumatu keha vastasikuse mõju) ((by Coulomb, prantsuse füüsik)) Elektrilae...
H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül
Maa magnetväli Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka
negatiivseid ioone. Mittepolaarne kovalentne side: a)esineb ühe ja sama mittemetalse elemendi aatomite vahel; b)aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis kuulub võrdselt mõlemale aatomile; c)tekib mittepolaarne molekul. Polaarne kovalentne side: a)esineb mitme erineva mittemetalse elemendi aatomite vahel; b) aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis on tõmbunud tugevama tõmbejõuga aatomi poole; c)tekib polaarne molekul ehk dipool, mis sisaldab positiivseid ja negatiivseid osalaenguid. 8. Polaarsed ained lahustuvad hästi polaarsetes lahustites ja mittepolaarsed ained mittepolaarsetes lahustites (sarnane lahustab sarnast).
Vastab energiale, mis kulub kahe, teineteisest lõpmata kaugel oleva laengu q1 ja q2 (C) toomisel teineteisest kaugusele r (m) Laeng-laeng interaktsioon: ·ei ole suunaline ·sõltub pöördvõrdeliselt laengute vahelisest kaugusest van der Waalsi interaktsioonid - permanentsete dipoolide osalusega interaktsioonid Polaarsed molekulid puudub summaarne laeng kuid esineb asümmeetriline molekulisisene laengute jaotus Dipoolmoment µ = q x µ (D, debai) Permanentne dipool = dipool Dipoolid võivad interakteeruda: ·laengutega ·teiste dipoolidega Dipoolide osalusel interaktsioonid sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid van der Waalsi interaktsioonid - indutseeritud dipoolide osalusega interaktsioonid, dispersioonijõud Polariseeritavad molekulid Välise elektrivälja toel esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks Dispersioonijõud tekivad juhul kui kaks molekuli sünkroniseerivad oma
Seega ühtlase pindtihedusega laetud sfäärilise pinna sisemuses puudub väli. 5. Elektrivälja tugevuse vektori E tsirkulatsioon. Elektrostaatilised jõud on konservatiivsed jõud ja konservatiivsete jõudude töö kinnisel teel on võrdne nulliga. - Vektori tsirkulatsioon. Kõiki välju, mille tsirkulatsioon on võrdne nulliga nim potentsiaalseteks väljadeks. 6. Potentsiaal, ta seos vektoriga E. 7. Elektriline dipool. dipooli elektriline moment Dipooli potentsiaal: Üldisem kuju : Dipooli käitumine välises elektriväljas. Kõigepealt leiame dipooli potentsiaali. Seda saame leida laengute süsteemiga. Dipooli potentsiaalne energia on arvutatav . Süsteem on stabiilses tasakaalulises asendis kui energia on minimaalne . Dipooli
Coulumbi seadus füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F, mille moodul on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Kulon 1 kulon on väga suur laeng. SI süsteemis elektrilaengu ühik, kulon on laeng, mis läbib sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevuseks on 1 A. ________________________________________________________________________________ Dipool molekul, mille laengud paiknevad välja mõju ümber Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vastastikmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv Isoleeritud süsteem süsteem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei hävi neid Elektrivälja tugevus Vektoriaalne suurus. Tähistatakse E. Füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3. Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b
59) Dissotsiatsioonimäär suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud/dissotseerunud ioonideks. 60) Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Nt lämmastik ja metaan 61) polaarsed ained polaarsetest molekulidest koosnev aine. a. Polaarne molekul molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu moodustub dipool b. Dipool osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit. 62) ioonilised ained aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised 63) Oksiid elemendi põlemisel tekkiv ühend, mis koosneb kahest elemendist, kus üks on alati hapnik 64) Sool liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. 65) Hape liitaine mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist. Annab lahusess Hioone ja reag. Alustega. (loovutab prootoneid)
nähtus. Elektriline varjestamine- nim.mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Faraday puur- jäik varjestav metallvõrk Isolaator-ained jagatakse juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks, siis mõistetakse dielektriku all tavalist mittejuhti ehk isolaatorit. Polariseerumine- ehk polarisatsiooni nähtus, on see kui osakesed jäävad omavahel seotuks ja nad kuuluvad jätkuvalt ühte ja samasse aatomisse pärast nihutamist. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) Vee molekuli käitumisel dipoolina pöhineb mikrolaineahju töö.Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega sunnitult võnkuma.Hõõrdejõudude olemasolu tõttu läheb selliste võnkumiste energia üle soojuseks ja toit kuumeneb.
lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik soojenda kõiki aineid. Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise. Vee molekul on dipool, sest koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Sarnase ehitusega on ka suhkrud, rasvad ja teised toitained, ehkki nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi. Kui sellised molekulid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda vastavalt elektrivälja suunale. Kui aga suunda iga natukese aja tagant muuta (toit on pöörleval alusel ning mikrolained põrkuvad ahju seintelt), peavad ka
nimetatakse valentssidemete mudeliks. Molekulidevahelised jõud Keemilise sideme teooriad seletavad, kuidas aatomid liituvad molekulideks. Molekulid või aatomid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena. Ainete füüsikalised omadused (agregaatolek, sulamis- ja keemistemperatuur, pindade ja vedelike vastastiktoime, lahustumine - hüdraatide teke lahustes) olenevad jõududest molekulide vahel. Molekulide vahelised jõud on: 1. ioon dipool vastastikmõju 2. dipool dipool vastastikmõju 3. dispersioonimõju ja induktsioonimõju a. indutseeritud dipool indutseeritud dipool vastastikmõju (Londoni jõud) b. dipool indutseeritud dipool vastastikmõju 4. vesinikside Väga nõrgad molekulide vahelised jõud (dipool dipool, dispersioon, induktsioon) on tuntud ka kui van der Waalsi jõud. van der Waalsi jõud kahanevad kaugusega väga kiiresti, eriti olulised on nad tugevasti kokkusurutud gaasides, vedelikes, aga ka molekulvõrega kristallides.
Pööriseline elektriväli- tsirkulatsioon ei ole null. 8. Potentsiaali gradient.Väljatugevus kui potentsiaali gradient. Potentsiaali gradient näitab potentsiaali juurdekasvu pikkusühiku kohta suunas, kus juurdekasv on suurim ning see on alati risti ekvipotentsiaal pinnaga (pind kus pot. on sama). E=Ei, gradient on suunatud x-telje vastassuunas. Väljatugevuse arvutamine potentsiaali kaudu: E=−grad φ ∂φ/∂x = ∂/∂x* (-E*x)=-E x-telg ja E peavad olema samasuunalised. 9. Dipool. Dipooli elektriväli (potentsiaal ja väljatugevus kaugel dipoolist). Dipoolis on sama palju + ja - laenguid. Nende vaheline kaugus on l. Dipooli iseloomustab dipoolmoment. Dipoolmoment on vektor, mille moodul leitakse p=q*l (laengu absoluutväärtus korda kaugus). Ühik on kulon * meeter (C*m). Suund miinuselt plussile. Dipoolmoment on ka aatomitel ja molekulidel , kus pole ainult 2 punktlaengut, vaid on mitu, pos ja neg laengu kese on nihkunud.
Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Kruvireegel- Vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooni printsiip- Kehade süsteemi poolt tekitatud magnetinduktsioon on võrdne üksikute kehade poolt tekitatud magnetinduktsioonide summaga. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal. ?=B /B F= 0 q*v*B*sin? Magnettormid on magnetvälja lühiajalised muutused tingitult päikese aktiivsusest. Magnetilised anomaaliad- piirkond, kus magnetväli pidevalt muutub, põhjustatuna suurtest rauamaagi lademetest maakoore all.
B= F: I*l Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m 2 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. Sellest järeldub ka jõujoonte suund, sest magnetnõel pöördub jõujoone või tema puutuja suunda. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga
mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Maa magneetiline põhjapoolus asub lõunapoolusel ja magneetiline lõunapoolus asub põhjapoolusel. Maa magnetvälja tekkemudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur magnetiline dipool. Hilisema ning populaarsema mudeli kohaselt toodab Maa magnetvälja nn. Geodünamo. Elektromagneetiline induktsioon Kõikjal, kus esineb elektrivool ümbritseb teda alati magnetväli. Elektromagneetilise induktsiooni avastas oma kaste abil 1831. aastal Michael Faraday. Magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujoont. Tekkinud voolu nimetatakse induktsioon vooluks. Induktsioon voolu suund sõltub juhtme liikumise suunast
jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. (1) Maa magnetvälja mõju Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks
Juhtides esineb laetud osakesi, mis võivad EV mõjul vabalt ümber paikneda(vabad laengud) Metallides on nendeks elektronid. Dielektrikutes pole peaaegu üldse vabu laenguid. Polarisatsioon-dielektrik paigutada EVja, hakkavad molekuide pos ja neg laengutele mõjuma vastassuunalised jõud. Nende toimel nihkuvad iga mol laengud ja mol venivad pikemaks, asetuvad suunaga piki jõujooni. Välja puudumisel asetsevad mol täiest kaootiliselt, välja olemasolul korrastatult.Elektriline dipool-mol, mille laengud paiknevad välja mõjul ümber. coulomb: F=kq/krE*r2 ja väljatugevuse valem: E=kq/krE*r2 Töö laengute ümberasetumisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. A=qEd Potensiaal (skalaar)antud punktis-suurus, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutava laengu suurus suhtega. Y=A/q volt.
elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile. Polaarne Esineb mitme Aatomite vahele Tekib polaar kovalentne erineva mitte- tekib ühine molekul ehk side metalse elektronpaar, mis dipool, mis elemendi on tõmbunud sisaldab aatomite tugevama positiivseid vahel. tõmbejõuga aatomi negatiivseid poole osalaenguid (mittemetalsema
elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile. Polaarne Esineb mitme Aatomite vahele Tekib polaar kovalentne erineva mitte- tekib ühine molekul ehk side metalse elektronpaar, mis dipool, mis elemendi on tõmbunud sisaldab aatomite tugevama positiivseid vahel. tõmbejõuga aatomi negatiivseid poole osalaenguid (mittemetalsema
Selle tagajärjel laadivad juhi vastaspinnad, üks positiivne, teine negatiivne Elektrilie varjestamine- mingi keha kaitsemine elektrivälja mõjude eest, selleks tuleb keha ümbritseda metall võrguga või kestaga Dielektrik- mittejuht, vabulaengukandjaid mittesisaldav aine, kitsamas tähenduses on dielektrik aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasedi suhtes. Dipool- polaarne molekul, aatom on muutunud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest laengust koosnevaks süsteemiks. Dielektriline effekt- leidub aineid , mis on suutelised polariseeruma kokkusattumisel või venitamise tagajärjel. Kristalli vastastahkude vahel tekib potensiaalne väli, seda elektrit nimetatakse potensiaalseks effektiks. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suuure laegu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge C=q/u Kondensaator- kehade süsteem
purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. 5.slaid Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal, polnud Uraani magnetosfääri uuritud ning selle olemust ei tuntud. Voyager 2 abil saadud andmed näitasid, et Uraani magnetväli on üsna omapärane, kuna see ei pärine planeedi geomeetrilisest tsentrist ning on lisaks planeedi pöörlemistelje suhtes 59° nurga all. Magnetiline dipool(kahest laengust koosnev süsteem) on nihkunud planeedi tsentrist lõunapooluse suunas kolmandiku planeedi raadiuse võrra. Selline ebatavaline geomeetriline asend tekitab tugevalt mittesümmeetrilise magnetosfääri. 6.slaid Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98 kraadi kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga. 7
e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat f. F – linoolhape ja alfa-linoleenhape – pähklid Vesiniksidemed a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c. Vesiniksideme erinevus dipool – dipool jõududest – vesinikside on tugevam, sest vesiniku aatom on tugevalt tõmmatud O või N aatomi poole d. Vesinikside esineb molekulide vahel või molekuliseseselt e. H side on tugevaim mittekovalentne jõud elusorganismide molekulaartasandil Optiline aktiivsus on polariseeritud valguse tasapinna pööramine kas paremale (+) või vasakule (-) Optiliselt aktiivsed saavad olla molekulid, mis on asümmeetrilised
töö võime väljendada ka mehaanikas, A=F*d=q0*E*d q0*u=q0*E*d Dielektrikud elektriväljas: Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda(va kõrge pinge puhul). Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polarisatsioon: kujutame aatomit, mille mõõt 10(15)m--homogeensesse elektrivälja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt--elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole.tuum saab reageerida üksnes elektronide keskmisele tõmbejõule- tegemist nag 2 erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste
Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt)
Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt)
Atmosfäär 100 korda tihedam kui Maal. Magnetväli: Puudub Pind: Suhteliselt sarnane Maa omaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu graniit ja basalt. Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Maa Gravitatsioon: 9.780327 m/s² 0.99732 g Aastaajad: 4 aastaaega Päeva pikkus: 24 tundi Temp: Keskmine pinnatemperatuur 15 ºC. Atmosfäär: Koosneb 77 % lämmastikust, 21 % hapnikust, lisaks süsihappegaasist ja veeaurust. Magnetväli: Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal. Pind: Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa
pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. 9 Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis? 10 Pinge/voolu jaotuste graafikud ja sisendtakistus avatud veerandlaineliini korral. 11 Mis on dipooli resonantssagedus? Kuidas sõltub resonantssagedus dipooli pikkusest? mida pikem on dipool, seda väiksem on resonantssagedus 12 Dipooli suunadiagramm. Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi sõltuvalt suunast Directional suunadiagramm on teatud suunaomadustega antenn nagu näiteks dipoolantennil (vt joonis üleval). Teatud suundades on kiirgus väga nõrk (dipooli tippude suunal), teistes suundades aga suur 3 ELEMENTAARNE VÕREANTENN 1.Mida kujutab endast võreantenn? 2. Mis on koherentsed allikad? 3. Mis on isotroopne kiirgur?
mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja. Maa magnetväli on peaaegu nagu magnetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagnetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. (pildil: Maa geograafilised poolused ja Maa magnetilised poolused.)
paigutamisel nende punktide vahel: 1 - 2 = E dl . Punktlaengu q elektrivälja 1 r r 1 q potentsiaal kohavektoriga r määratud punktis: ( r ) = . 4 0 r r Elektrivälja tugevuse E on võrdne miinusmärgiga võetud potentsiaali gradiendiga: r E = - grad . Elektriline dipool on süsteem kahest suuruselt võrdsest ja erinimelisest punktlaengust q, r r r mille elektriline moment p e = ql ( l - positiivse laengu kohavektor negatiivse suhtes). r Dipool on punktikujuline objekt, millele välises elektriväljas E mõjub jõud r r r r r r F = grad ( p e E ) ja jõumoment M = p e × E .
Esineb kõigil aatomeil, on tugevaim tuumast teatud kaugusel. Sisuliselt elektrostaatiline külgetõmme (~side), mis tuleneb elektronide ebaühtlasest jaotumisest ümber aatomite antud ajahetkel. Van der Waalsi raadius – kaugus aatomi tuumast (molekuli keskmest), kus on Van der Waalsi jõud kõige tugevamad (on arvestatavad väga kitsastes piirides; liiga lähedal tõukuvad, liiga kaugel peaaegu olematud). Dipool – ebaühtlase elektrilaenguga molekul; üks osa on positiivse(ma) laenguga ja teine negatiivse(ma) laenguga. Näiteks vesi on dipool. Elektrostaatiline interaktsioon – külgetõmbejõud mis põhineb erinimeliste laengute tõmbumisel: on ioonsete (ka polaarsete) sidemete ja Van der Waalsi interaktsioonide aluseks. Tugev hape – hape, mis loovutab meelasasti prootoni. Nõrk hape – hape, mis loovutab prootoni vastumeelselt.
Gaasi molaarruumala 1,0 mol gaasi maht (molaarruumala Vm, dm3/mol) 22,4 dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi
Gaasi molaarruumala – 1,0 mol gaasi maht (molaarruumala Vm, dm3/mol) 22,4 dm3 ja standardtinigimustel 22,7 dm3. Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus – gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud – Orientatsioonijõud – jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud – jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud – elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside – dipool-dipool tüüpi
iliselt minimaalse energia seisund. Ainult elektrilides vastasmõjus olev süsteem poleks püsiv. 1)Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. 2)Homogeenses E-väljas tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. 3) Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. 10. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks.
suunatud liikumise kiirus. 3. Dielektrikud-Aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim. polaarseteks. Kui poolusi on kaks, siis nim. laengusüsteemi dipooliks. Kõige lihtsam dipool on lineaarne dipool. Igat molekuli saab iseloomustada tema dipoolmomendiga ( p )Mittepolaarsel molekulil on p =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0
Polaarne kovalentne side esib mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes orgaanilistes ainetes. Näidis: Märkus. Tuleb teha vahet sideme polaarsusel ja molekuli polaarsusel. Kui näiteks molekulis on kaks polaarset sidet, aga nad paiknevad 180 nurga all (ühel sirgel), siis molekul tervikuna on mittepolaarne. Võrdle näiteks H2O ja CO2 molekule. Vees on sidemetevaheline nurk 105 ja molekul on tervikuna polaarne (dipool), kuid süsinikdioksiidis paiknevad polaarsed sidemed sirged ja molekul tervikuna on mittepolaarne. 2.4 Iooniline side Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja tiene liidab elektrone. Ioonilist sidet võib vaadelda kovalentse sideme piirjuhuna, kus ühine elektronipaar on täielikult ühe aatomi valduses (elektronegatiivsuste erinevus on suur=. Iooniline side
jõud Kui osake liigub magnetväljas, saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi Maa magnetväli Deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest Inklinatsioon nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes
+Q ’ kondensaatorile - ( Q 0+ Q ’ ) seos D0 0 . Juhul, kui kondensaatori plaatide vahele asetatakse dielektrik, siis dielektriku molekulid elektriväljas polariseeruvad. Kui plaatide vahele panna dielektrik, siis see polariseerub ja tekipb lisalaeng plaatidele – indutseeritud dipool. Polarisatsiooninähtuse iseloomustamiseks kasutatakse tavaliselt mõistet polariseerumus P. Polarisatriooni sõltuvus E-st: P a E , a - absoluutne dielektriline vastuvõtlikkus. Valemi sulgudesse jäävat osa tähistatakse 1 ja D 1 0 E nimetatakse suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks. D 0 E a E
annaabi.ee 
