Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat ...
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme ...
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga) Ensümaatiline ülesanne valgud on biopolümeer...
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu...
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesin...
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) d...
O Kindlustab hingamise H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste ...
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. ...
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu ...
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdro...
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
ORGANISMIDE KOOSTIS. Üldine keemiline koostis. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente? Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ...
1.Võrdle taimede ja loomade eluavaldusi vähemalt 3 erinevuse ja 3 sarnasuse alusel. Sarnasused: rakuline ehitus-mõlemad koosnevad rakkudest, võime paljuneda: mõlemad paljunevad, sisaldavad biomolekule, aine- ja energiavahetus: ei saa ilma aine ja energia vahetuseta, arenemine: kasvavad. Erinevused: füüsikalised omadused: suurus, tugevus, liikumis võime ( inimesed liiguvad ühest kohast teise, taimed seda ei suuda), elutingimused: inimesed vajavad elamiseks ja elus püsimiseks rohkemat ja kohati erinevaid asju, aineid kui taimed, 2.Kuidas on eluavaldused (-omadused) omavahel seotud ? Too 2 näidet. ( 1 p.) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element ...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageerivad mälu vormid individuaalne mälu (tingitud refleks) ja edasantav, meemipõhine mälu. Meemipõhine mälu on
GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva g...
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsioo...
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
Bioloogia Elu organiseerituse tasemed: Carl Linne- pani aluse organismiderühmitusele Riigid: 1. Taimeriik 2. Loomariik 3. Bakterid 4. Seeneriik 5. Protistid(vetikad, algloomad) Organismide tasemed: 1. Molekuli tase nt:DNA molekuli uurimine 2. Raku tase nt: närviraku e. neuroni uurimine 3. Koe tase nt: lihaskoe uurimine 4. Elundid e. organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7. Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8. Liik nt: uuritakse erinevaid loomi, koosneb paljudest populatsioonidest 9. Biosfäär nt: uurib maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti Organismide keemiline koostis: Kõige rohkem leidub organismides(rakudes) keemilistest elementidest: hapniku, süsiniku ja vesi...
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekul...
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesin...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad...
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, ...
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku ...
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul...
Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelal...
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID: Ehk süsivesikud koosnevad süsinikust C, vesinikust H ja hapnikust O. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ül...
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Valkude biosüntees Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud täidavad erakordselt palju ülesandeid orgnismis. Sellepärast on vaja ka toota uusi valke. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiv...
annaabi.ee 
