50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kiisukesekenee
Õppematerjali autor
nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiils
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud
Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine 19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid