PARTEI DEFINITSIOON · Ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest
Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks kaupadele kuid selleks tuli Kolumbia riigist Panama riigi eraldamist toetada, et saaks ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant
Valgamaa Malev Malev Võrumaa Malev Organisatsiooni alusdokumendid Põhikiri (22.01.2003 KL keskkogu otsus) Kodukord (29.04.2004 KL keskjuhatuse otsus) Noorte Kotkaste järgu-ja erialakatsed (2006) Arengukava 2008-2013 KL ülema 2009 aastakäsk Liikmeskond Avatud kõigile, kes tunnistavad meie põhimõtteid: Liikmed võivad olla 8- 18 aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis 18 aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni juhid Au- ja toetajaliikmed Liikmete jagunemine Noorhaukad (811 aastased) Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas Kotkad (16 - 18 aastased)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut PARTEID JA PARTEISÜSTEEMID Lugemisraport Õppeaine: Politoloogia alused Õppejõud: Illimar Ploom, MA Tallinn 2014 Parteid on eelkõige poliitilised ning nende eesmärk on pääseda võimule. Poliitiline partei on grupp inimesi, kellel on ühine ideoloogia ja kindel liikmeskond. Nagu ka 1994. aasta erakonnaseaduses on kirjutatud: “Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras … .” Parteid on olnud alates 20. sajandist pea igas riigis võimul ja seda siiani, pole vahet, milline on riigi ideoloogia ja režiim.
mis erakonnad mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, aitavad säilitada pluralismi jt. Helle Pondre 2010 Survegrupp Erakond Ei ole võimul On võimul Mõjutamine väljas poolt Mõjutamine võimul olles Kogu valdkondade Keskendub mingile spekter kaetakse valdkonnale Kindel liikmeskond Liikmeskond on raske Organisatsioon koos määratleda põhikirjaga Õpik, lk 84 (kokkuvõtlik joonis) Helle Pondre 2010 Survegruppide liigid A. Kategooriakaitse grupid kaitsevad mingi sotsiaalse kategooria huve, nt põllumeeste huve. Sellisel grupil on nõudmised üsna püsivad, mis on huvitatud eeskätt enese elu-või äritingimuste parandamine. B
teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikutega uurimusi , teostab iseseisvalt ja koostöös teiste ühendustega huvikaitselist tegevust, mis on suunatud laste, perede heaolu toetamisele. Liikmeskond: Marika Ratnik – edendab peresid toetavaid tegevusi ja teenuseid, korraldab koolitusi, viib läbi supervisioone, on MTÜ juhatuse liige. Ellen Vimberg – tegeleb varase märkamise ja sekkumise ning vanemluse toetamisega seotud projektidega, on MTÜ juhatuse liige. Koostööpartnerid- Zookauplus Penner; Purina; Uuskasutuskeskus; Bramham; Loomaplaneet; Zookeskus Cato; Hendrik Aarna MTÜ Naerata ometi
hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad ja organisatsioon on hästi välja kujunenud. Huvituvad eelkõige enese elu- või äritingimuste parandamisest.
tulumaks SURVEGRUPID, SOTSIAALSED LIIKUMISED ERAKOND SURVEGRUPP Eesmörkide saavutamine läbi valimistulemuste Taotleb valitsuste/poliitikute mõjutamist võimule pääsedes ja valitsuses ellu viia väljaspoolt, ise pole võimul Programm katab kogu valdkondade spektri Keskendub ühele valdkonnale või probleemile Alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos Enamasti sama liikmeskond, kuid on ka põhikirjaga olukordi, kus on seda raske määrata • Kategooriakaitsegrupp – organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad enese elu või äritingimuste parandamisest. • Edendamisgrupp – edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Liikmeskond võib kiiresti muutuda.
Iseseisev töö Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. EESTI JUHI ABI ÜHING (EJAÜ).....................................................4-7 1.1 Ühingu tegevus ja seda reguleerivad dokumendid........................... 4 1.2.Liikmeskond ja juhtimine..................................................................5 1.3. EJAÜ logo ja tema saamislugu..........................................................6 1.4. Muu informatsioon............................................................................7 2. SEKRETÄRIDE AMETIPÄEV..........................................................8-9 2.1. Ametipäeva tähistamise aeg ja põhjused............................................8 2.2
kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd
-Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine -Eraomandi kaitse riigi omavoli eest Erakondade vajalikkus -Ideoloogiate paljusus -Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse -Oma programmi elluviimine -Huvide valitsemine poliitikas Survegruppide liigid -Kategooriakaitse grupid *Konkreetse sotsiaalse kategooria huvid *Selgem liikmeskond -Edendamisgrupid *Väärtuste või tegevuste edendamine *Liikmeskonna hägusus Sotsiaalsed liikumised -Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur -Tihtipeale rahvusvahelised -Vaimsed väärtused -Keskkonnaprobleemid Inimõigused -Iga inimese moraalsed sünnipärased õigused -Õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest -Inimõigused on tagatud rahvusvaheliste lepetega Inimõiguste alusdokumendid -1948 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
(minimaalselt) kandmiseks/1 sõlmida asutamisleping notari kaudu/1 (lisana kinnitada MTÜ põhikiri)/2 Algkapital Puudub Puudub 2500 25000 Juhtimine Juhtimisorganid Kõrgeim juhtorgan on Kohustuslik Kõrgeim juhtimisorgan puuduvad liikmeskond juhtimisorgan on on aktsionäride juhatus, nõukogu peab üldkoosolek. Peavad olema siis, kui OÜ olema nii juhatus kui ka põhikiri seda ette näeb nõukogu.
võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaja raaD JA RAEKODA Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne
ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J.V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma ,,Kolm isamaa kõnet". Seltsi asutajakonda kuulusid lihttöölised, teenrid, käsitöölised, väikekaupmehed ja väikeametnikud-Jannsen oli nende seas ainus haritlane. Aasta jooksul kasvas ,,Vanemuise" liikmeskond juba saja inimeseni, 1867-aastaks oli see juba 250- liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka kaheks: lauljad olid aktiivliikmed ja kuulajad olid passiivliikmed. Kuigi tegemist oli meestelauluseltsiga, peeti selle ,,kuuõhtutel" lisaks meelelahutuslikule poolele ka populaarteaduslike ja rahvuslikke kõnesid.
Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? Esitage kaks erinevust nende taotluste ja tegutsemisviiside järgi.1)Erakonnad on laia sepktriga ja kindla liikmeskonnaga. Seevastu on survegrupid kitsa spektriga(ühe kindla probleemi kaitsja või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks
Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL? *Pensionikindlustusztaaz ja -maksed kehtivad kõikjal. *Tervisekindlustus tagab arstiabi. *Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja europaralmenti.
selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid:kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve.hästi väljakujunenud organisatsioon,tegevus ja nõudmised on suht püsivad,nad huvituvad eeskätt enese eluvõi äritingimuste parandamisest.edendamisgrupid:liikmeskond võib kiiresti muutuda,pole piiratud ei sotsiaalse klassi ega kategooriaga.tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal,iseloomustab nõrk sisemine hierarha ning tugineb vabatahtlike tegevusele
või kaks aastat vandeadvokaadi abina ja sooritada vandeadvokaadieksam. Advokatuuri liikmed vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid on teinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1. jaanuaril 2007 oli Eesti Advokatuuris 621 liiget, sh 318 vandeadvokaati. Advokatuuri liikmeskond on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Viimase kahe aastaga on liikmeskond kasvanud 156 liikme (25,8%) võrra. 78% advokaatidest tegutseb Tallinnas. Võib eeldada, et vajadus advokaatide järele kasvab pidevalt. Seda tingivad aina keerulisemaks muutuvad õigus- ja majandussuhted, riigi haldussuutlikkuse kasv, aga ka elanikkonna maksevõime tõus. Sarnased ametid: erasektoris, riigi- või omavalitsusasutuses õigusteenust osutav jurist, notar, pankrotihaldur, patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelev jurist, varaloovust korraldav
ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel populistlikud? Millised Eesti erakonnad on parempoolsed, P Reformierakond, IRL millised vasakpoolsed? V Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine. Mis on poliitiline sotsialiseerimine? Elukestev protsess, mis lõppeb tavaliselt kodakondsuse saamisega Missugused põhimõtted kehtivad Euroopa - Pensionimaksed ja staaz kehtivad kõikjal kodakondsuse puhul
Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku, millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond kasvas 1940. aastaks juba 42 tuhande liikmeni. Kaitseliidu sõjavarustus oli algselt napivõitu ning enamus relvastusest saadi riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele. Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise
Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi:
rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis
Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava- erakondade kaudu tõusevad esile võimekad poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema. Valitsemine- erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki. Kui erakond pole parjasti võimul, peaks ta jälgima valitsuse tegevust ning juhtima avalikkuse tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid. Laiahaardepartei- Parteid loobusid oma senistest maailmavaatelisest jäikusest- paremparteid võtsid omaks mõningaid populaarseid vasakparteide programmilisi seisukohti ning vasakparteid lähenesid paremideoloogiatele. Kui erakond on esindatud parlamendis, moodustab ta seal oma saadikurühma ehk fraktsiooni. Erakonna juhtkond- tegeleb erakonna sisulise juhtimisega
nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 28. juuni 1940) veel kaitseliidust · Riigikaitseline organisatsioon · *Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist. · *Pärast kommunistide 1924. a 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924. aastal taas ellu. · *Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 tuhande liikmeni · *tänapäeval on kaitseliidu liikmeid umbes 30 tuhat. · *kaitseliit on vabatahtlik, ja on sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseor anisatsioon, mis täidab tem u ülesandeid. Kasutatud kirjandus Palju on vanaisa mälestusest http://www.kaitseliit.ee/ http://et.wikipedia
Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustused isandale truu olema Ori võlgades talupoeg v sõjavang
· EJL-i tegevuse eesmärgid on: jalgrattaspordi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas jalgrattaspordi kandepinna laiendamine sportimise ja sportliku vaba aja veetmise soodustamine liidu liikmete ühistest huvidest lähtuvalt 4 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu liikmeskond · EJL-i liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes tunnistavad EJL eesmärke ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. · EJL-i liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist. · EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul
Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb? Ametiühing on tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Kaitseb tööliste huve. 8. Mille poolest erineb siht. e. huvigrupp erakonnast? Kaks erinevust. Erakonnad koondavad valijate enamust, huvigrupid on aga huvitatud vähemuste huvide kaitsest; Erakonna eesmärgiks on oma huvide realiseerimine poliitikas, huvigrupil aga poliitika mõjutamine; Erakonnal on kindel liikmeskond. 9. Mis on kodanikuosalus? Tooge näiteid Kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks heakorrakampaanias, Teeme Ära, loomakaitseühingus, õpilasesinduses. 10. Mis on kodanikualgatus? Tooge näiteid Kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve. 11. Millised on kodanikuosaluse vormid? Nimetage.
hävitamine). Praegune ühiskond on sunnitud vägivallast loobuma: 1) Sõda ei ole tänapäeval enam ratsionaalne (kulud ületavad tulud); 2) on ilmunud põhimõtteliselt uued vahendid sõdimiseks. (2009-05-08) POLIITILISED PATREID (e. ERAKONNAD) Poliitilisi parteisid on võimalik jaotada/liigitada järgmiste kriteeriumide järgi: 1) organisatsiooniline eripära (kuidas partei sees küsimusi lahendatakse); 2) liikmeskond (parteidel puudub tegelikult püsiv liikmeskond. Eestis peab olema üldse partei registreerimiseks 1000 liiget -> kindlaks tegemise jaoks on vajalik kõigi nende inimeste kontaktandmed. Liikmeskond on aktivistid, kelle aktiivsus väljendub just valimiste eelses perioodis.); 3) juhtorganid (nt. Eestis on liberaalidel ja konservatiividel üks liider/juht, valitud saamise korral saab see eelnimetud liider/juht peaministriks); 4) poliitilised doktriinid (nt
senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi. Nemad arutasid ning otsustasid kõik linnaelu puudutavad asjad- hoolitsesid heakorra eest, kirikute ning koolide eest, kaitsesid linna huve, tegelesid tähtsate lepingutega, suunasid ehitustöid jne. Suhtlesid ka teiste linnadega. Koosolekud toimusid raekojas. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning spetsialiseeruti vaid oma kindlale alale. Nii
juhtkonna huve esindavaid ning juhte abistavaid spetsialiste. EJAÜ alustas oma tegevust 8. augustil 1994. aastal. Ühing tegeleb konsulteerimise, kutseomistamise, kirjastus- tegevusega. Osaletakse igakuistel kogunemistel nagu ühingukoolitus või kultuuri- üritused. Lisaks erinevatel kodu- ja välismaistel sekre-täride messidel, kursustel ning väljasõitudel. Ühingu tegevust reguleerivad ühingu põhikiri ja eetikakoodeks. EJAÜ liikmeskond jaguneb asutajaliikmeteks, auliikmeteks, tegevliikmeteks ning vaatlejateks. Juhtkonnas on president, asepresident ning klubide ja piirkondade juhid. Ühing kasutab sümboolikana kassi kujutis. Seda seetõttu, et sekretäride töö tegelikku loomust iseloomustab kõige paremini kodune kiisu, kes on ühteaegu kuulekas, isepäine ja rahustav. Eesti Juhi Abi Ühingu kodulehelt võib ka iga tegevsekretär endale vajalikku infot leida.
sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a. kirik ainult ladinakeelne · Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus: · Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). · Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja
eesmärgiks on ostu- ja tarneahelate juhtimise edendamine, ühingu liikmete professionaalsete oskuste pidev tõstmine ning arendamine ja selle kaudu Eesti majanduselu ning sotsiaalsfääri parendamine. Ühing tegutseb ostu- ja tarneahelate juhtimise eri valdkondades töötavate isikute, samuti ostu ja tarneahelate juhtimisest ja selle arendamisest huvitatud isikute ja institutsioonide aatelise ühendusena. Ühingu liikmeskond moodustab Eestis unikaalse ostu- ja tarneahelate juhtimise kompetentside kogumi. Liikmeskonda kuulumine on ostu- ja tarneahelate juhtimisega seotud ettevõttele ning isikule staatuse sümboliks. ● CIM KONVENTSIOON- Rahvusvaheline ● raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on
Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid · Kategooriakaitse grupid Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate jne) Huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest. · Edenemisgrupid Liikmeskond võib kiiresti muutuda, tekib tavaliselt kodanikualgatusel, mida iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ja tugine vabatahtlikule tegvusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega või koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Sotsiaalsed liikumised
murda. Kogu maailm! Puhvertsoon eksisteerib reziimi sees, ent on niivõrd üksik, tundetu, mõistusetu, et ei taipa oma võimalusi, jõudu. Nii Partei, O'Brien, Winston kui ka Goldstein teadsid, et proled moodustavad liikumapaneva jõu, mis suudaks tammid jõe eest lahti murda. Kuid see jõud istub käed rüpes, ega püüagi midagi ette võtta. Kas midagi muutukski, kui "alamklass" võimu enda kätte haaraks? Winstoni arutluse kohaselt jääks tema ja kogu partei liikmeskond endiselt vangiks, võõrelemendiks. "1984" on ideaalseks näiteks maailma kohta, milline see peaks eksisteerima konfliktiteoreetikute kohaselt. Ka Marx ise tunnistas konflikti ajaloo edasiviiva jõuna. Ent nagu Goldstein selles raamatus arutles, puudub aastal 1984 mõiste "sõda" sellises tähenduses nagu meie oleme harjunud. Sõda peaks endast kujutama vahelüli, ajutist kätket, mis ühendab kaht ajajärku. Sõda ei tohiks kujuneda ajalooks endaks.
Eesti iseseisvumisel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati piiskopi amet. Esimeseks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopiks nimetati Jakob Kukk. Kuid saksakeelne Toomkogudus ei tunnustanud uut kirikupead ja piiskopile keelduti kirikut jumalateenistuste pidamiseks loovutamast. 1990. aastad tõid ühiskonnas kaasa suuri murranguid ja avaldasid mõju ka Toomkogudusele. 1990. aastate alguses suurenes koguduse liikmeskond ning hoo sai sisse ka noortetöö, samuti laienes muusikatöö. Õpetajaks sai sel perioodil Ivar-Jaak Salumäe. 2009. aastal valiti taasiseseisvumise järgne viies nõukogu ja juhatuse koosseis. Alates 2010. aastast teenib kogudust õpetaja Urmas Viilma. Tallinna Toomkirkul on palju muinasväärtusi. Üks tähtsamaid, mis ka mulle silma jäi on kiriku orel. Praegu asub kirikus Ladegasti- Saueri orel, millel on kolm manuaali ja 48 registrit
a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. · Isamaaliit - Erakond Isamaaliit. Moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas
Kolm strateegilist eesmärki: · Juhtimisoskuste arendamine võimekuse suurendamine · Tugevad ja kasvavad liikmesorganisatsioonid liikumise elavdamine · Tüdrukute ja noorte naiste hääl parema maailma ehitamine Sümboolika: · Gaidide sümboliks on kolmeharuline ristikheinaleht. · Gaidid kannavad ühtset vormi. See loob ühtekuuluvustunde oma rühmas ja gaidlikus liikumises nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil. EESTI GAIDIDE LIIDU LIIKMESKOND · õrnakesed/ tatsajad kuni 6-aastased, · hellakesed/ hundukesed 7-11 aasta vanused, · gaidid 12-15 aasta vanused, · vanemgaidid 16-26 aasta vanused, · juhid ja toetajaliikmed. EESTI GAIDIDE LIIDU ÜLESEHITUS · Eesti Gaidide Liidu kõige väiksem üksus on salk, millesse on koondunud ühe piirkonna samasse vanusegruppi kuuluvad noored. Igas salgas on 5-8 liiget. · Kui ühes kohas tegutseb vähemalt kaks salka, moodustatakse rühm.
aitavad ka neid, arstide tehtud kes end ise ühenduse klubi aidata ei suuda liige) ja keda teised ei aita (intellektipuude ga isikud, vanurid jm) sealjuures raha võtmata Liikmeskond Pole teada. 984 – üsna 2800, kuid kõik Pole : Liikmeks saavad väike, aga liikmed pole teada, (1) arvukus, astuda kõik, väga rangelt arstid liikmeks peale arstide. valitud saavad Otsivad ja liikmeskond astuda kaasavad kõik
Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et
pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve. Huvituvad eelkõige enese elu-või
tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone raekoda. 3.valitsemine Linna elu juhtis Kuidas algselt tuldi Linnade valitsemise aluseks linnanõukogu ehk sellise linnade oli senjööri poolt antud raad. korralduse peale linnaõigus, mis põhines: Selle liikmeskond koosnes tavaliselt kui keskaja kohalikul tavaõigusel linnades oli. senjööri poolt antud jõukatest linnakodanikest, privileegidel enamasti rae poolt välja antud kaupmeestest.
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud.
Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Liberaalne – muutusi toetav Konservatiivne – muutusi tõrjuv
A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast.
ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või
KOV ülesanded on umbes pooleks: r iigi ül täitmise kohustused ja kohaliku elu küsimused. Kohaliku elu küsimused jagunevad veel kaheks: Need, mis riik on kohustanud seadusega reguleerima- määrused. See osa, mis on seadusega jäetud reguleerimata, KOV autonoomia - tegelikult on need statuudid, ent kannavad määruse nime. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on enesekorraldusõigusel põhinev avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on liikmeskond. Jaguneb: territoriaalkorporatsioon- territooriumi alusel määratakse liikmeskond (linna elanikud) personaalkorporatsioon- isikuomaduste alusel määratakse liikmeskond (Advokatuur) Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutuson avalikes huvides teatud kindla otstarbega vara (eelkõige raha) valitsemiseks loodud juriidiline isik. NT: Eesti Haigekassa, mis tagab ravikindlustuse korraldamise ja selleks ette nähtud raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise.
Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid: 1. Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiirsti muutuda, pole piiratud sotsiaalse klassi või kategooriaga. NT: muinsuskaitse või keskkonnakaitse. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Kuidas mõjutavad poliitikat 1. Kaudselt: survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt. kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias. Iseloomustab eeskätt edendamisgruppe
Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi
avalikele võimule aineliste vahendiste kindlustamine, haldusvõime korralduslik tagamine: töövahendid, töötajaskond jne). 9. Kes on avaliku halduse kandja? AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK! Õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. iseseisvad, kuid seotud riigiga. 10. Kuidas jagunevad avaliku halduse kandjad? Avalik-õiguslik korporatsioon (liikmeskond, õigusvõimeline organisatsioon, luuakse riikliku aktiga, täidab avalikku ülesandeid, õigusvõimeline, avaliku võimu pädevus) NT RIIK, NOTARITEKODA, KUTSEÜHINGUD), Avalik-õiguslikud asutused (EI OLE LIIKMESKONDA, ON VAID AVALIKE TEENUSTE KASUTAJAD, avalike teenuste kasutamine, ei teosta reegline avalikku võimu, ostutab tasulisi teenuseid, tegutseb sotsiaalkultuuri valdkonnas, sõltub riigi tahtest NT. ERR, RAHVUSRAAMATUKOGU)
annaabi.ee 
