Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted.........................................................
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
Jahutussüsteem 1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud so...
Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende a...
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende au...
Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Sellega võimaldatakse politseil ja sõjaväel suurema temperatuuriga
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
pööramiseks kulutatavat jõudu,ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab
Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli
Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon
Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja
bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on aga Päike
Vingugaas on üliohtlik ja nähtamatu vaenlane. Kas te elate eramajas ja kasutate maja kütmiseks ahju, kaminat ja pliiti? Kas te tunnete kodus vahel kummalisi peavalusid, peapööritust, väsimust või iiveldust? Kas teile tundub nagu hakkaksite haigeks jääma, aga ometi palavikku ei teki? Selliste kummalise haigusnähtuste üks põhjuseid võib olla ruumide kütmisel tekkiv vingugaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid on olemuselt lõhnatu ja värvitu ning inimene seda oma meeltega seetõttu ei tunne. Nii ei osata ohtu karta. Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mida võib põhjustada näiteks hapniku halb juurdepääs ruumi. On teada juhus, kus seni probleemideta maamajas elavatel inimestel tekkisid eelpool toodud sümptomid. Pärast pikki põhjuste otsinguid soetati omale vinguandur, mis peale järjekordset ahju kütmist tööle hakkas. Pereisal tekkis küsimus, miks sellist olukorda eelnevate aastate jooksul ei tekkinud? Lahendu...
tekkinud saaduse hulgaga. o Kiiruse ühik:Mol/dm3*s o Aine kontsentratsioon-väljendab aine hulka ruumalaühikus. o Tähis:c o Ühik:Mol/dm3 o Katalüsaatorid-Ained, mis kiirendavad reaktsioone. o Inhibiitorid-Ained, mis aeglustavad reaktsioone. o Katalüüs-Reaktsiooni kiirendamine katalüsaatori abil. o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon
infravalgust · Nähtava valguse lainepikkused? · Kuidas avaldub valguse laineline olemus? Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetvälja perioodilises muutumises · Inglise füüsik, kes pani aluse elektromagnetteooriale. J.Maxwell · Mis on infravalgus, selle lainepikkus ja infravalguse allikad? Infravalgus ehk soojuskiirgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on suurem, kui punsael valgusel. Allikad on Päike, hõõglamp, ahi, automootor. · Mis on ultravalgus, selle lainepikkus ja ultravalguse allikad? Ultravalgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Allikad tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp. · Mida tähendab väide, et valgevalgus on liitvalgus? Valge valgus on liitvalgus, sest selle saamiseks tuleb liita punast, rohelist ja sinist valgust · Mille poolest elektromagnetlaine erineb vee- ja helilainetest? Elektromagnetlaine ei
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduv...
Kuid tööl oli üks neiu kellele meeldis Rainer väga ja neiu kirjutas talle armastuskirju iga nädal. Neiu käis iga päev Raineri kabinetis ja üritas teda veenda et seal majas kummitab ja ta kardab. Neiu jaoks oli Rainer nii vastupandamatu, et ta lausa kollektsioneeris igast pisiasju mis oli seotud Raineriga. Ühel päeval otsustaski mees teha omale lendava auto load. Teda ootas ees läbikukkumine kuna ta ei osanud lennueksamil selgitada mis asi on automootor. Rainer oli nii õnnetu et koju minnes lausa nuttis. Sealses kohas oli väga harv juhus kui nähti mehi nutmas. Ta oli nii nukker, et kohati võis kuulda isegi appihüüdeid. Rainer vandus omaette ja mõtles kuidas nii küll juhtuda võis. Koju jõudes võttis teda soojalt vastu ta parim sõber chihuaua, kelle nimi oli Chris. Rainer kügeles mõnda aega nurgas ning siis otsustas et ta suudab teine kord selle eksami ära teha.
Töö on energia muutumine ühest vormist teise. Näiteks kui inimene jalutab, siis tema jalalihased kasutavad veres olevatest ainetest saadud keemilist energiat jõu tekitamiseks. Jõud teeb tööd, sest ta paneb inimese liikuma ja suurendab tema kineetilist energiat. JÕUD, TÖÖ JA ENERGIA 10.02.14 Jõuühik on njuuton, sümbol N. Ühekilogrammisele massile mõjub raskusjõud 9,8 N. Tavaline automootor võib tekitada veojõu kuni 4500 N, samal ajal kui Boeing 747 "Jumbo" neli Rolls Royce RB211-524 reaktiivmootorit arendavad lendu tõusmiseks täie võimsusega töötades kokku veojõudu enam kui 1 000 000 N. JÕUÜHIK 10.02.14 Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele. Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade. Vedru on kinnitatud osuti ja konksu külge. Kui konksule rakendatud jõud vedru
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosf...
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump Kütusepump paikneb bensiinipaagis , teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor. Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline )
Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat funktsiooni täidab (reduktor, automootor, vints jms). Agregateerimine on tootmismoodus, mis oluliselt lühendab tootmistsüklit (konveierile suunatakse sõltumatult toodetud ja katsetatud agregaadid) ja lihtsustab masinate remonti (tööressursi ammendanud agregaadid vahetatakse välja uute või remonditutega). Reeglina toodavad agregaate spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erinevaid masinaid. Masinate tootmise põhimõtted 1
Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid loovutavad elektroni oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni eeltingimusteks on piisav niiskus ja õhuhapniku juurdepääs. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Sellele alluvad kõik metallid ja sulamid ning m...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS...................................................................3 1.1Kemikaalide põletamine................................................................................4 1.2Süsivesinike põletamine................................................................................ 4 1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine.....................................................4 2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm....................................
4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad
lähutavalt massist teljekoormusest jne . Tee omanikud seaduse järgi on , riigimaanteel maanteeamet , kohalikul teel valla või linnavalitsus , taliteel talitee rajaja .Avalikult kasutatava teeomanik peab andma teavet liiklejatele kes seda vajavad ja teekasutus korraldus muutused . Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemine ja väljastamise korra kehtestab majandusminister oma määrusega . Õuealal ei tohi automootor töötada . Liiklusreeglid Iga liikleja ja kõik muud isikud peavad järgima õigusaktide nõuet . Maanteamet võib suurendada lubatud sõidukiirust kuni 120 km/h . Kohalik omavalitsus võib suurendada lubatud sõidukiirust asula siseselteel 90km/h . Suurema lubatud sõidukiiruse tingimused ja korra kehtestab majandus ja kommunikatsiooni minister määrusega . Olenevalt liikluse ja teeoludest ja sõidukikategooriast võib teeomanik vähendada suurimat lubatud sõidukiirust .
tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Joonis 9. Roolivõimu pump ja reservuaar Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba
Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................
Selliseid n.ö. toorikuid on saadaval samuti väga erinevaid. Nn. toorikaju programmeeritakse arvuti ja spetsiaalsete programmidega üle vastavalt vajadusele ja ongi valmis autosse installeerimiseks. Loomulikult pole ühtset toorikut iga auto jaoks. Reeglina on kindlate markide mudeliseeriatele omad toorikud(igale autole pole saadaval programmeeritavaid ajusid). Selliseid võimalusi suudavad lubada endale vähesed, samas pole selleks ka suurt vajadus tavakasutajale, kuna originaalis tehasest on automootor häälestatud kõige optimaalsema ohutuse/jõudluse/ökonoomsuse suhtega. Sääraseid programmeerimisvõimalusi kasutavad eelkõige rallisõitjad ning autohuvilised. Siinkohal ei saa mainimata jätta samuti fakti, et osad originaal autoajud on ka programmeeritavad personaal arvuti abil, kui vaid vastav programm arvutis olemas on. Seos infotehnoloogiaga autoajul ongi eelkõige tema programmeeritus mikroprotsessoris ja tegutsemine vastavalt anduritelt saadud signaalidele. Andurid muudavad
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14
1881.a Venemaal ilmusid esimesed õpikud ,,Masinaelemendid" 1936.a Tallinna tehnikainstituudis loodi masinaehituse laboratoorium Detail toode (masinaelement) mis valmistatakse ühest materjalist Element kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa Sõlm töötavas tehases elementides koostatud toode, NSV liidus 1971.a kehastatud standardikohaselt Agregaat sõlmedest koostatud unifitseeritud koostisosa, mis masinas kindlat funktsiooni täidab, nt. Automootor Reeglina toodavad agregaate kitsalt spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erineva otstarbega masinaid. Masinate tootmisel on iseloomulikud järgmised suundumused: 1) Konstruktsioonis püütakse ära kasutada võimalikult palju standartseid elemente ning unifitseeritud agregaate, mida pakub nii siseriik kui ka rahvusvaheline turg. 2) Tootmisprotsess (eriti koostamistsükkel ) püütakse kokku suruda võimalikult lühikesse aega,
SULAMID JA KORROSIOON: Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
veepumbana ? Vihjed: raskuse tõstmisel tehtav töö on võrdne potentsiaalse energia suurenemisega, st. A = mgh; võimsus on võrdne ajaühikus tehtud tööga, st. N = A/t; aine tihedus näitab selle ruumala ühiku massi, st = m/V. Ülesanne 2. Mitu lööki teeb süda inimese elu jooksul, kui eluiga on 70 aastat ja pulsisagedus 70 lööki minutis? Ülesanne 3. Kumb teeb rohkem töökäike, kas inimese süda terve elu jooksul või automootor 10 aasta jooksul (eeldades iga päev 2 h sõitu ja keskmiseks pöörete arvuks 3000 p./min., südamelöökide arvu võtame eelmise ülesande lahendusest ) ? 5.6. Ravimid · Kui kaua võtab aega, et sissevõetud tabletis olev ravim jõuaks levida üle keha? Vihjed: ravim kandub edasi verega; vere voolukiirus suuremates veresoontes on ca 2 cm/s ja väiksemates 0,5 mm/s. · Kui võtta sisse üks tablett aspiriini, siis mitu aspiriini molekuli tuleb inimese
Q1 - Q2 = 100% . Q1 Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. T1 - T2 Ideaalse soojusmasina kasutegur = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur ja T 2 T1 jahuti temperatuur . Kas ka automootor on soojusmasin? Mis on soojendi, töökeha, jahuti? Kuidas ilma mõõteriistadeta kindlaks teha, et automootori kasutegur on väiksem kui 100 %? 5.5.2. Valgusenergia kasutamine Valgusenergiat saab muuta vahetult nii soojusenergiaks kui elektrienergiaks. Kõik me teame, et Päikese käes on soojem kui varjus. Põhjus on selles, et valgusenergia neeldub meie kehas või riietes. Selle energia arvel hakkavad kiiremini liikuma meie keha
Näiteks koduarvuti töötamiseks on vaja energiat ja seda energiat annab meile elekter. Staatilist elektrit tundsid kreeka filosoofid juba 600 aastat eKr, kuid elektrist aru saama hakati alles 18. ja 19. sajandil. Tänapäeva maailma on ilmselt võimatu ettekujutada ilma elektrita, sest just elektrist sõltub küte, valgustus, energia jne. Kui elektrit ei oleks, siis ei saa töötada televisioon, arvutid, raadiod, kosmoselaevad. Tegelikult ka automootor sõltub elektrist, sest see paneb põlema süüteküünalde abil küttesegu ning annab toite autolaternatele ja paljudele muudele juhtimisseadmetele. Kuigi automootori paneb liikuma mitteelektriline sisepõlemismootor. Elekter hoiab töös kogu tänapäeva maailma tehnoloogiaid ja seega ka inimühiskonna eluolu. See tähendab ka seda, et mingisugust energiakriisi pole siis enam olemas, kui suudetakse energiat toota termotuumajaamades. Meie tehnoloogilise
Näiteks koduarvuti töötamiseks on vaja energiat ja seda energiat annab meile elekter. Staatilist elektrit tundsid kreeka filosoofid juba 600 aastat eKr, kuid elektrist aru saama hakati alles 18. ja 19. sajandil. Tänapäeva maailma on ilmselt võimatu ettekujutada ilma elektrita, sest just elektrist sõltub küte, valgustus, energia jne. Kui elektrit ei oleks, siis ei saa töötada televisioon, arvutid, raadiod, kosmoselaevad. Tegelikult ka automootor sõltub elektrist, sest see paneb põlema süüteküünalde abil küttesegu ning annab toite autolaternatele ja paljudele muudele juhtimisseadmetele. Kuigi automootori paneb liikuma mitteelektriline sisepõlemismootor. Elekter hoiab töös kogu tänapäeva maailma tehnoloogiaid ja seega ka inimühiskonna eluolu. See tähendab ka seda, et mingisugust energiakriisi pole siis enam olemas, kui suudetakse energiat toota termotuumajaamades. Meie tehnoloogilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
